Kindlustusfirmade seisukohad vulkaanist tingitud probleemide kohta (uuendatud!)

ERGO:
Ametlikult on vulkaanipurse välistuste hulgas, aga praegust olukorda käsitletakse kindlustusjuhtumina.

IF:
1) Kui reisi siht- või transiitpunkt on Island, puudub vulkaanipurske tõttu tekkivatel kahjudel kindlustuskaitse ning neid ei hüvitata.
Nt Islandi lennujaam ei võta lennukeid vastu, lennud sinna/sealt tühistatakse/hilinevad.

2) Kui reisi siht- või transiitpunkt ei ole Island, kuid lähiriikide lennujaamad on kas suletud või on lennud purske tõttu tekkinud tolmupilve tõttu enamus lende tühistatud, siis käsitletakse kahju tavakorras. Ehk siis vulkaanipurset välistusena ei kohaldata.
Nt kui lend Helsinki-London-Pariis tühistatakse ilmastikuolude tõttu (Londoni lennujaam ei võta tolmupilve tõttu lende vastu; Londonist ei välju lennukid (lennud on edasi lükatud); Vilniusest ei välju lennukid jms), kuulub kahju hüvitamisele tavatingimuste korras.
Kindlustatu peab kindlasti esitama: lennufirma tõendi lennu hilinemise/edasilükkamise/tühistamise põhjuse kohta, kasutamata jäänud lennupiletid ja tekkinud lisakulusid tõendavad dokumendid (uued piletid, transpordikulud, majutusega seotud kulud).

Salva:
Salva Kindlustuse reisikindlustuse tingimustes on vulkaanipurskest tulenevad kahjud välistus. Samas vaadeltakse igat juhtumit eraldi ja proovitakse leida klientidele võimalikult sobiv lahendus. Eelnevast tulenevalt peaksid kõik Salva Kindlustuse reisikindlustuse kliendid, kellel on tekkinud kahjujuhtum seoses Islandil toimunud vulkaanipurskega, pöörduma meie kahjukäsitluse poole ja esitama kahjuavalduse.

Seesam:
Nemad on ainuke kindlustusselts, kellel vulkaanipurse ei ole välistuste hulgas. Seega katavad nad reisitõrke kulud kindlustuskatte ulatuses.

Kolm küsimust

1) Kas kindlustusperiood pikeneb automaatselt, kui reisija koju ei saa?

ERGO:
Automaatselt pikeneb kindlustusperiood 48 h võrra. Kui välismaal “lõksus” olek venib ajaliselt pikemaks, siis soovitame teha täiendava kindlustuse, sest klient võib haigestuda ka nt kolmandal päeval peale kindlustusperioodi lõppu, pagas kaduma minna tagasilennul või uus reisitõrke juhtum tabada klienti peale lennuliikluse taasavamist.

IF:
Kui kindlustatul on ostetud poliis enne vulkaani purskamist ja see sisaldab tõrget, siis pikeneb poliis uutele juhtumitele 48 tunni võrra ilma vajaduseta sõlmida uus poliis. Kui Eestisse naasmine hilineb pikemalt, siis tuleb osta uus poliis uue kindlustusperioodiga.

SALVA:
Võtsime vastu otsuse, et reisikindlustus pikeneb praegu reisil viibivatele inimestele kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud viivituse aja võrra (reisikindlustuse punkt 3.5).

SEESAM:
Inimestel, kes on tuhavangis välismaal automaatselt pikeneb reisikindlustuse kindlustuskaitse Eestisse naasmiseni.

2) Kas lendude mittetoimumist on vaja eraldi kindlustusfirmale tõestada?

ERGO:
Tõestamisvajaduse osas otsustasime kohe alguses, et see on ebamõistlik ja piisab kliendi kinnitusest (v.a juhul, kui lennud ei alga Euroopast).

IF:
Selle fakti, et lennud ei toimu vulkaanitolmu tõttu, saab tegelikult ju ka ajakirjandusest ning asjaolu, et lennufirma pileti tagasi maksab, on ju ka tegelikult fakt, mis kinnitab lennu ärajäämist.

Me ei näegi enam sellel tõendil vajadust. Kui meil on olemas kasutamata lennupilet ja lennufirma poolt tagastatud raha kinnitus, siis on meil fikseeritud esialgne planeeritud lennuaeg, sellest saame tuletada, kas lend toimus või mitte vulkaani tõttu (internetist info õhuruumi sulgemise kohta) ja lennu mittekasutamise fakt (tagastatud raha).

SALVA:
Lendude tõestamisnõude võtsime maha, st kliendid ei pea meile tooma lennufirma tõendit.

SEESAM:
On võimalik ka pildistada tablood, kus on kirjas, et lend on tühistatud. Samuti on võimalik kirjalikult pöörduda lennufirma poole ja saada kinnituse tühistamise kohta. Arvan, et inimesed saavad seda teha ka tagantjärele Eestist.

3) Kui lennufirma vastupidiselt EL määruses 261/2004 nõutule ei paku ooteajaga võrreldes piisavalt süüa ja majutust, siis kas kindlustus katab reisija tehtud vastavad kulud?

ERGO:
Otsustasime kompenseerida majutuse, mida ei kompenseeri lennufirma. Toidukulud ainult siis, kui nt hommikusöök sisaldub hotelliarves. Toitlustuskulusid kindlustus reeglina ei korva, sest sööma peab inimene nii või teisiti, ükskõik kus ta viibib (kodus või reisil).

IF:
Meie hüvitame kindlustussumma ulatuses selle osa reisi sihtpunkti või transiitpunkti jõudmiseks vajalikest täiendavatest pileti ümbervahetamise kuludest või alternatiivse transpordivahendi kasutamise kuludest ning mõistlikest ja vajalikest majutusteenuse kuludest, mida lennufirma ei kompenseeri. Reisigraafikust kõrvalekaldumise korral hüvitatakse kahju tingimusel, et reisi või reisiga seotud teenuse eest on makstud või maksmise kohustus on võetud enne kindlustusjuhtumi saabumist ning leping on sõlmitud enne Islandi vulkaanipurske pressiteadet 14. aprill 2010 kell 23:06. Seega, kui on olemas lennufirma või reisibüroo kinnitus, et nad nt mingit osa majutusest ei maksa omapoolse põhjendusega, siis selle osa, mida lennufirma ei maksa, hüvitame meie kindlustussumma ulatuses. Sööki ja jooki ei hüvitata. See jääb n-ö kindlustatule omavastutusena.

SALVA:
Söögile tehtavaid kulutusi kindlustus ei kompenseeri, küll aga võtame vastu avaldused reisija tehtavate lisamajutuskulutuste kohta ja käsitleme neid, kui klient on jõudnud tagasi Eestisse.

SEESAM:
Peale Eestisse naasmist peavad reisijad kirjalikult pöörduma lennufirma poole kahju hüvitamiseks ning kulude kompenseerimiseks. Kui saadud on eitav vastus, tuleb esitada kindlustusseltsile hüvitisetaotlus ning meie hüvitame osa, mis jääb lennufirma poolt kompenseerimata.