Turist ei tohiks end lasta eksitada Hollandit risti-rästi läbivatest kiirteedest või heituda sellest, et nende ääres mitte midagi huvitavat näha ei ole. Kiirteelt mahasõit viib imearmsatesse nukukülakestesse, kus elavad iseteadvad aiandustrendide loojad.
Hollandi kevadine külaidüll paneb südame laulma. Mesimagus õitsemislõhn, millele sekundeerivad õhus olev kevadine ootusärev sumin ja tallekeste elav kepslemine aasadel.
Keldritest otsitakse välja päikesevarjud, aedade ja rõdude kaunistamiseks ostetakse sadade eurode eest kirgaste õitega taimi.
Kevadpäikesest püütakse maksimaalselt mõnu tunda ning ümbruskonnaga tihedalt kontaktis olla.
Igaüks naudib kevade tulekut isemoodi: olgu selleks siis vanni tõstmine terrassile, lamamistooli paigutamine naabermaja madalale katusele, naabrite teavitamine suurpuhastusest pesu välja riputamisega, ratta või fassaadi ülekülvamine lilledega, või hoopis naljakate mütside ja rõivastega baari ees sumistamine.
Neid pisipõnne, kes muruni oma jalal tatsata ei jõua, veetakse lasteaedadest hiigelsuurte kärudega parki linnukesi vaatama ja murule jooksma.
Kevadpäike toob tänavatele ka kõik siiani toas istunud vanainimesed. Kes jalutab kassi, kes koera, kes kaisulooma. Üks on kindel: elu suundub siseruumidest õue.
Iga aasta 30. aprillil tähistatakse Hollandis Koninginnedag’i (kuningannapäev). Sel ajal riiki sattunud turistile võib tunduda, et tegu on otsatu vanakraamituruga. Ja tõsi ta on: olgu kaubaks siis vanavanemate aluspesu, disain ja käsitöö, sadu aastaid vana mööbel või lihtsalt katkine kohvitass – hollandlased tulevad tänavatele selleks, et lihtsalt suhelda ja lustida. See on rahvuslik pidupäev, millest võetakse viimast. Mossitajad pole teretulnud.
20. aprilli paiku Hollandit külastavatel turistidel on hindamatu võimalus näha kohalikke lilleparaade, Bloemencorso’sid. Kümned, suurematel festivalidel sajad autod on fantaasiaküllaselt kevadlilledega kaunistatud. Lillelõhnalisest värvikirevusest tingitud peapööritus on garanteeritud.
21. märtsil avasid Rootsi kroonprintsess Victoria ning Hollandi peaminister Jan-Peter Balkenende maailmakuulsa Keukenhofi lillepargi Lisses. Pargi näitusehoonete väljapanekud on sel aastal teemal “Linnaeus, lillede kuningas 300”, tähistamaks kuulsa Rootsi (Hollandis õppinud) botaaniku sünniaastapäeva.
Keukenhofile pääseb sel aastal lihtsasti ligi: park on mugava uuendusena käiku pannud otsebussi, mis väljub Schipholilt Keukenhofi kaks korda tunnis. Külastajad saavad kohapealt üürida jalgrattaid ning loomulikult osta kaasa kvaliteetseid lillesibulaid. Keukenhof on väliskülaliste jaoks saanud Hollandi sümboliks, ent on populaarne ka kohalike seas. Siit käib igal aastal läbi enam kui 740 000 inimest. Keukenhofi lillevalikut uuendatakse igal aastal.
Selleks et garanteerida lillede ühtlane õitseaeg ning külastajatele võimalus nautida ilu kogu avamisperioodil, istutatakse seitse miljonit lillesibulat käsitsi kolme kihina kahenädalaste vahedega. Park on avatud vaid lühikest aega, kuni kevadlilled õitsevad.
Viimaste uudiste kohaselt tegeleb valitsuskabinet aktiivselt Hollandile uue sümboli otsimisega. Selle väljamõtlemiseks on kokku aetud oma thinktank, kuhu kuulub nii poliitikuid, firmajuhte, arvamusliidreid kui akadeemikuid.
Public Space’i nime kandev ajurünnakutiim peab peatselt esitlema tulemit, mille eesmärgiks on muuhulgas ka Hollandi rahvusliku identiteedi tugevdamine. Maailmakuulsatest tulpidest ja tuulikutest enam ei piisa, silmas peetakse taiest, mis oleks võrdne USA vabadussambaga. Esialgsete otsuste kohaselt on sümbol kavas asetada merre ehitatud kunstlikule saarele või lennurajale.
Kevad toob kaasa dilemma: vaadata või olla vaadatud, selles on küsimus. Inimesed, kes on harjunud muuseumides pilte vaatama, on ehk tänavu veidi pettunud – Amsterdami kaks suurimat muuseumi, Rijksmuseum ja Stedelijk, on ka sel aastal remondis. Stedelijk’i ekspositsiooni saab näha peavaksali kõrval asuvas CSi majas, Rijksmuseum on aga avatud osaliselt.
Kevadenautlejal soovitaks broneeringut mitte viimasele hetkele jätta: nii aprill kui mai on Hollandi turismis arusaadavatel põhjustel kõrghooaeg ning hotellimajutust võib olla raske leida.
– – –
Originaalartikkel ilmus ajakirja Estraveller numbris aprill-mai 2007.
Tekst ja pildid: Kadri Kool
Taustapilt: Shutterstock