Reisiprofid käisid Hiinat avastamas

Detsembri esimesel nädalal korraldas lennukompanii Finnair Eesti suuremate reisibüroode töötajatele õppereisi Hiina Rahvavabariiki. Muljeid sellest reisist pajatab Estraveli äriklientuuri müügidirektor Evelyn Karming.

Esimene mulje nõukogulik?
Kuna ajavahe Hiinaga on 6 tundi, jõuab õhtul kell 19.45 Helsingist startinud otselennuk kohale hiliseks hommikuks. Lennuväsimust välja puhata pole aga mahti, sest isegi reisibüroode paljunäinud töötajad ei satu just tihti Hiinasse.

Esimene mulje on "nõukogulik" - kuna vormistatud on ühine nn. grupiviisa, peavad kõik rühmaliikmed võtma nimekirja järgi ritta ja ükshaaval piirivalvurite eest läbi kõndima. Pekingi lennujaama ees ootab meid punase lipukesega vehkiv giid (katkist pioneerirätti meenutav siidiriba oli kinnitatud kokkupandava jalutuskepi otsa), kes agaralt üritab päevinäinud sõidukite vahel ruumi teha ettetellitud bussile. Kõrvalepõikena võin kõigile Aasiasse sõitjatele soovitada inglise keelt valdavat giidi - kuigi tänavakaubanduses saab suurepäraselt hakkama ka oma keeleoskusele tuginedes, ei piisa euroopa keeltest kesklinnast väljapoole liikudes, ammugi siis veel metropolidest kaugemal.

Kõigepealt vaadatakse turistide tüüpobjekte
Peale majutumist korralikus ja täiesti euroopalikus Crown Plaza hotellis ning lõunasööki pisut "turistimaigulises" restoranis (mille nurgast siiski ei puudu akvaariumid eluskalade ja kärnkonnadega) sõidutatakse rühm eksootikanäljas eestlasi Pekingi loomaaeda pandaga tutvust tegema. Vastupidiselt piltidelt ja fotodelt tekkinud kujutlusele ei ole loomaaiapandad laitmatult puhta lumivalge-mustakirju kasukaga loomakesed, vaid puuriloomadele omaselt apaatsed ja räpasevõitu kollakaspruuni karvaga karumõmmid. Aga päris armsad sellegipoolest. Tutvumist Keisrite Suvepaleega segab tihe udu ja uskumatult külm ilm (vaatamata hoiatusele riietuda soojalt on enamik rühma liikmetest lähtunud seisukohast, et Eestist külmem on ainult Lapimaal). Siiski saame aimu tolleaegsete keisrite ja keisrinnade piiramatust võimust ja selle kuritarvitamisest, hiina ehitusmeistrite ja kujurite osavusest ning maalrite peenest pintslitööst.

Kogeme ka esimesi kokkupuuteid turiste kõikjal varitsevate tänavakaupmeestega - mitmeid kordi ülepaisutatud hinnaga müüakse tänavail kõike - alates postkaartidest ja Buddha kujukestest Timberlandi soojade fliisjopede (küll nad teavad, et meil külm on!) ja hiigelsuurte portselanvaagnateni välja. Giidi katsed kaubitsejaid meist eemal hoida viivad vaat' et tänavakakluseni.

Erikäimlad ja näidiselamud
Esimesed kokkupuuted hiinapäraste tualettruumidega tuletavad meelde Tallinna Autobussijaama ja Linnahalli vastavad asutused. Kurioosumide tipuna avastame ühest kutsekoolist koguni "Toilet for foreign guests" nimelise ruumi, mis küll erilise puhtusega ei hiilga.

Potjomkinlus on levinud mujalgi - nii viiakse turistid Pekingi vanalinnas Hutongide pähe vaatama nn. turismitalu laadset näidiselamist, mille pererahvas oma kodu lihtsameelsetele välismaalastele esitledes kaunis jõukale järjele on jõudnud. Ehtsad Hutongid (pikad madalad hallid savimajad, kus ühe õue peal elab koos arvukalt peresid) jätavad märksa rääbakama ja vaesema mulje. Hiinlastele on iseloomulik oma õue võõra silma eest kõrge müüri või väravaga varjata, nii ei saa juhuslik möödakäija nende elamisest õiget ettekujutust. Ka turistide tarbeks sametiga ehitud rikshad erinevad nn. tänavasõidukitest.

Linnatransport on odav
Liiklus Pekingis on kohati jube ja liiklusummikud pidevad - tipptunnil linnas liikumiseks tuleks aega varuda 2-3-kordse varuga. Teedel on jalgrattad ja autod läbisegi ning kohati saab kõige kiiremini edasi jala minnes. Ristmikel on valgusfoorid, mida keegi eriti ei vaata, seetõttu dubleerib neid veel liikluspolitseinik. Olles katsetanud mitmeid tänavaületamise mooduseid ja jälginud kohalikke jalakäijaid, jõuame lõpuks järeldusele, et punase tule all üle tee sammudes on oht autode ja jalgrataste alla sattumiseks kõige väiksem. Jalakäijatele rohelise tule ajal on (punasega) parempööret sooritavate autode juhtidel kole kiire ja nad ei säästa sind autopasunate koorist.

Kuna ühistransport on enamasti ülekoormatud ja vahemaad pikad, võib julgelt soovitada taksosid - kilomeetri hinnad algavad 1.20 yuanist (ca 2.50 EEK) ja on kaubeldavad. Küll aga peaks omapäi liikudes alati kaasas olema sihtpunkti ja hotelli hiinakeelsed nimetused, mida hotelli concierge ja giid lahkelt jagavad. Hädakorral piisab ka taskusse ununenud hotelli nime/logoga tikutoosist.

Lõpuni arusaamatuks jääb tillukestesse taksodesse ilmselt kohustuslikus korras sisseehitatud pleksiklaasist kabiin või metallvõre - kelle või mille eest juhte niimoodi kaitsta püütakse? Otsest kuritegevust ei paista kusagilt ja inimesed on kõikjal suhteliselt sõbralikud ja rahumeelsed.

Eksootikat kohtab igal sammul
Vast mõjusamadki kui Keelatud Linna keisripaleed ja konkubiinide kuldaarded, on Taevase Rahu Väljakul silma peal hoidev Mao Zedongi portree ja hiigelväljaku kohal õhus lendlevad kotkakujulised tuulelohed, Taevatempli ees võimlevad ja keelpilli saatel laulu üles võtvad vanurid ning tänaval küpsetamiseks välja pandud vardasseaetud prisked sitikad, rohutirtsud, skorpionid ja varblasesuurused linnud. Pärast mõnepäevast Hiinas viibimist saab nalja heita loomade täieliku puudumise üle linnatänavatel - 2-3 nähtud koera on tillukesed, hoolega paela otsas hoitud lemmikud. Kasse ja tuvisid kohtab ainult linnuturul ja sealgi puuripanduina.

Täiesti uue tähenduse saab esmakordselt Aasias viibijatele teejoomise tseremoonia - millistes nõudes teed valmistada, millega segada ja kuidas aroomi nautida, ei sõltu mitte ainult jooja maitsest, vaid ka valitud teesordist.

Eksootilisest hiina köögist saame proovida otse laua ääres veristatud mao liha. Valge veidi sitke liha meenutab maitselt kana, aga kuna hiina köögis hakitakse kõik toiduained suupäraselt peeneks ja maitsestatakse magusaks või soolaseks, on tihti raske vahet teha, mis just parasjagu pulkade vahelt hamba alla rändab. Maitsev on siiski enamasti kõik. Suuremaid toiduelamusi võib saada ka omapäi põnevaid söögikohti otsides, kui valikukriteeriumiks on eksootika ja kohalike elanike ilmne eelistus. Usun, et minu reisikaaslased ei unusta niipea magusas pruunis kastmes serveeritud rammusat angerjat ja hõrgutavat baklazhaani…

Kvaliteetset kaupa leiab isegi turult
Üks levinumaid turismimagneteid Pekingis on kindlasti Siiditurg - Xiu Shui, mis meenutab kitsa tänava ääres looklevat Kadaka turgu. Turumöllu sukeldudes hakkad aga isegi mõistma põhjanaabrite ostukirge - eriti peale esimest äratundmist, et hinnad sõltuvad sinu enda kauplemisoskusest. Alles järgmistel päevadel selgub, et turul 3-4 korda allakaubeldud hinnad on kauplustes ja tänavaäärsetes müügiputkades väljapandud kaupade alghinnast ainult õige veidi soodsamad. Kaubelda saab aga ka enamikus poodides.

Minu suureks üllatuseks erineb Hiina kaubavalik kaunikesti meie tavakujutlusest "Made in China" kaupade osas. Soliidsematest kaubamajadest (näiteks Lufthansa ostukeskus) võib soetada igati shikke jalatseid, rõivaid jms., aga ka turukaubad on täiesti arvestatava kvaliteediga.

Kindlasti tuleb käia Hiina müüril
Isegi kui aeg ei võimalda Pekingist suurt kaugemale sõita, tuleks kindlasti ära käia Hiina müüril - selle lähim restaureeritud osa paikneb umbes 60 km kaugusel pealinnast. On lausa uskumatu, et nii laia ja kõrget müüri on ehitatud ligi 6000 kilomeetrit (samas tundub, et oleks ehitajail olnud kasutada joonlaudu ja maakaarte, oleks tublisti materjali ja tööjõudu kokku hoitud). Kuuldavasti on mõned ekstreemturistid seadnud endale eesmärgiks Hiina müür kogu ulatuses läbi käia. Jõudu neile selleks ettevõtmiseks - meil jõuab juba mõnesaja meetri läbimisel müüril lõõtsuv tuul ninad vesiseks ja silmad liivaseks puhuda.

Omaette eksootikat lisab reisile gruppi kõikjal saatev õbluke tütarlaps, õlal professionaalne filmikaamera. Ettevõtmine, mida meie süüdimatult kohaliku turismifirma eralõbuks peame, osutub olevat märksa ärilisemat laadi, kui reisi eelviimasel päeval Mingide Dünastia hauakambritest hotelli poole sõites bussi videoekraanil iseennast ära tunneme. Selgub, et film on tehtud müügi eesmärgil. Ilmselt ollakse kindlad eurooplase viisakusele - kuidas sa jätad teise inimese mitme päeva töö tasumata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi mõnepäevase reisiga on raske saada ülevaadet Hiina aastatuhandevanusest kultuurist, ajaloost ja tänapäevast, on see igati sobiv isutekitaja tulevaste samasuunaliste reiside jaoks ja omal käel hiinateemaliste materjalidega tutvumiseks. Ja muidugi ka hindamatu kogemus klientide nõustamisel ja teenindamisel.