Kes meist ei oleks näinud Hollywoodis tehtud filmi, kus toimub autode tagaajamine mööda järske, peaaegu püstloodis langevaid tänavaid. Autode hüpped kiirel mäest alla tulemisel on muljetavaldavad ja tundub, et kohekohe lagunevad sõiduvahendid tükkideks. Kuid Kadri Liiksaar koges 2002. aastal, et see on pea igapäevane elu San Franciscos.
Mäest üles, mäest alla
Ei oska öelda, kas autod, mis San Franciscos ringi liiguvad, on valmistatud mingist eriliselt vastupidavast materjalist või on neil superpidurid, aga siin ringi sõitvate sõiduvahendite juhid on ilmselt eriti karastunud ning sobivad hollywoodilikeks filmivõteteks. San Francisco on ehitatud mägede vahele ning erineva tugevusega maavärinad pole siin harvad külalised. Seetõttu on linna läbivad tänavad väga järskude tõusude-langustega. Kuna linnaplaan on geomeetriliselt väga selge ning enamus ristmikke samavõrdsed või valgusfooridega reguleeritud, tuleb juhil auto seisma jätta pea igal kesklinna ristmikul, ükskõik kui järsul tõusul või langusel. Kuigi linna turismiamet linnakaartidel ja autorendifirmad oma voldikutes annavad turistidele täpseid nõuandeid, kuidas autoga mägedest jagu saada ning parkimisel autost mitte ilma jääda, võib kogu süsteem pisut hirmutav tunduda. Ja kui puudub vilumus autot pea 90-kraadisel mäekallakul imeväiksesse taskusse parkida, oleks kasulik ja soovitav kasutada hoopis San Francisco ühistransporti. Linn on väga hästi kaetud bussi-, metroo-, trolli ja trammiliinidega. Ühistranspordipeatused on tavaliselt tänavanurgal ning tihti tuleb bussijuhil lisaks bussi keset mäge peatatud hoidmisega tegeleda ka piletimüügi ja turistide juhendamisega. Kõik see kokku annab maapealsele ühistranspordile kustumatult eksootilise võlu.
Köistramm liigub aastast 1873
San Francisco maailmakuulus vanaaegne tramm tõmbab turiste ligi nagu kärbsepaber. Kohaliku Andrew Hallidie poolt leiutatud sõiduvahend läks käiku juba aastal 1873 ning see avaldas tugevalt mõju linna kasvule ning kaubandusele. Enne 1906. aastat sõitis siin ringi koguni 600 vagunit.
Tänapäeval on käigus endiselt vanaaegses stiilis (pool vagunist avatud ning istmed näoga väljapoole, nii et reisijate jalad ripuvad sõidutee kohal) vagunid, nüüd aga vaid inimeste veoks. Kes korra on proovinud sõitu Fishermans Wharf Nob Hill või Russian Hill liinil, ei suuda seda unustada ilmselt elu lõpuni. Uskumatult püstloodis mäest ülesroniv ning viimasena näivaid hingetõmbeid tegev vagun, igal tänavanurgal avanevad uued hingematvad mere- ja linnavaated tagavad kõhus pekslevad liblikad ja soovi igal tänavanurgal maha hüpata seda ilu jäädvustama.
Kes on tervisespordisõltlased, võivad siin oma jõud proovile panna mäest üles-alla ronimisega tugev trenn on garanteeritud! Jääb üle vaid imestada, kus neis rajoonides elavate, põhiliselt väga rikaste perede vanaprouad-härrad oma koera jalutamas käivad. Majast väljudes tuleb kas ainult üles või ainult alla minna ning ainuüksi avanev vaade all-linnale võib hõlpsastierutuvatel kergema infarkti põhjustada. Muide, kas kujutate ette, kuidas toimub näiteks mööbli sisse-väljakolimine keset mäge asuvates majades?
Imekaunid puitpitsid ja dim sum
San Francisco on igal sammul ajalugu täis pakitud. Kes poleks kuulnud Francis Drakei avastusreisidest, kuulsatest maavärinatest üle-eelmise sajandi lõpus ja eelmise alguses, lõputuid lugusid kullapalavikust, mis tõstsid linnaelanike arvu 800-lt inimeselt 50 tuhandele vaid viie aasta jooksul? 1850-1900 ehitati linnas 48 tuhat uut viktooria-stiilis puitmaja, millest küll osa hävis 1906. aasta maavärina järgse suure tulekahju ajal. Siiski on enamus neist kas säilinud või taastatud ning väga muljetavaldavad, luues koduse, ent luksusliku atmosfääri. Majad on korruse- ja korteriplaanilt sarnased, kuid kitsas fassaad on igaühel erinev. Vapustavad puitpitsid, erinevat värvi karniisid ning liistud vaid omaniku päritolu ja fantaasia on saanud siin piiravaks teguriks.
Ühe korraliku ameerika linnana on siingi oma Chinatown. Väidetavalt suurim Aasiast väljaspool asuv hiinlaste asum (80 tuhat inimest) moodustab tihedaimalt asustatud rajooni linnas. Pikad künklikud tänavad on ääristatud nii tüüpiliste hiina kaupa müüvate poekeste ja restoranidega. Teile müüakse lõhnu, helisid ja ennekõike muljeid. Väike vahepeatus jalgade puhkamiseks dim sumiga ja teie avastusretk võib jätkuda. Suhteliselt lähedal on ka Japantown, kuulus oma kvaliteetrestoranide ja antiigikauplustega, mis on populaarsed eelkõige rikaste ja ilusate seas.
Siinsamas kõrval on ka linna populaarsem shoppingurajoon Union Square, Financial Disctrict ja mitte kaugel ka rannaäärne Fishermans Wharf. San Francisco erineb üldse teistest ameerika linnadest oma madaltiheda viktooria-aegses stiilis arhitektuuri, mõnusalt pika rannajoone ja meeletutes kogustes rohelusega. Modernsed kõrghooned on ehitatud peamiselt eelmisel sajandil ning koondatud vaid finantsrajooni (siin asub muuhulgas ka maailmakuulus 48-korruseline Transamerica Pyramid), vaheldudes ülikallite elamutega, kus luksusliku merevaatega korterid.
Linnavalitsus on võtnud juba vastu otsuse kõrghooneid linna mitte ehitada ning säilitada unikaalset arhitektuuri ja rohelust.
Meri ukse ees
Fishermans Wharf, mis tekkis kullapalaviku ajal ning oli alguses hiina, hiljem itaalia immigrantide kalasadamaks, on nüüd korrastatud mõnusaks rannapromenaadiks sadama, kohvikute, restoranide ja poekestega. Siit saab alustada laevateekonda kuulsasse Alcatrazi vanglasse (selle vangla ekskursioon on tunnistatud üheks maailma parimaks) või minna lihtsalt väikesele kruiisile. Kindlasti soovitaks linna külastajaile tellida endale kruiis õhtusöögiga Hornbloweri kuunari pardal. Mõnusas atmosfääris (NB! Dress code ülikond ja lips!) viib stiilne laev teid kruiisile, vaatama nii Golden Gatei kui Bay Bridgei sildu, mööda Alcatrazi saarest ning Sausalito linnakesest. Söögid on imemaitsvad, teenindus meeldiv ja tantsuks mängib ansambel. Pimeduse saabudes on ka linn tuledesäras ning kogu sõidust kujuneb romantiline ja meeldejääv.
San Francisco elanikud on väga õnnelikud selle üle, et neid ümbritsev loodus annab lõputuid variante hobidega tegelemiseks ja mõnusaks puhkuseks. Meri ukse ees tähendab purjetamisvõimalust nii on San Francisco ja seda ümbritsevad väikelinnade sadamad täis lugematuid jahte. Eriti populaarne on teha väljasõite mõnusasse Sausalito-nimelisse linnakesse kus elab jõukam kunstirahvas. Siinsed mereäärsed tänavad on palistatud väikeste butiikide ja kohvikutega. Jahtide ja kaatrite omanikud mõnulevad kohvi ja veini juues oma alustel. Pimeduse saabudes süttivad lugematud laternad, tehes ümbruse mõnusalt romantiliseks. Kui nüüd kellelegi pakub huvi, kus San Francisco elanikud ujumas käivad, siis vastuseks on: ujulas. Või lähedalasuvais järvedes. San Francisco paikneb ookeani kaldal, siin on rohkelt tugevaid hoovusi ning vesi on siin ujumiseks liigkülm. Räägitakse, et ka need mõned üksikud, kes Alcarazi vangla hoonetest kunagi põgeneda suutnud on, pole kunagi kaldale jõudnud eelmainitud põhjused ja ringiliikuvad haid ei ole ujumisharjutusi just soodustavad tegurid.
Teistsuguseid ei tõrjuta
Nagu öeldud, on San Francisco väga tolerantne linn. Kuigi linna elanikkond pole vaene, on siin siiski rohkelt kodutuid, kes pesitsevad ja kogunevad enamasti linna arvukais parkides. Kuna tegu on rahumeelsete kodututega, kes tavakodanikke ei sega, ei sekku politsei enamasti nende tegevusse ning ka linnaelanikud ei tee neist välja.
Vaid parkides kohtab rohkesti silte tekstiga, mis hoiatavad, et ostukärud ja põõsa all magamine on keelatud. Kohalikud jumaldavad parke ning veedavad seal pea iga vaba hetke. Tervisesportlased, lapsed vanematega, pensionärid, noorterühmad kõik on siin esindatud. Ja pole ka ime, sest pargid on hiigelsuured ja uskumatult atraktiivsed. Kõige populaarsem ja tervet rajooni enda alla võttev on Golden Gate Park (samanimelisest sillast päris kaugel). Park asutati juba 19. sajandil shotlase John Mclareni poolt, kes muutis 1000 aakrit liivadüüne imeliseks pargiks. Kes on siin korra käinud, tahab siia ikka ja jälle tagasi. Mitmesaja aasta vanused puud, hästi hooldatud muru ja taimed, keerukalt ja nutikalt kavandatud aia erinevad osad tekitavad eri meeleolusid ning on heaks näiteks edumeelsest rekreatsiooniplaanist.
Huvitavaks projektiks võib pidada seda, et pargis saavad külastajad soovi korral pargivahi juhendusel tasuta ekskursiooni, mis hõlmab nii kohalikku ajalugu kui ka huvitavaid lugusid kohalikest taimedest. Pargiga külgneb San Francisco endine lillelaste ja hipide rajoon Haight, mis nüüdseks on arenenud hoopis linna kunstimeelse rahva elupaigaks ja on täis noorte seas ülipopulaarseid hubaseid restorane ja trendibutiike.
Alati põhjust pidutsemiseks
San Francisco on olnud rahvaste paabel juba oma sünnist alates. Hispaanlasest, venelastest ja inglastest maadeavastajad, rikkad mehhiklased 19. sajandil, hiina raudteeehitajad, jaapanlased, korealased ja veelkord rohkelt venelasi. Vene immigrantide mõju oli nii suur, et siiani on linnas Russian Hill ning lähirajoonides leidub linnakesi nimega Sebastopol, Odessa jne. Rahvaste paabel tipneb Castro-nimelise rajooniga Twin Peaks mäe ja Mission Districti vahel. Castro on ülihea näide sellest, kui avatud suhtumisega on San Francisco elanikud. Siit sai alguse avalik gay-liikumine ja praegugi on Castro oma olemuselt paljude gayde palverännaku lõpp-punktiks. Eredalt värvitud fantastilistes viktooria-stiilis majades elab samasooiharat rahvast kogu maailmast. Igal suvel juunis tuleb siia kokku pool miljonit inimest, et pidutseda spetsiaalsel gay-paraadil. Põhjust pidutsemiseks leitakse ka muidu muuhulgas toimub näiteks oktoobris Castro tänavafestival, mis kulmineerub Halloweeni-pidustustega.
Halloween võtab Ameerikas täiesti uskumatud mõõtmed. Pea nädal enne sündmust kaunistavad edumeelsemad oma majad vastavas stiilis kõrvitsate ja müstiliste dekoratsioonidega. Halloweeni-päeva hommikul on linn täies piduehtes. Alates kella kümnest võib näha kostümeeritud lapsi klasside kaupa organiseeritult ning kostüümis politseiniku-õpetajate ja videokaameratega varustatud lastevanemate saatel ründamas kauplusi, mille ustel seisavad alandlikult hiigelsuurte kommikottidega müüjad, kelle tööks siis terve päev kommi jagada on. Õhtul on üle poolte linnaelanikest kostümeeritud ning sõidukitele suletud Castro linnaosas toimub hiigelsuur paraad ja kontsert.
Kalifornia vein on maailmas hinnas
San Franciscost umbes tunni autosõidu kaugusel on veininautlejate paradiis Kalifornia veinitööstuse sünnikohaks nimetatud Sonoma ja Napa Valley. Kuna sealsed tootjad on orienteeritud maailmaturgudele, on Napa oru veinikeldrid ja kogu turismindus pisut rohkem turistidele mõeldud. Sonoma orust aga leiab piisavalt ehedust ning suveniirimüügile on siin orienteeritud vaid üksikud kohad. Allakirjutanu julgeb soovitada Arrowood Vineyards&Winery, Benziger Family ja Gloria Ferrer Champagne Caves nimelisi asutusi. Väidetavalt asuvad siin osariigi vanimad veinikeldrid. Frantsiskaani munkade poolt 1825 alustatud töö viis 1857. aastal võidule siiski Ungari aadlik Agoston Haraszty, tuues istikuid kaasa oma Euroopa-reisilt.
Sonoma ja selle ümbrus on õnnistatud viinamarjade kasvatamiseks täiusliku kombinatsiooniga mullast, päikesest, niiskusest ja asukohast. Siit saab eelkõige varaküpseid veinisorte: Chardonnay, Pinot Nior, Merlot, Riesling ja Gewurtztraminer. Mäekülgedel ja oru põhjas kasvatatakse viinamarju, millest saab Zinfandelit ja Cabernet Sauvingoni. Viinamarjaistanduses korjatakse saaki septembris-oktoobris ja siis ongi parim aeg nende külastamiseks. Imekaunis ja lopsakas Sonoma oru loodus, põnevad lood veinisortidest, mõned klaasid imehead veini (sageli on tasting ehk proovimine ja ringkäik istanduses tasuta) verandal kiiktoolis õõtsudes elu on ilus! Kel aega napib, saab ülevaate orust vanaaegses lennukis istudes Vintage Aircraft Company teeb Teise maailmasõja aegsete lennukitega oru kohal tiire. Vastavalt reisija soovile võib lennureis viia kas veini jooma või hoopis akrobaatilisele kamikadze-reisile. Kui lendamine ei meeldi ja ise sõita ei viitsi, on teie käsutuses isiklik luksuslimusiin sohvriga, kes siis vastavalt soovile tundide kaupa ringi sõidutab.
Lisaks viinamarjadele on Sonoma koduks ka lugematutele oliiviistandustele. Huvilistele soovitaks iga-aastast Oliivifestivali, mis algab detsembris ja kestab koguni kolm kuud.
Raamatusõpradele võib pakkuda huvi ka tõik, et siin elas oma lõpumeetreil Jack London oma perega, armudes kohalikku puutumatusse loodusesse. Pettuma ei pea ka looduse- ega ajaloohuvilised: siin on rahvusparke, metsikut loodust ning ehedat ajalugu pea igal sammul.
Pikka iga ja kaunist päeva!
Väga lähedal maapealsele paradiisile. Nii kirjutasid hispaania maadevastajad sadu aastaid tagasi. Maailmakuulsa reisiajakirja Traveler Conde Nast lugejad on kümnendat (!) aastat järjest hääletanud San Francisco parimaks USA linnaks. Olles külastanud mitmeid kuulsaid USA linnu ning neis pettunud, olin mina suhteliselt skeptiline turist. Aga San Francisco rabas ootamatult jalust. Igal linnal on oma miinuseid, kuid selle linna ilu ja plussid teevad negatiivse poole pea olematuks. Olen valmis San Franciscosse iga kell tagasi pöörduma, kõige eelnimetatu ja ka kohalike inimeste pärast.
Varajasel päikeselisel hommiktunnil Buena Vista Heights pargis järjekordse künka otsa ronides jalutas meile käsikäes vastu vanapaar koerakesega. Meist särasilmil möödudes soovisid nad meile pikka iga ja kaunist päeva Vivat, San Francisco!
– – –
Lugu on ilunud ajakirja Estraveller numbris 1/2003.
Teemad