Belgia: väikeriik mitme rahvuse ja kultuuriga

Belgia on hea näide selle kohta, kuidas ühele pisikesele maale mahuvad nii suursugused suurlinnad kui maalilised maakohad. Allpool Tarmo Tuule ja Katrin Juurvee reisimuljeid sellest huvitavast väikeriigist.

Pealinna võlu ja valu
Belgia ja ühtlasi Euroliidu pealinnas Brüsselis asuvad nii mitmete tähtsate organisatsioonide üliametlikud peakorterid kui ka sümpaatne vanalinn ühe Euroopa ilusaimaks nimetatava hilisgooti stiilis raekojaga vana turuväljaku ääres. Nüüd müüakse siin vaid lilli ning korra aastas (tavaliselt paaril päeval augustis) kaetakse väljak üleni kaunimustrilise elusatest lilledest vaibaga. Turistile jätkub vaatamisväärsusi kuningalossist kuni Heyseli pargis kõrguva vaatetorni Atomiumini.

See rauamolekuli kujuline ehitis püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud. Olgu kuidas on - igatahes selge ilmaga (kuid paraku on mereäärses riigis pahatihti sombune) avaneb vaatetornist suurepärane vaade euroopalikule suurlinnale.

Keda huvitavad ekstreemsemad kogemused, sellel soovitaks sõita takso või kasvõi metrooga suurlinna tsentrist välja äärelinna, kus ootab ees tõeline rahvaste paabel. Üheskoos elavad valged, mustad, kollased ja punased - kui rühmitada inimesi nahavärvi järgi - ning samaaegselt eksisteerivad lausa sajad kultuurid.

Kindlasti tasub lõunatada kohalikes rahvuslikes restoranides, mis on erilised selle poolest, et pole klanitud spetsiaalselt turistide jaoks, vaid omavad tõeliselt rikast atmosfääri.

Äärelinn on tavalisest räpasem, aga ega Brüsseli kesklinngi puhtusega hiilga, ning ilmselt peab õhtu- ja ööhämaruses hulkuja turvalisuse pärast muretsema, ent päeval ei tohiks küll mingit erilist ohtu olla eeslinna visiteerida. Loomulikult tuleb olla tähelepanelik, et taskuvargad rahulikult oma tööd teha ei saaks, aga kes ilmas ringi reisinud, need teavad, et rahakotist võib ilma jääda igas suurlinnas.

Võimaluse korral ei tohiks Belgia-reis vaid Brüsseli külastamisega piirduda, sest pealinn on riigi ainuke city ning kõik see, mida näete Flandria rahulikes väikelinnades, Põhjamere äärseil liivaluiteil ning Ardennide metsateedel sõites, erineb tugevasti pealinna asjalik-närvilisest melust.

Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam
Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Kuigi esmalt sadamaalasid näinule võib Flandria suurimast linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk-kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud.

Brugge oli Hansa Liidu keskuseks
Kui belglastelt küsida, mida nende riigis eelkõige vaadata tasuks, soovitavad nad kindlasti Bruggesse sõita, sest hellitavalt Madalmaade Veneziaks kutsutu olevat Belgia kauneim linn. Tõepoolest - kanaleid on maalilises väikeses linnas tõesti palju, kuid erinevalt Veneziast on siin kõik perfektselt puhas ja korras. Kanaleid ületavate sildade järgi on linn ka oma nime saanud (hollandi keeles on sild 'brug').

Kunagi Hansa Liidu keskuseks olnud Brugges on säilinud kaunis keskaegne vanalinn ning tegemist on tõelise turismikeskusega, kus armsates poekestes pakutakse kõikvõimalikul kujul kuulsat belgia šokolaadi ja brugge pitsist kaunistusi ning külaliste rõõmuks istub tänavanurgal töölauakese taga vana daam, kes ülima osavusega peeni puupulgakesi veeretades kõigile soovijaile pitsikudumise keerukat kunsti näitab.

Kõige parem aeg Brugge külastamiseks olevat sügisel, värviliste lehtede aegu, mil looduse kirevus annab vanale linnale maaliliselt romantilise varjundi.

Soe süda ja külm õlu
Pole vahet, kas liikuda suurlinnas või külatänavail, kohalikud elanikud on võõramaalase suhtes enamasti sõbralikult meelestatud. Nad on abivalmid ja suhtlemisaltid, kuid ei muutu samas kunagi pealetükkivaks. Kuigi sõbralikud, on neis ka mingit põhjamaalasele omast tagasihoidlikkust ja kinnisust, võõrast inimest nad esimesel kohtumisel kindlasti oma koju külla ei kutsu. Kui aga õnnestub flaamlasega sõbruneda, siis ootab teid tema juures kodus kindlasti külluslik lõunasöök, sest belglased armastavad hästi süüa ja ka ohtralt õlut pruukida. Kesvamärjukest toodetakse väikeriigis mitutsadat erinevat sorti - osa neist on vägagi kanged! - ning belglased on oma õllekultuuri üle uhked. Enamasti alustavad belglased juttu Eestist tulnuga Eurovisiooni lauluvõistluse teemal (tundub, et selle jälgimine on Belgias populaarne traditsioon, kuigi võidurõõmu said nad tunda 15 aasta eest), seejärel aga esitatakse küsimusi nagu: mida te Eestis sööte? või: kas teil õlut ka juuakse? Kindlasti saab kohalikega jutule ka juhul, kui oskate midagi arukat öelda jalgrattaspordi (igal juhul toonitage uhkusega, et Jaan Kirsipuu on eestlane!) või jalgpalli teemadel.

Kuigi ilmselt on läbi ajaloo kuulsaim belgia sportlane viiekordne Tour de France'i võitja Eddy Merckx, on Belgias jumalaseisuses hoopis jalgpallurid. Belglasega Belgia jalgpallist rääkida on neile samasugune austusavaldus kui venelasega viina visata või soomlasega sauna minna. Belglastele on iga-aastasteks suursündmusteks mõõduvõtmised naabrite hollandlastega, kellest nad on küll klassi võrra nõrgemad, kuid seda suuremat vastupanu nad osutavad.

Muide, Belgias on korvpalli mänginud ja mängivad eestlased. Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa, Rauno Pehka ja Andre Pärn.

Loodussõbralik transport
Liikluses ollakse Belgias euroopalikult viisakad ning kohalikud elanikud tunnevad end jalgratta sadulas igati turvaliselt ja mugavalt. Ülimalt tiheda asustusega väikeriigis järgneb maanteed mööda sõites küla külale, vahemaad on väikesed ning (kui te kiirteed ei kasuta) autoga sõites on palju kiirusepiiranguid. Maakohtades on jalgratas isegi kõige populaarsemaks liiklusvahendiks, millega sõites ajavad oma igapäevaseid asju nii lapsed kui ka memmed-taadid. Rattaid kasutatakse usinalt linnadeski, erinevus on vaid selles, et linnas tavatsetakse asutuse või kodu ukse taha valveta jäetav ratas ka lukustada. Erinevalt Eestist ei tule keegi linna maastikurattal, vaid lihtsal tänavasõidurattal. Mõnikord tekib jalgratturit vaadates mulje, et ta kasutab oma vanaisa poole sajandi vanust sõiduriista (aga miks ka mitte, kui see on suurepärases sõidukorras?). Jalgrattapoodides on tavalised tänavarattad üllatavalt kallid.

Turistilgi on võimalus (pealegi igaühele taskukohase hinna eest) belglase kaherattaline lemmiksõiduriist laenutada, nii kaunites maapiirkondades kui ka mitmes linnas on külaliste tarvis koostatud ka spetsiaalsed jalgrattamarsruudid kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks.

Maa ja rahvas
Belgia on kaherahvuseline riik, mille põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunapiirkondades valloonid, kes on ülekaalus (umbes 80% elanikest) ka "Europealinnas" Brüsselis. Nii on väikeriigis ka kaks riigikeelt. Flandrias kõneldavaks keeleks on flaami keel, mis on tegelikult hollandi keel ehk täpsemalt selle dialekt. Naabrite keelte vahelised erinevused tulevad esile vaid suulises kõnes, sest tegelikult on normeeritud kirjakeel Hollandis ja Põhja-Belgias täpselt sama. Kuid proovige belglastele öelda, et teile meeldib hollandi keel väga, ning te näete nende rahulolematuid ilmeid. Nagu lähedaste naabrite puhul ikka "heaks tavaks", ei taha ka belglased midagi hollandi keelest kuulda, vaid nemad räägivad ikka oma flaami keelt. Olgu siis flaami keele kiituseks öeldud, et Belgias öeldakse võõrale inimesele alati "teie", seevastu Hollandis kiputakse üsna lõdvalt sinatama (nii on flaamlased ses mõttes rohkem eestlaste, hollandlased aga soomlaste sarnased).

Inglise või saksa keelt õppinud reisijat võib tabada äratundmisrõõm, sest flaami keel on eelpoolnimetatute lähisugulane ning mõnestki sildist või teadaandest on võimalik päevagi kohalikku keelt õppimata ikkagi hoobilt aru saada. Enne reisi hollandi keele tunde võtma hakata pole aga suurt mõtet, sest väikerahvana on flaamid väga agarad võõrkeeleõppijad ning paljudega neist on võimalik asju ajada nii inglise, prantsuse kui ka saksa keeles. Kahjuks pole olukord nii roosiline Valloonia poolel, kus kirjakeelena valitseb prantsuse keel (kõnes saab eraldada vallooni dialekti ning ega valloonigi tasu prantslaseks "sõimata"). Seal on tunda tavaliselt suurriikidele omast mentaliteeti, koguni brüssellased on üllatavalt umb-prantsuskeelsed. Kuigi kaarti uurivale turistile astutakse tänaval ligi ning pakutakse lahkelt abi, antakse seletusi ikka prantsuse või zhestide keeles.

Aegade jooksul on kahe rahva vahel üksjagu konflikte ette tulnud, keelte võrdõiguslikkus riigis on saavutatud sadakond aastat tagasi. Kuid tänapäevalgi võib mõni flaam teile usalduslikult kurtma tulla, kui püüdlikult nemad prantsuse keelt õppivat, samal ajal kui valloonid teise riigikeele oskust üldse vajalikuks ei pea.

Kuidas Belgiasse saab?
Belgiasse on Eestist võimalik jõuda nii õhu- kui maanteid pidi, Brüsselisse saab lennata mitu korda päevas, ümberistumisega Kopenhaagenis või Stockholmis, Riia kaudu on võimalik ka liinibussiga kohale sõita.

Kohapeal ei teki transpordiga mingeid probleeme, sest riigis on maailma kõige tihedam raudteevõrk, samuti ühendavad suuremaid linnu korralikud kiirteed. Vahemaad on väikesed ning kui just kiire pole, võiks ka kiirteelt kõrvale põigata ning mööda kohaliku tähtsusega maanteid seigelda - needki teed on heas korras. Lisaks kulgevad need pea katkematu jadana läbi üksteisele järgnevate külade ja väikelinnade, kõikjal näeb lillerohkete aedadega ümbritsetud armsaid eramuid. Kuigi belglaste majad asuvad lähestikku ning aiakesed on üsna väikesed, ei piirduta ainult ilutaimede kasvatamisega, vaid aedades näeb ka korralikke köögiviljapeenraid.