Egiptus: Punane meri ja vaaraod
line

Aastatuhandete pikkune ajalugu, tänapäeva ehitajale ülejõukäivad püramiidid, eksootiline araabia maailm - selline on Egiptus meie kujutlustes. Millisena aga võtab vaaraode riik vastu tänapäeva turiste, sellest kirjutas Estravellerile Andres Jõesaar TELE-2-st.

Egiptus meie kujutlustes
Egiptus ja püramiidid. Lahutamatud ja iseenesestmõistetavad. Midagi nii suurt ja väärtuslikku, et hoolimata hinge salasopis vaikselt peitunud kauasest unistusest ennast kuidagi nende kõrvale tegelikult kujutada ei osanudki. Ajad muutuvad ja paljud unistused täituvad kuidagi lihtsalt, iseenesest mõistetavalt.

4 lennutundi ja astusimegi Hurghada lennuväljal kuuma liivast tuult trotsides passikontrolli poole.

Egiptusest teadsin et:

  • kaubamärgiks kolm maailma suurimas kõrbes asuvat püramiidi, vaaraod ja kaamelid

  • äärmiselt huvitav üle 5000 aasta pikkune ajalugu, millest kooliajal õpitust ainult üksikud nimed veel meenuvad

  • turul tuleb hindade üle tublisti kaubelda, kuid sellegi poolest saad alati petta....

  • 1997. aastal lasid islami äärmuslased Luxoris maha 67 turisti.

Hurghada on palav, mitte kuum
Esmamulje oli kuidagi jahmatav. Mitte idamaadest nii tuttav praht, korratus ja süüdimatu melu, kuivõrd just sõjaväelise politseikorra pitser ja meeletul arvul lõpetamata ehitusi on need, mis tähelepanu endale tõmbavad.

Need on 1997. aasta sündmuste tagajärjed. Riik on sunnitud jätkuvalt tegema suuri pingutusi, et taastada turistide ning investorite purunenud usaldus.

Turvalisuse eest hoolitsevad teid kõikjal saatvad Turismi ja Antiigi Politsei valgetes mundrites mehed.

Kõikjal tähendabki, et kõikjal: tänavatel, hotellides, teedel, sildadel, söögikohtades, turgudel, rääkimata muuseumitest ning arhitektuuri- ja muudest vaatamisväärsustest.

Ja loomulikult saadavad nad läbi kõrbe liikuvate turismibusside karavane, kuid siis on lisaks ainult püstoli või vintpüssiga "valgetele" julgestuseks kaasas veel kaks masinatäit hambuni relvastatud K-Komandot. Ja ette rutates võib öelda, et hirmu või ohutunnet ei tekkinud tõesti kordagi.

Kuumus? On palav, aga mitte kuum. Tõelist kuumust saime tunda Luxoris, kus üle 4000 aasta vanuse Karnaki templi varemete vahel näitas termomeeter varjus 39 kraadi Celsiust ja turistide grupid hüplesid justkui luurekat mängides ühest sambavarjust teise, püüdes end lagipead kõrvetava ekvatoriaalpäikese eest varjata.

Nagu öeldud, jagub rämpsu tavaliselt kõikjale. Ainult teedest kaugemal laiuv kõrb, kaldast eemal erksinise merepinna all peituv fantastiline merealune maailm, luksuskuurordite rohelised oaasid ja kallimate hotellide esised tänavalõigud on sellest pahest priid.

Täpset tegevuskava polnud
Reisile minnes ei olnud meil valmis mingit tegevuskava. Oli lihtsalt soov võimalikult palju näha ja ka mõned hetked lihtsalt rannaliival mõnuleda.

Päikesekummardajatele, kes on teadlikult eesmärgiks võtnud oma hele põhjamaine nahavärv aafrika algasukate omaga samasse tooni viia, on paremaid võimalusi raske ette kujutada - kõrvetav päike, kaunid rannad, hele-helesinine vesi (basseinis koduselt mage ja meres tulisoolane).

Lihtsurelikele aga on soovitav rohkem kui 15-minutilise päikesevanni eel end kuulikindla päevituskreemiga korralikult sisse määrida. Muidu juhtub sama, mis juhtus minuga - nahk muutub kiirelt tulipunaseks, kuumust õhkavaks ning vahelduseks ka külmavärina hoogusid kandvaks lotendavaks kehakatteks.

Meie plaanid said paika nö. "töö käigus". Mingil hetkel üsna pikana tunduvad 7 päeva osutusid Egiptuse hunnitu ajalooga ja vaatamisväärsustega tutvumiseks praktiliselt olematuks mõõtühikuks. Ei mingit lootust, et kõik soovitu nähtud saaks.

Valida on paljude ekskursioonide, sportlike tegevuste ja safarite vahel. Kõike pakuvad nii põhjamaised turismifirmad kui kohalikud reisibürood. Esimesel juhul plussiks usk teenuse paremasse kvaliteeti ja mõnel juhul ka tuttavam soome keel, teistel on positiivseks argumendiks sama teenuse poole odavam hind.

Sukeldumine on võrratu kogemus
Meie alustasime sukeldumisest. Kallis, kuid kirjeldamatult vapustav kogemus. Mis paikneb tulisoolases Punases meres veepinnast allpool, on samapalju külastamist väärt kui 4500 aastat vanad Giza püramiidid. Korallid, lõputu hulk kõige erinevamates värvides ja erineva suurusega kalu ja mereelukaid, nähtavus kümne meetri sügavuses üle 20 meetri. See on kogemus, mida igal juhul soovitan proovida. Ja kaasa tasub võtta ka veealune fotoaparaat - hiljem on, mida teistele näidata. Kaamera laenutage juba linnast mõnest väiksemast fotoärist - saab kolm korda odavamalt kui sukeldumist korraldanud soomlastelt kuurordi rannas. Koolitus on mõeldud ka neile, kes elus üldse esimest korda vette lähevad. Poolepäevase kiirkursuse lõpus tunneb igaüks end kui kala vees ja päeva teisel poolel võib juba julgelt kaatril tõeliste korallirahude poole teele asuda.

Sukeldumise alternatiiv on snorkling - võimalus maski ja hingamistoruga rannaäärses vees või kui paadiga välja sõita, siis ka koralliriffide ümbruses Neptuni kuningriiki uudistada. Kolmas võimalus on teha reis rannikuäärsetele korallrahudele klaaspõhjaga mootorpaadis - avanev pilt ei jää alla ühelegi uhkele akvaariumile. Paadist saab ka kalade keskele ujuma minna. Neljas võimalus on reis suurte illuminaatoritega allveelaleval "Nautilus". Selle sukeldumissügavus on üle 30 meetri - kolm korda rohkem kui algajate sukeldujatele lubatakse.

Start Kairosse kell 3 öösel
Kolmanda päeva hommikul on äratus kell 2:30. Kell 3 asub konditsioneeriga buss teele üle 600 km kaugusel asuva pealinna poole. Hurghada piiril kogutakse umbes 40 suuremat ja väiksemat turiste vedavat bussi üheks kolonniks. Relvastatud konvoi saatel asume piki Punase mere rannikut teele põhja poole. Sahhara Inn’i nimelises teemajas tehtud peatuses sööme hotellidest kaasa pandud hommikusöögi pakikese. Plasttops kohvi meenutavat vedelikku kohalikust puhvetist maksis 3 egiptuse naela ehk siis ca 15 krooni. Kallis? Võrreldes keskmise restoranis lõunasöögi kõrvale pakutud kohaliku Stella õllega siiski päris odav. Islamiusku maal alkoholi ei tarbita. Seda toodetakse ainult turistidele, kes on nõus poole liitri jahutava ja päris heamaitselise märjukese eest rahulikult 14 kohalikku ehk siis 70 EEK välja käima. Kraanivesi meile päris hästi ei sobi (paneb lihtsalt veed kahest august voolama). Kuumuses paistemineku vältimiseks tuleb päevas tarbida 2-3 liitrit vett. Vee hind kõrbes on odavam kui meil - 1,5 liitrit 6 krooni.

Kairos elab umbes 16 kuni 23 miljonit elanikku. Täpselt ei tea seda vist ka Allah ise. Tavamõistes ei ole Kairo ilus linn, aga ta on linn, mille elurütmi tasub kasvõi kordki elus kogeda. Isegi hoolimata sellest, et nö. keskklassi linnaosa meenutas väga Kopli liine ja et linna kõikjalt ründavad sisserändajad elavad surnuaedade kabelites ning suuremates kivihaudades. Kontrastiks rikaste linnaossa peidetud hiilgus. Rikkad oskavad enamasti lugeda, lisaks rahale ka paremalt vasakule kulgevat araabia kirja. Vaesed lugeda ei oska. Naised eriti. Ametlik kirjaoskuse protsent on 52. See tähendab, et 52 protsenti inimestest oskab ametnike arvates kirjutada oma nime. Nende ajaarvamise aasta on praegu 1423. Pärast Muhhamedi loomulikult.

Giza püramiidid ja Tutankhamoni kuld
Egiptuse magnetid - Sfinks ja Püramiidid asuvad täiesti ootamatult linnale väga lähedal kõrbe serval. Umbes nagu Tallinnas Pääskülas või nii. Nad on võimsamad kui ükski pilt või film neid kujutada suudab. Kultuse objektid, mille nägemiseks üle maailma Egiptusesse rännatakse, seal olles puhkuse ajal vabatahtlikult öösel pool kolm üles tõustakse ja bussiga 7 tundi läbi kõrbe sõidetakse. Ning selle eest veel lisaks kõvasti makstakse. Maailmas pole palju selliseid turiste, kes ennast Vilniuse hotellis keset südaööd üles ajaks, et sõita Tallinnasse Pika Hermanni torni vaatama. Ja siis Vilniusesse tagasi.

Kairos olles ei tohi jätta kõrvale Kairo Muuseumi külastust. Turisti tavavisiit kestab mõne tunni ja selle jooksul saab ainult kiirkõnnil hoomata seal peituvaid ajalooväärtusi. Saalide kaupa aardeid, mis Egiptusel on õnnestunud maailma arheoloogide eest päästa. Vaaraod kivis ja muumiatena. Tutankhamoni kuld. Ajaloo keerdkäigud on imelikud. Oli ju Tutankhamon Egiptuse üks tühine valitseja. Oma tähtsaima käsu - lõpetada Päikesejumala Amon Ra kultus ja tõsta ausse taas kõik vanad jumalad - andis ta Ülempreestri soovitusel välja üheksandal eluaastal kohe pärast troonile asumist. Ja muud korda saatmata ta 10 aastat hiljem surigi. Meile on ta aga Vaaraode hiilguse näide. Ainult tema hauakamber Kuningate Oru 63-st matmispaigast säilis hauarüüstajate eest puutumatuna. Ja seda lihtsal põhjusel, et mäe sisse kaevatud hauakambri sissepääs mattus rajatise halva ehituskvaliteedi tõttu kivivaringu alla.

Muumiad väetiseks ja armujooki segamiseks
Aegade ja erinevate uskude jooksul on Egiptuse väärtusi hävitatud kõige jõhkramal kombel. Kuni selleni välja, et leitud muumiatest jahvatati väetist Inglismaa põldudele või neid kasutati lihtsalt kütteks. Kuivatatud inimestest armujoogi segamine paistab selle kõrval veel suht’ süütu tegevusena.

Ka muumiad saavad praegu väärika kohtlemise osaliseks. Viimase suurima leiu - kõrbeliivast leitud 10 tuhande (!) palsameeritu - puhul maetakse kõik surnud pärast teadlaste poolt uurimist oma haudadesse tagasi. Ja seda hiiglaslikku matmispaika ei avata kunagi turistidele.

Ööbime korralikus hotellis. Kõigist tubadest avaneb vaade öise valgusshow prozhektorite kiirtes majesteetlikult seisvatele püramiidide.

Kairo südameks on hiiglaslik turg - Bazaar. Seal on kõike. Tegelikult ka. Hinnapoliitika on lihtne - kõige üle tuleb kaubelda. Hinnast poole allatingimine on üllatavalt lihtne, aga see ei tähenda, et olete jõudnud asjade õige väärtuseni. Väikest võidurõõmu võib tunda, kui tavaline poemüüja pärast pikka tingimist poeomanikult silmadega nõu küsib ja siis lõpuks teile kauba teie poolt pakutud hinnaga ära annab. Aga ka see pilk võib olla ainult osa hästi etendatud näitemängust...

Vaaraode basaltkujude ja ersats-skarabeusidega täidetud kotid bussi ja tagasi Hurghadasse. Hotellitoas üllatab meid kahest valgest käterätikust ja minu T-särgist voodile kaunilt kujundatud kaks luike. Boy on kindlat oma jootraha välja teeninud.

Päev täis kõrbeeksootikat
Järgmisel päeval katsetame kohaliku turismibüroo teenuseid. Esimeseks ostuks on poolepäevane kõrbesafari jeepidega. Kogemusi saime piisavalt. Headest asjadest nägime ehtsat kõrbet koos virvendava vee miraazhiga, saime sõita kaameliga (see ei olegi nii lihtne kui algul paistab), külastasime aastaks selles kohas peatuvat beduiinilaagrit, nägime kõrbesse käsitsi kaevatud ligi 30 meetri sügavust kaevu ("rekordkaev" ammutab vett 120 meetri sügavuselt), jõime teed, nägime killukest kohalikku laulu ning tantsu, lõpetuseks vaatasime mäetipult kaunist päikeseloojangut ning öises taevas kummaliselt upakil olevat Suurt Vankrit.

Asja kurvem pool oli see, et oma asju - eriti rahakotti - ei tasu jätta valveta isegi mitte keset inimtühja kõrbe beduiinilaagri ees peatunud dzhiipi. Kadunud 100-dollariline rahatäht sai lõpuks küll firma poolt kompenseeritud, kuid lihtsam on siiski oma asjadel silm peal hoida kui kohalikega aususe teemal väidelda. Eriti veel kui arvestada, et tagasi ei saanud me siiski mitte raha, vaid ettemaksukviitungi sama firma järgmisele reisile Luxorisse.

Kuningate org on tulikuum
Enne uut sõitu saime magada juba tervelt neli tundi. Seda tänu sellele, et Luxor on Hurghadast "ainult" 350 km kaugusel ja bussikaravan sinna asub teele alles kell viis hommikul. Viis tundi sõitu relvastatud konvoi saatel ning oleme egiptlaste muistse tähtsaima pealinna varemetel. Ramses II ajal hiilgusele puhkenud Karnaki tempel ja Kuningate org on ainult üksikud killud Niiluse mõlemal kaldal laiuva rohelise tulikuuma paradiisi keskel. Monumentaalsed mälestusmärgid ajast, kui Eestimaa pinnal liikunud inimesed tegid esimesi kivist nooleotsi. Egiptlased aga raiusid graniidist ühes tükis välja üle tuhande tonni kaaluv Ramses II kuju ja 360 tonni kaaluvad 20 meetri kõrgused obeliskid. Ja nad ise olid sel ajal ainult 130-135 cm pikad. Ka Herakles.

Kõige eestvedajaks maapealsete jumalate 5000 aastat tagasi alguse saanud vaaraode dünastiad, mis lõppesid pärslannast kuninganna Kleopatra VII traagilise enesetapuga.

Elu aluseks Egiptuses oli ja on maailma pikim jõgi Niilus. Vanasti tõi rikkuse Niiluse üleujutuste viljakas muda, tänapäeval sajad luksuslikud kruiisilaevad. Niiluse vesi on üllatavalt läbipaistev. Niilusest hargnevates niisutuskanalites suplevad lapsed, samas ujub vaikselt allavoolu ka uppunud lehma korjus. Lastelt pudelitega vett osta giid ei soovita.

Väljaspool ajalugu keeb tavaline elu. Autod törtsutavad signaali igal võimalikul ja võimatul juhul, mehed tõmbavad vesipiipu (omamoodi kogemus ka mittesuitsetajale), naisi on näha harva. Ametlike uuringute järgi on naised oma alistuva eluviisiga rahul. Ka seadus kaitseb neid. Abielumees peab kõigile neljale seaduslikult lubatud naisele garanteerima võrdsed õigused ja elamistingimused.

Nagu Kairoski, on linnas palju rohelisi maalappe, kus kasvatatakse papüürust, suhkruroogu, vürtse. Põhilisteks töövahenditeks on lapsed ja vesipühvlid.

Südaööks oleme tagasi juba koduseks muutunud Hurghada hotelli suures numbritoas.

Eesti: tuntud jalgpallimaa
Viimase päeva veedame kinnises rannas maski ja toruga vees värvilisi kalu ja muid mereelukaid uudistades. Lisaks käime ka klaaspõhjaga paadiga paarikümne minuti kaugusel asuvaid koralliriffe vaatamas. Tõeliselt helesinine vesi ja aplalt paadi ümber saiapuru neelavad värvikirevad kalaparved on asjad, mida fotole ehedal kujul jäädvustada ei õnnestu. Ja lisaks korallide vahel ujumise mõnu.

Õhtul ostame kohalikult turult suveniirideks kaasa kuivatatud ibiskuse õisi, millest saab oivalist teed, ning erinevaid vürtse ja maitseaineid. Näiteks safran, mis Eestis saadaval pea kulla hinnaga, on seal kaup, mida lausa 100 grammi kaupa osta kannatab.

Meie tugev päevitus annab märku teatud hinnateadlikkusest ning tänavatel meid enam niipalju ei tülitata kui äsjasaabunud "valgeid". Ka ibiskuse teed ostes langeb hind poole võrra tavalisest kiiremini. Poeomanik on ikkagi õnnelik. Võtab meie naised lustakalt keset poodi tantsima...

Tuttav suveniirimüüja hõikab meile järele - Estonia! Next time we will win! Ta ei tea, kus Eesti asub, aga see ei olegi tähtis. Piisab teadmisest, et me tuleme riigist, kus mängitakse hästi jalgpalli. Ega Egiptus siis nõrga vastasega 3:3 viiki poleks mänginud.