Bulgaaria – pärl, mida me veel ei tunne

Kas teadsid, et kirillitsa on pärit Bulgaariast? Kirillitsa põhineb kreeka kirjasüsteemil. Tänapäeval kasutab kirillitsat ametliku tähestikuna 252 miljonit inimest, nendest pooled Venemaal. Bulgaaria liitumisel Euroopa Liiduga 2007. aastal sai kirillitsast liidu kolmas ametlik kirjasüsteem; teised kaks on ladina ja kreeka.

Kas teadsid, et Spartacus on pärit Bulgaariast? 73. aastal e.m.a toimunud gladiaatorite ülestõusu juht Spartacus oli traaklane. Tollal olid traaklased üks suuremaid rahvaid ja nad elasid praeguse Bulgaaria territooriumil.

SOFIAT KÜLASTANUD INIMESED RÄÄKISID mulle, et see on üks nõukogudeaegne linn, kuhu ei tasu minnagi. Aga see pole üldse nii. Sofia on ilus ja elegantne ning seal on palju vaadata. Kõige kaunim minu jaoks oli Püha Jüri kirik, punastest tellistest rotund, mis asub Sheratoni hotelli ja valitsuse hoone sisehoovis.

Soovitan soojalt Sofia Toursi ekskursioone, kus sain teada, et linn on ehitatud justkui kihtide kaupa. Kui vaadata näiteks Sheratonist teisel pool asuvat Sadulseppade Püha Petka kirikut, siis on näha erinevaid kihte nagu meie Valaste joal. Kiriku juurest paistab kätte õigeusklik Sveta Nedelya kirik, Banja Bashi mošee, katoliku kirik ja ka sünagoog – kõik päris rahulikult koos.

PÜHA PETKA JUUREST MAA ALLA MINNES JÕUAD HÄSTI SÄILINUD ROOMA TEENI. Uuesti maa peale tulles jõuad keset linna asuvate mineraalveeallikateni, kus inimesed käivad pudeleid täitmas. Allikate taga asub vana avalik saun, mis praegu on kahjuks kinni. Sealt saab edasi jalutada Atanas Burovi väljakuni, kus mullu juunis protestiti poliitilise võimu ja laialdase korruptsiooni vastu ja milleäärses vanas mošees asub ilus arheoloogiamuuseum. Muuseumi taga saad vabaõhukohvikus antiiksete kujudega tõtt vaadates juua head Bulgaaria õlut.

JA SIIS TULEVAD KIRIKUD. Kõigepealt ilus 5. sajandil roomlaste ehitatud Hagia Sofia, mis andis 14. sajandini Serdicana tuntud linnale tema praeguse nime. Järgmiseks Bulgaaria patriarhi residents Sveti Sinod ja Püha Aleksander Nevski katedraal, mis oli Ristija Johannese sünnipäeval 23. juunil rahvast täis. Läksime üles kellatorni, kus 76-aastane proua Maria kellamäng oli nii vapustav, et mul on helin siiani kõrvades. Iga kell kaheteistkümnest on järgmisest poole kergem ehk siis vastavalt kaksteist, kuus, kolm tonni jne. Seal üleval, kuldse kupli taga, me siis istusime ja kuulasime ning vaatasime Sofiat ja taamal asuvat Vitosa mäge.

Sofias on ka palju häid restorane ja soovitan soojalt kahte, Ugot ja Bulgarit. Bulgaaria toitudest peab proovima Shopska salatit ja Feta juustu, tarator’i (jogurtist supp), kebaptche’d (hakklihast grillvorst) ja häid punaseid veine. Kindlasti peaks ostma roosiõlitooteid ja jalutama väga meeleolukal Naiste turul. Söö kindlasti banitsa’t ja mine vaata ka Eesti seina, millel eestikeelne luuletus ja lendavad luiged, ning Rooma amfiteatrit Arena Sofia hotellis.

SEITSMEL KÜNKAL LAIUV PLOVDIV meeldis mulle väga. See vana traaklaste kindluse asukoht on vanem kui Rooma, Kartaago või Konstantinoopol. Sofiast pääseb sinna bussiga ja vaatamisväärsusi jagub – Rooma tee ja Vana-Rooma elamu, Kreeka sambad ning Türgi minaretid. Erilist tähelepanu väärivad mu meelest neli kohta. Esiteks juba mainitud muistse traaklaste linnuse Philippopolise varemed.Teiseks Plovdivi vanalinna rahvuslikust ärkamisajast majad oma lahedate rõdudega – maju ei tohtinud teatud laiusest suuremaks teha, kuid kavalpead tegid siis oma rõdud hiigelsuurteks.

Kolmandaks Rooma amfiteater, kuhu mina sattusin “Aida” proovide ajal. Selle, mis jäi soovida kunstilisest tasemest, tegid tasa tuledesäras olevad varemed ja taamal Rodopi mägede taha loojuv päike. Istusin samadel astmetel, kus ilmselt 2000 aastat tagasi roomlased.

Ja neljandaks Plovdivi peatänava all olev Rooma staadion, millest välja on kaevatud vaid paarkümmend meetrit. Peetakse plaane, mida teha: katta paksu klaasiga, kaevata välja vms.

BULGAARIA ON KA IMELINE KOHT MATKAMISEKS. Mägesid riigis jagub – kogu edelaosa on üks suur mägine ala. Matkata saab palju ja võib nii gruppidega liituda kui üksi minna. Kant on turvaline ja matkarajad korralikud. Aga eriti hea koht on Bulgaaria hobustearmastajatele. Mina läksin kohe kohale jõudes Teteveni lähedale mägedesse ja tegin viiepäevase ratsamatka.

Giid Emili ja hobulausuja Mariani juhtimisel ratsutasime koos kahe inglase ja kolme soomlasega mägedes ja väikestes külades. Igal pool avarus, rohelus, puhtus; väikesed külad lammaste ja kitsedega; lõunad kohalikes söögipaikades, toiduks värsked köögiviljad, karjuse salat, grillitud hakklihapallid ja -rullid, lambakotletid või kana; mägiojad, roosi- ja päevalillepõllud ning väga head värsked tomatid, mille lõhna juba kaugele tunned.

Külades nägin ühte huvitavat asja. Igas külas on chitalishte ehk kohalik rahvamaja, kus tegutsevad raamatukogu ja erinevad huviringid.

OMA RATSARETKEL ÖÖBISIME GLOZHENI KLOOSTRIS. Kujutage ette künkal asuvat kivivundamendil olevat puitehitist, mille sees on ka väike kirik ja ees suur avatud palkon, kus loojuvat päikest vaadates sööd õhtust, jood head kuiva valget veini ja pärast lähed väikesesse kambrisse puhkama!

Bulgaaria kloostrid väärivad üldse eraldi artiklit. Kuulsaim on kindlasti Sofiast 120 kilomeetri kaugusel Rila mägedes asuv Rila klooster. Neis saab ööbida ja ajaloolisi väärtusi vaadata.

MEREST BULGAARIAS LOOBUDA EI SAA. Kuna kuurordid pole minu rida, siis otsisin ja uurisin ning leidsin, et õige on minna Musta mere äärde keskaegsesse Nessebari linna ja puhata seal nädala. Ja see oli üks õige otsus. Korra käisin ka vastaskaldal asuval Päikeserannikul, aga tulin valgete lamamistoolide ja turistide hordide keskelt siva oma väiksesse linnakesse tagasi. Peale selle puhus rannas liiv kogu aeg mulle näkku.

Nessebar on küll kivine, aga sellegipoolest Bulgaaria järjekordne pärl. Seal on 40 kirikut, aga olgu need ehitatud Bütsantsi, Bulgaaria või Osmanite ajastul, on nad kõik uhked õigeusu kirikud ning arhitektuurihuvilised saavad jälgida, kuidas varajased kristlikud basiilikad arenesid keskaegseteks torni ja ristiga kirikuteks.

Kirikud, pisikesed puitehitised ja käänulised tänavad, imeliste vaadetega head restoranid ning pisikesed rannad – selline on UNESCO nimekirja kuuluv Nessebar. Tegelikult on pool Bulgaariat UNESCO nimekirjas!

Bulgaaria kuurordid

Varem suhtusin Bulgaariasse teatava eelarvamusega, kuid vähemalt kuurortide suhtes küll põhjendamatult, sest kuigi osa hotelle meenutab veidike sanatooriume minu kaunist kodulinnast Haapsalust aastat 20 tagasi, on hinnatase soodne, ilm soe ja rannad ilusad.

KULDSED LIIVAD on Bulgaaria vanim ja mugavalt kompaktne kuurort, õhtuga jõuab keskusele jalutades kenasti mitu tiiru peale teha. Hotellid asetsevad järjest mitmel liinil alates rannast, seega tuleb arvestada, et teinekord tuleb otseteel mööda kallakut kõndida, mis ei pruugi sobida lapsevankritega ja liikumisraskustega reisijatele. Veidi võib Kuldseid Liivu ehk võrrelda Kemeriga Türgis. Õhtul käib melu rannapromenaadil ja selle ümbruses olevates baarides ja restoranides. Leidub ka mõnusaid rannaklubisid, kus toimuvad vabaõhudiskod, ning katusealuseid klubisid on ka.

NESSEBAR jättis mulle väga sümpaatse mulje, asub ta nii 10 km kaugusel Päikeserannikust ja 120 km kaugusel Varnast. Majad ei tohi seal olla rohkem kui kahekorruselised, tänavad on kitsukesed ja kõik meenutab natuke nukuküla.

PÄIKESERANNIKUL on aga hoopiski mõnusam rannaliiv, kui nime poolest võiks Kuldsetest Liivadest arvata, valgem ja siidisem. Samuti on rannariba tunduvalt laiem, aga varjud, madratsid, toolid ja baarid on kõik lisatasu eest ning kõik-hinnas baare pole kuurordi südames pea üldse. Päikeserannik on uuem ja kordi suurem, rohkem on ka melu, kaubandust, lõbustuskohti ja hotelle.

ALBENA on Varnast u 35 kaugusel asuv väike kuurort, kus ööelu eriti pole, keskus on väga kompaktne ja hotellid kuuluvad kõik samale omanikule ehk on samas kategoorias ja üsna sarnased. Albena sobib vaikse ja rahuliku puhkuse otsijatele ning rannad on seal väga head.

OBZOR on viimane, mida mainida tasub, see kuurort Varna ja Burgase vahel on veel arenemisjärgus. Kesklinn on juba üsna turistisõbralik, aga hotellist väljudes ei kohta veel müügiputkasid ja kauplemist ukse ees ootamas. Sobib samuti rahulikuma puhkuse otsijale.

ST KONSTANTIN on ainuke, mis vahest väga ei sümpatiseeri, aga soovitada võib seda iseäranis rahu armastavale puhkajale või lastega peredele, sest hotellid paiknevad üksteisest eemal. Samas asub kuurort vaid 10 km kaugusel Varnast.

Tekst: Kristina Mänd