Suusareiside valik võtab silme eest kirjuks. Kui sa pole suusamägedel just vana kala, tuleb hea nõuanne suusareisi valikul igal juhul kasuks. Siit leiab lühiülevaate Estraveli klientide seas popimatest suusakuurortidest.
Eestlaste üks lemmikuid suusasihtkohti on kahtlemata Austria ning põhjusega – nimelt siin asuvad Euroopa parimad suusakeskused. Mägesid jätkub täpselt igale raskusastmele ja adrenaliinijanule ning suusanaudinguid leiavad nii suusatajad kui ka lumelaudurid. Lumeolud on alati head ja tõstukite võrk toimib ladusalt.
Need, kes kogu päeva suuskadel veeta ei viitsi, võiksid Austria kuurortidest kaaluda Zell am Seed. Vastupidiselt enamikule teistele suusakuurortidele külastavad turistid seda kaunist linnakest aasta läbi. Zell am See põhitrumbiks on matkarajad, mis on lahti ka talvel – näiteks 2000 m kõrgusele viiv rada Schmittenhöhe mäele. Peale kõige selle saad järvel uisutada, jäärajasõitu proovida, lumel lohesurfi katsetada, kelgutada ja spaas lõõgastuda.
Kõige vingema after-ski poolest paistab Austrias silma St. Anton. Erilist tähelepanu on pälvinud Krazy Kangaruh baar. Vaat et iga inimene, kes sisse astub ja klaasikest hõõgveini soovib, leiab end kolm tundi hiljem suusasaabastes mööda pubi galopeerimas. Jägermeistrit ei jooda seal mitte pitsidest, vaid seda doseerib otse suhu kaunis fräulein.
Kui Alpidest juba räägime, ei saa üle ega ümber Prantsusmaast. Kuigi hinna poolest keskmisest kallim, leidub seal siiski tõelisi ahvatlusi – eriti neile, kes ei tea midagi paremat kui süüa suusatamise vahele värsket croissant’i ja juua lõõgastuseks klaasike head veini.
Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim suusakuurort Val Thorens, kus 99% suusaradadest paiknevad üle 2000 m kõrgusel ning lumi on garanteeritud kogu talve. Kõrvalasuvates orgudes paiknevate Meribeli ja Courceveliga moodustab see Euroopa suurima suusaregiooni Les Trois Valles ehk Kolm Orgu.
Savoi Alpides moodustavad kaks suusakeskust Les Arcs ja La Plagne hiigelpiirkonna, mis õigustatult kannab Suusaparadiisi (Paradiski) nime. Val d’Isère’ist aga leiab eest kaks liustikku, head lumeolud, äärmiselt laia radade valiku algtasemest olümpiatrassideni, uued tõstukid ja stiilse suusaküla.
Tähelepanuväärne on veel Chamonix, mida võiks nimetada mäesuusatamise absoluutseks klassikaks. Just seal peeti 1924. aastal maailma esimesed taliolümpiamängud. Kuurort asub Alpide kõrgeima tipu Mont Blanci jalamil (4810 m) ning võib uhkustada kõige pikema liftidega varustatud kõrguste vahega (2800 m) ja ühe maailma pikima suusanõlvaga (Vallée Blanche, 22 km).
Kahe suurima sihtkoha kõrval jääb teenimatult varju Itaalia. Tegelikult aga tasub seda suusasihtkohana igal juhul tõsiselt võtta, sest sealsed kuurordid pakuvad ainulaadset võimalust nautida suusapuhust itaallaste kombel – see tähendab täiel rinnal, hea söögi ja veiniga, paraja koguse adrenaliini ning teiste ülevoolavate emotsioonidega. Näiteks Lõuna-Tirooli piirkonnas asuv Dolomiti Superski on maailma suurim suusapiirkond, mis koosneb lausa 12 suusakeskusest.
Vaprate ja ilusate meelispaik suusatamiseks on kahtlemata Šveits. Peale suusatamise leiavad seal tegevust ka šopahoolik, gurmaan ja kultuuri järele januneja. Mõned ütlevad naljaga, et ega sinna päriselt suusatama mindagi.
Kõige kuulsam Šveitsi suusapiirkond on Davos. See koosneb viiest keskusest, mis on ühendatud hästi toimiva suusabussi- või rongiliiklusega. Erineva tasemega radu leidub kõigile, algajatest ekspertideni. Davos, muide, on Alpide kõrgeimal asuv linn, merepinnast üle 1500 m kõrgusel.
Kõikide teiste kuurortide väike vend on Püreneedes asuv Andorra, kus suusatada saab kolmes suusakeskuses: GrandValiras, Ordino-Arcalises ja Pal-Arinsalis.
Hotellid asuvad pealinnas, kus on rohkelt ostuvõimalusi ning häid söögi- ja joogikohti. Hommikuti viib suusabuss soovijad mägedesse ja toob pärastlõunal tagasi ning laskumisi on parajalt, et jõuaks neid kõiki proovida. Õhtuti aga on mõnus lõõgastuda Caldeas – Lõuna-Euroopa suurimas termaalveekeskuses.
________________
Lugu on varem ilmunud ajakirjas Tennis.
Fotod: kuurordid
Teemad