Soome suusakeskused

Juba viiekümne km raadiuses Helsingist paikneb mitu üsna korralikku suusamäge: Talma (Helsingist 30 km), Vihti (Helsingist 37 km), Serena Ski (Helsingist 25 km). Need keskused on spetsialiseerunud põhiliselt lumelaudurite vastuvõtmisele. Pikimad nõlvad on umbes 500 m ja suurim kõrguste vahe 60-80 m. Nende keskuste puuduseks on kohapealsete ööbimisvõimaluste nappus, ööbima peab Helsingi hotellides, puuduvad ka murdmaasuusarajad. Talve hakul ei saa pikalt reisi ette broneerida, sest lumeolud on ebakindlad. Kuid lumelauduritele supervõimalused!

Lõuna-Soome parimad “tavalise mäesuusatamise” keskused on Messilä ja Himos. 7 km kaugusel Lahtist ja 117 km kaugusel Helsingist MESSILÄS on suusakeskus rajatud vana mõisasüdame maadele. Mäesuusahuvilisi ootavad 10 suusanõlva, pikim neist 800 m ja suurim kõrguste vahe 111 m. Nõlvad on laiad ja huvitavad, sobivad nii algajale kui keskmise tasemega suusatajale. Majutusvõimalust pakutakse hotellis ja vanades mõisa aitades, mis nüüd kenasti renoveeritud. Suusanõlvad on majakestest jalutuskäigu kaugusel. Messilä suurimaks plussiks on lähedus Helsingile – mööda Lahti kiirteed saab sadamast kohale peaaegu tunniga. Nõlvad on väga korralikud ja isegi huvitavamad kui Himose nõlvad, Messilä on nädalavahetuse puhkuseks otsekui loodud! Lahtis pakuvad huvi suusahüppetorn ja suusamuuseum ja märtsi alguses peetavad suusatamise maailmakarikavõistlused, vt infot Lahti vaatamisväärsuste kohta nende kodulehelt www.lahtitravel.fi.

HIMOS 220 km kaugusel Helsingist eestlastele tutvustamist enam ei vajagi. 21 suusanõlva, pikim nõlv 950 m ja suurim kõrguste vahe 140 m. Himose suurimaks eeliseks on äärmiselt lai heatsemeliste puhkemajakeste valik, parimad neist paiknevad nõlvade vahetus läheduses. Väljaspool tipphooaega ja nädalavahetusi Himosel puhkust planeerivad kliendid peavad arvestama, et nädala sees on avatud ainult üks pool keskusest (kas Länsi-Himos või Pohjois-Himos) ja seega ka nõlvade arv poole väiksem välja reklaamitust. Himose nõlvad on suhteliselt lihtsad, sobivad algajale mäesuusatamise õppimiseks. Pikemaks suusapuhkuseks võib sobiva tasemega nõlvu väheseks jääda, vahelduseks võib käia ühe päeva ka nt Riihivuori suusakeskuses (u. 30 km kaugusel), kus ka 8 suusanõlva on. Lisavõimalustest tasub Himosel kindlasti proovida mootorkelgusõitu ja termoülikondades vees hõljumist, lastele pakuvad lõbu lumetuubid.

Kes juba paar korda mäesuuska proovinud on ja suusaga sinasõbraks saanud, sel soovitame Himose asemel minna hoopis Helsingist 446 km kaugusele TAHKO suusakeskusesse. Suusanõlvu 23, pikim nõlv 1200 ja kõrguste vahe 200 m. Järsemad ja pikemad nõlvad kui Himosel, seepärast võib algajale suusatajale liiga raskeks osutuda, kuid keskmise tasemega suusatajale pakub head väljakutset. Suur majakeste valik, majutuse hinnad soodsamad kui näiteks Himosel. Majakesed asuvad laiali suurel territooriumil. Miinuseks on valgustatud nõlvade väike arv, s.t. et päris õhtuni välja suusatada ei saa. Lisavõimalused: Tahko ümbruses lookleb rohkem kui 600 km mootorkelguradu!

VUOKATTI suusakeskus asub Helsingist 600 km kaugusel Soome idaosas. Suusanõlvu on 13, pikim nõlv 1100 m ja suurim kõrguste vahe 170 m. Vuokatti on maailma juhtivaid murdmaasuusatamise treeningkeskusi . Vuokatil on veel üks tõeline trump teiste suusakeskuste ees –Katinkulta hotell oma veekeskusega. Väsimus ja kontidesse pugenud külmatunne kaovad iseenesest mullibasseinis ligunedes ja aurusaunas mõnuledes, eksootilist vaheldust pakub kuuma veega välibassein keset sügavat talve.

Suusapuhkus Lapimaale on oma hinda väärt. Kindel võib olla, et lisaks suusatamisele saab tõelise naudingu ka ainulaadsest arktilisest loodusest. Mitme meetri kõrgused hanged, virmalised, kõikjal rahulikult ringi jalutavad põhjapõdrad. Lapimaa suusakeskuste eeliseks on, et lisaks mäesuusanõlvade rohkusele, on seal ka hiilgavad võimalused murdmaasuusatamiseks. Nt. Levil on 230 km murdmaasuusaradu ja Ylläsel koguni 250 km, millel ka Eesti tippsuusatajad vormi kogumas käivad. Ligi 700 km mootorsaani radu annab võimaluse Lapimaa loodusega lähemalt tutvuda. Jaanuarikuus võib termomeetrinäit küll imestama võtta, sest mõnikord võib pakast olla isegi – 40 kraadi, aga tavaliselt jääb temperatuur -10–20 kraadi vahele ja kuna õhk on kuiv, on see üsna kergesti talutav.

Lapimaale sõiduks on mugav kasutada autorongi – panete ka auto rongi peale, spetsiaalsesse autovagunisse ja ise puhkate end öösel välja mugavas kupees, mitte ei ole öö läbi autoroolis. Lisainfo Soome Raudtee kodulehelt www.vr.fi.

RUKA Helsingist 800 km kaugusel, on looduslikult Soome lumerohkeim suusakeskus ja tavaliselt avatakse sealsed nõlvad Soomes esimestena. Paljude soomlaste arvates on tegemist Soome parima suusakeskusega. 34 nõlva, neist 30 valgustatud. Alpi-tüüpi hotell Rantasipi Rukahovi asub kohe nõlvade jalamil, suur majakeste kapasiteet. Ruka on Soome Freestyle koondise ametlik treeningupaik ja 2016.a. toimuvad Rukal ka Freestyle-i euroopameistrivõistlused. Juba mitmel viimasel aastal on FIS-i murdmaasuusavõistluste esimene etapp peetud samuti Rukal. Suhteliselt kõrgetasemeline veekeskus asub Holiday Club Kuusamon Tropiikki hotellis, 30 km kaugusel Rukalt. Rukalt sõidavad sinna ka otsebussid. Lisavõimalused: Ruka piirkonnas tegutseb 60 programmiteenusfirmat, kes kõik igasuguseid põnevaid safareid pakuvad.

LEVI oma 45 nõlvaga on Soome suurim suusakeskus, majutuskohti jätkub 12 000 inimesele, palju hotelle. Majakesi paikneb nii nõlvade lähedal kui kaugemal. Levi nõlvade kvaliteedist kõneleb kujukalt fakt, et 2004.a. peeti Levis ka slaalomi maailmakarikavõistluste üks osavõistlus. Levil on Soome ainus gondoltõstuk. Soome kõige rahvusvahelisim keskus, paljud Euroopa suurfirmad toovad sinna oma võtmekliente puhkama ja Lapimaa võrratust loodusest osa saama. Ainsaks miinuseks on vähene valgustatud nõlvade arv.

YLLÄSE suusakeskuses on Soome pikimad ja järsemad suusanõlvad, mis peaks pakkuma pinget ka kogenud suusatajale. Nõlvu on 44, pikim neist 3kilomeetrine Jättipitkä.. Tõelised lapi külad Äkäslompolo ja Ylläsjärvi teine teisel pool tundrut on muutunud suusakeskuste keskusteks. Kõik majutusvõimalused jäävad nõlvadest mitme kilomeetri kaugusele, hotellide ja suusamägede vahet liikleb tasuta suusabuss.Ylläs on vaiksem ja rahulikum, kui Levi, sinna tasub minna, kui põhirõhk tahetakse panna suusatamisele, mitte ööelule. Miinuseks on ka valgustatud nõlvade vähesus. Suureks plussiks aga murdmaasuusaradade rohkus, neid on koguni 250 km.

PYHÄ suusakeskus asub põhjapolaarjoonest 53 km põhja poole.10 nõlva, pikim nõlv 1800 m ja suurim kõrguste vahe 280 m. Pyhä suusakeskus asub keset imeilusat rahvusparki ja turistidele pakutakse rahvuspargiga tutvumiseks erinevaid seiklusi, näiteks Extreme – suusamatka või Off-piste kursust, kus mäest laskutakse mitte mööda ettevalmistatud nõlva, vaid vaba rada pidi. Sellise hulljulge seikluse tohib ette võtta ainult koos ümbritsevat loodust hästitundva suusaõpetajaga. Pyhä suusakeskus on eriti populaarne lumelaudurite hulgas ja Pyhä on tuntud noorte keskusena. Paarikümne kilomeetri kaugusel asub teine suht. sama suur suusakeskus – Luosto, nii saab ühe reisi ajal vahelduseks kahte keskust külastada

SAARISELKÄ on Soome kõige põhjapoolseim suusakeskus, Helsingist 1150 km kaugusel. Suurim kõrguste vahe 180 m, suusanõlvu 11, pikim suusanõlv 1300 m. Hotellis on ka väike veekeskuse osa. Klientideks peamiselt sakslased, keskealised ja vanemad. Saariselkä keskus sobib eriti neile, kes otsivad tõelist lapi eksootikat, sest Saariselkässe on püstitatud maailma ainuke turistidele mõeldud igluküla. Iglumajakeses on kõik ehitatud jääst, isegi voodid, temperatuur iglus sees jääb miinus kolme ja miinus kuue kraadi vahele, aga soojadesse põdranahkadesse mähkunult ei tunne külmanäpistusi isegi lõunamaa turist. Olemas ka maailma suurim suitsusaun. Suusakeskuses lähedal paikneb Tankavaara kullaküla, kus Kullamuuseum tutvustab Lapimaa kullapalaviku ajajärku, saab proovida ka ise kulda sõeluda.