São Paulos, nagu kogu Brasiilias, elavad käsikäes riigi kõige rikkamad ja kõige vaesemad inimesed.
São Paulo pole eriti turistisõbralik koht,“ ütlevad kõik brasiillased, keda Liis Kängsepp tunneb, hoolimata sellest, kas nad on pärit sellest suurlinnast või mõnest muust paigast Brasiilias. Neil on ka õigus – eelkõige on São Paulo üks suur rahamasin, kus lõputute pilvelõhkujate vahel käib pidev sagimine eesmärgiga rohkem raha kokku ajada.
Minu meelest nad ei oskagi siin muust rääkida kui rahast ja selle kokkukraapimisest,“ tunnistab mõnevõrra sarkastiliselt üks mu tuttav, kes juba õige mitu aastat São Paulos on elanud. Ja raha on São Paulos palju. Just siin on riigi kõige suurem kontsentratsioon nendest vähestest, kes teenivad üle 4000 reaali kuus (praeguse kursi järgi natuke üle 20 000 krooni), minu sõbra Migueli hinnangul peaks neid olema vähem 10% rahvastikust. Rääkimata nendest õnnelikest, kelle aastapalkade kõrval teenib ka Urmas Sõõrumaa vaid kopikaid.
„Minu sõber Catherine töötab kontoris, kus keegi tema töökaaslastest pole São Paulos mitte kunagi bussi ega metrooga sõitnud,“ heidab Brasiilia superrikkurite igapäevaelule valgust austraallanna Zoe, kes on juba paar aastat linnas elanud ja töötab ühes pangas. Põhjus on ilmselge – lisaks sellele, et nad kardavad tavaliikluses oma elu ja rahakoti pärast, on paljudel oma autojuht või isegi isiklik helikopter, millega tööle sõita.
Helikoptereid peaks São Paulos olema hinnanguliselt 300 ümber, mõned pakuvad aga, et koptereid on juba üle 400. Ajaleht The Guardian ennustab, et veel lähema kahe aasta jooksul lisandub kopteriarmeesse São Paulos veel pea 100 uut lennumasinat. Võrdluseks võib välja tuua, et Lonely Planeti andmetel on New Yorgis vaid 60 helikopterit. Guardian toob veel võrdluseks, et igal aastal toimub São Paulo kesklinnas vähemalt 70 000 helikopterilendu, samas kui Londoni peamisel helikopterite maandumispaigal on ainult 11 000 õhkutõusu-maandumist aastas.
Ilmselgelt on helikopterid minu jaoks põnev teema, ma ei tea Eestis vist küll ühtegi inimest, kes kopteriga tööle sõidaks. São Paulos aga, palun väga, on pea iga peenema kõrghoone katusel helikopteri maandumisplats ja pole just vähe neid inimesi, kes kasutavad kopterit igapäevase sõiduvahendina. Rääkimata sellest, et helikopteri saab parkida ka peenemate ostukeskuste katustele.
„Kopter aitab kokku hoida aega ja on turvalisem kui auto,“ toob Miguel välja, miks rikkurid koptereid kasutavad. Tõesti, São Paulo liiklus on linna üks suurimaid valupunkte. Eelmise aasta lõpus oli linnas vähemalt kuus miljonit autot ja väidetavalt registreeritakse iga päev vähemalt 1000 tükki juurde. Lisaks on Brasiilias suhteliselt levinud nii lihtsalt autode kui ka rikkurite röövimine, mis oligi üheks põhjuseks, miks kopterid 90ndatel São Paulo õhuruumi vallutama asusid.
Kopterit kaaperdada on aga pisut keerulisem kui autot. Eriti, kui arvestada, et piloot on kas rikkuri enda või tema ettevõtte palgal ning kopteri lennutund peaks Migueli hinnangul maksma umbes 4000 reaali. Ehk rohkem, kui on suurema osa brasiillaste mitme kuu palk. Sellele lisanduvad otse loomulikult veel piloodi palk ning kopteri parkimis- ja hoolduskulud. Väidetavalt töötab São Paulos pea 1000 helikopteripilooti ning nende aastapalk ulatub 100 000 USA dollarini aastas.
Kuna päris oma kopterit saavad endale lubada siiski vaid vähesed, kuuluvad paljud kopterid hoopis suurfirmadele ning nendega liiklevad tippjuhtkond ja mõnikord ka olulisemad kliendid. Nii näiteks sõidab iga päev kopteriga tööle Zoe ülemus, ühe Brasiilia panga president.
„Mul on ka sõpru, kellel on oma kopter,“ tunnistab Miguel, „nad polegi ausalt öeldes nii väga kallid, odavama peaks kätte saama umbes miljoni reaaliga. Aga nõudlus on praegu suur, tuleb mitu aastat järjekorras oodata.“
„Mul on ühed tuttavad, kes aeg-ajalt sõidavad oma isikliku kopteriga randa, vältimaks liiklusummikuid,“ ütleb ka Zoe, „nad kutsusid mind ka ükskord kaasa, aga ma ei saanud minna.“
Lonely Planetist võib lugeda, et need, kel päris oma kopteriks raha napib, on moodustanud omamoodi helikopterite kooperatiivid, mis võimaldavad kopteri hooldus- ja ülalpidamiskulusid omavahel jagada. Liitumiseks tuleb välja käia 50 000 USA dollarit, sellele lisandub aastamaks 40 000 dollarit.
Veel huvitavaid fakte
- São Paulos elab hinnanguliselt 12,6 miljonit inimest, koos äärelinnadega umbes 20 miljonit.
- São Paulo osariigis on Brasiilia kõige suuremad tööstused ja elab kõige rohkem inimesi, osariigi elanikkond on samas ka rassiliselt kõige mitmekesisem. Näiteks on São Paulos suurim jaapanlaste kogukond väljaspool Jaapanit.
- São Paulos on Brasiilia kõige paremini haritud keskklass, elavad kõige rikkamad inimesed ja asuvad kõige vaesemad slummid. Seal on Brasiilia suurim börs, olulisim sadam ja kõige hullem liiklus.
- Ka Ladina-Ameerika suurim avalike geide kogukond elab just São Paulos.
- São Paulo hüüdnimi on Sampa, linna elanikke kutsutakse paulistanadeks, osariigi elanikke paulistadeks.