Filipiinid – kompott läänest Aasia eksootikas
Filipiinid on Aasia ainus lääneliku kultuuriga ning katoliiklik maa, mille külastamisega soovitab Riin Liht kiirustada, kuni troopilises kliimas asuv võimas loodus suudab veel vastu panna dünamiidiga salaküttimisele ja iidsete puude langetamisele.
Pärast teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on aeglase majanduskasvu ja suure korruptsiooni tõttu teistest maha jäänud. Hulk inimesi elatub sugulaste abist, kes töötavad välismaal ja saadavad raha koju. Filipiinid on oma hiiglasliku rahvaarvu (üle 92 miljoni) tõttu maailma suurim riisi importija, kuigi iidsetest aegadest on just riisikasvatus olnud selle rahva kaubamärk.
Nii tulekski kindlasti käia mägimatkal suurejooneliste riisiterrasside piirkondades. Tõeline arusaam Filipiini päriselust tekibki alles seal, kus on säilinud vana rahvausund ja iidsed maaharimiskombed. Seda on võimalik kogeda Luzoni saare mägises põhjaosas, iidsete peaküttide hõimu maal Ifuago provintsis. Siin elasid metsikud sõdalased, kes panid pikalt vastu Hispaania kolonisaatoritele ja on tänaseni säilitanud oma unikaalse kultuuri ja traditsioonid.
Meile öömaja pakkunud Rita perel on näiteks kuus riisipõldu ja juurviljapõllud, kust tuleb toit ka külaliste lauale. Riisiseemet on perekonnas antud edasi sajandeid, põlde haritakse esivanemate meetodil ning kogu toit on orgaaniline. Rita isa on üks mitmest Ifuago küla vanemast, kes lisaks küla edendamisele lahendab pisemaid erimeelsusi, vahel vana Hispaania meetodi järgi – kes tõmbab pikema tiku, see saab õiguse.
Riisiterassid, rippuvad hauad ja sukeldumine
Matkamine Luzoni mägedes pakub järskude ja looklevate radadega küll katsumusi, kuid jõudu saab ammutada ümbruse lummavatest vaadetest, hiiglaslikest ja iidsetest 2000 aastat vanadest riisiterrassidest, mis on üks võimsamaid inimese loodud imesid. Terrassid sirutuvad sadu meetreid üles taeva poole ning tundub uskumatuna, et need on loodud paljaste kätega.
Unikaalne vatepilt on ka rippuvad hauad Kaja orus. Juba üle 2000 aasta matavad Sagada linnakese elanikud sinna oma surnud, kinnitades kirstud kaljuseinale. Teekond sinna kulgeb läbi oru kuni haudadega kaljuseinani, kaaslaseks maa-alune jõgi, mis koobastest aeg-ajalt väljub või neisse siseneb ja kosena mäeküljelt alla langeb.
Võimsamast veemaailmast saab aimu ainulaadsel sukeldumisel koos vaalhaidega. Luzoni saare lõunatippu Donsoli sadamalinnakese lähedale saabuvad veebruaris mudasesse planktonirikkasse vette lobistama sajad vaalhaid, kes ujuvad meelsasti koos just nende pärast sinna saabuvate turistidega.
Vaalhaid on maailma kõige suuremad kalad, kes võivad olla üle 12 meetri pikad ning kaaluda üle 20 tonni. Inimestele on planktonitoidulised gigandid siiski ohutud. Vaalhaisid sõidetakse otsima paatkondadena. Kes esimesena vaalhaid märkab, saab ka esimesena nendega ujuma. Kuigi vaalhaisid paitada ja patsutada ei lubata, on piisavalt ekstreemne tunne, kui see suur ohutu olevus sust lihtsalt mööda ujub ja äkki kogemata ka sind riivab. Nii vaalhaid kui ka turistid lahkuvad maikuus.
Filipiini vulkaanid
Donsoli sõites jääb teele ka Legazpi linn, mille servas asuv tegevvulkaan näitas aktiivsust üles veel mõne aasta eest, vallandades suure tuhalihke, mis mattis enda alla Legazpi esimesed korrused. Nüüd elavad kohalikud oma majade teisel korrusel.
Vulkaan suitseb ähvardava meenutusena linna taustal edasi. Eks Filipiinide ehitisi saadabki tavapärasest keerulisem saatus – need võib minema pühkida taifuun, nad võivad mattuda tuha või mudalaviini alla või variseda kokku maavärinas. Samas pakub loodus vastu viljakust, ükskõik mis või kuhu mahapandu läheb kasvama ja annab palju saaki.
Filipiinide köök
Filipiinide köök on segu Aasia, Hispaania, Hiina ja Ameerika varjunditest. Põhilised ja parimad toidud on loomulikult mereandidest ja kalast, mille kõrvale käib alati riis, ka suppide juurde. Magustoitudest olen kohanud ainult üht omanäolist ja tavaliselt ka maitsvat – see on halo-halo, külmutatud segu puuviljadest, kookospiimast ja kookospähkli ribadest. Lääneliku maana ei sööda Filipiinidel pulkade, vaid kahvli ja lusikaga, lauanuga siin ei kasutata. Filipiinidel tuleks kindlasti maitsta kohalikke mangosid, ananassi, kookost, banaani, papaiat ja kui leiate, siis ka duriani ja mangustani.
Filipiinide pealinn Manila
võtab meid vastu peale seda, kui oleme looduseksootikas oma hinge ja olemuse puhastanud. Mõnus on jälle kohtuda läänelike linnamugavustega, mida saab nautida pealinnas Manilas. Vanim osa sellest on hispaanlaste pärand Intramuros, mida ümbritseb võimas kivimüür ning mille vallikraavi on ehitatud golfirada.
Nii-öelda päris-Manila ümber on aga pealinnapiirkond Metro Manila, mille ärikeskus on hiigelsuurte tornmajadega Makati. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka Aasia üht suurimat kaubanduskeskust Mall of Asiat, mida külastades võid veeta terve päeva ja läbida vaid neljandiku. Ka ostlemine pakub rõõmu, sest hinnatase jää Euroopa omast tunduvalt madalamaks.
Täispikk lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris 5/2012.
Loe ka Raimo Matvere lugu Filipiinidel külastatud paikadest, kuhu paljud turistid pole veel jõudnud.
Teemad