Estraveli turundusosakond käis eelmisel kevadel kaugkontorit tegemas Portugalis – küll aga mitte Portugali mandriosal vaid hoopis Assooride suurimal saarel São Miguelil.
Tegemist on mägise saarega, millel pindala 746 km² ja kõrgust kuni 1088 m ning elanikke ca 240 000. Assooridel valitseb pehme subtroopiline kliima, mis tähendab, et keskmine talvine õhutemperatuur on 13°C ja suvine 23°C. Veetemperatuur on olenevalt aastaajast 17°C – 24°C ja ilm üpris muutlik – päeva jooksul võib tulla ette kerget vihmasadu, millele järgneb tihti kirgas päikesepaiste ja nii mitu korda päevas.
Sihtkoha valimine
Kaugkontori asukoha valikul jäid sõelale airBalticu sihtkohad, sest aimasime, et airBaltic tuleb taas novembris välja aasta “krahmamise” kampaaniaga, mis jäi meile ja paljudele Estraveli klientidele silma ka varasemal aastal.
Eelkõige oli sihtkoha valikul oluline, et piirkond asuks Euroopas, vastaks kaugtöö tegemiseks vajalikele tingimustele ning pakuks mõnusalt tööajaväliseid vaba aja veetmise võimalusi. Boonuseks oleks muidugi, kui enamik meist ei oleks veel selles paigas käinud – ehk jääks alles ka esialgu võõra paiga avastamise rõõm.
Kuna oleme seni plaaninud kaugtööle reisida aprilli-mai paiku, mil Lõuna-Euroopas ei ole ilmad veel liiga palavad ning hinnatase (sh majutuse oma) meeldivalt soodne, siis jäid sõelale Valencia ja Porto.
Meie esmane valik osutus Porto kasuks. Porto on Portugali põhjaosas asuv ajalugu täis linn, kust on pärit maailmakuulus portvein ning mille kitsad, munakivisillutisega tänavad pakuvad maalilisi vaateid ja autentset atmosfääri, millest soovisime ka ise osa saada… Sellest plaanist aga tekkis meie Mauril kohe uus mõte – kui juba Portosse lennata, siis miks mitte külastada hoopis Assooride saarestikus asuvat São Migueli saart? Paljud meist olid Assooridest võrdlemisi vähe kuulnud ning võimalus külastada sedavõrd eksootilist paika keset Atlandi ookeani tundus piisavalt ahvatlev, et veeta suurema osa kaugtööreisist hoopis Assooridel ning külastada Portot põgusalt tagasilennul – kaks kärbest ühe hoobiga!
Otsus tehtud ja nüüd… minek!
Assoorid on tõeliselt maagiline pärl keset Atlandi ookeani ja õigustatult ka paljude unistuste sihtkoht. Saarel asuvad külad pakuvad kohati justkui ajas tagasi rändamise tunnet, millest annavad aimu munakivitänavad, vanad kirikud ja värvilised majad. Kohalikud turud ja restoranid pakuvad võimalust maitsta saare kööki, kus domineerivad värsked mereannid, veiseliha ja traditsioonilised road nagu Cozido das Furnas, mida küpsetatakse maa-alustes geotermaalsetes ahjudes.
São Miguel pakub hulgaliselt matkaradasid, mis viivad läbi saare lopsakate metsade, mööda kaunitest koskedest ja järvedest, pakkudes seikluslikku ja maalilist kogemust nii tõelistele matkasõpradele kui ka neile, kelle jaoks matkamine ei ole elustiil, vaid põnev kõrvalepõige argielust.
Samuti on Assoorid on üks parimaid kohti maailmas vaalavaatluseks. São Miguelilt saab võtta ekskursioone ookeanile, kus on võimalik näha mitmeid vaalaliike ja delfiine nende looduslikus elupaigas.
São Migueli saar asub Portost tervelt 1500 km kaugusel, kuid Portost saab sinna mugavalt SATA Azores Airlines’iga, mis tuli vormistada eraldi lennupiletitele.
Uue LHV Lounge külastamine lennujaamas
Kuna meie lend läks välja hommikul siis mõtlesime, et oleks väga tore päeva alustada Tallinna Lennujaama LHV Lounge`s. Lounge oli just ka läbinud uuenduskuuri, seega oli kaks ühes käik. Vaadata üle uus Lounge ja nautida mõnus hommikusöök seal. Hommikusöök oli väga maitsev, piisavalt valikut kõigi jaoks, lisaks külmadele suupistetele sisalduvad hinnas ka alkohoolsed ning mittealkohoolsed joogid. Kui külastada Lounge lõunasel perioodil on valikus lisaks ka veel kerge soe eine.
Lounge ise on väga kena, avar ja valgusküllane. Kasutada saab nõupidamiste ruumi ja leida privaatsemaid nurgakesi töö tegemiseks, meelelahutuseks on suured telerid ja lastega peredele hubane puhkenurk. Ilusa ilma korral on võimalus olla ka väliterrassil.
Estravelist on võimalik Tallinna Lennujaama LHV Lounge pääset osta soodushinnaga 35 € (tavahind 45 €).
Assooridele kohale lendamine
Võime kohe ära mainida, et Assooridele lend on kokkuvõttes üpriski pikk aga samas täiesti tehtav. Meie lendasime airBalticuga läbi Riia Portosse, kus oli mõni tund ootamist ning siis juba edasi ca 2,5 tundi Sao Migueli saarele, Ponta Delgada lennujaama. Lendu alustasime hommikul ning kohale jõudsime sama päeva õhtul. Kuna Tallinnast Riiga lend on nii lühike siis otsustasime lõunasöögi teha Riiast Portosse lennul, kuna see kestis ca 4 tundi. Kui einestamise plaan lennul on, siis tasub alati toidud ette tellida – on suurem valik ning saad toidu ka kiiremini pardal kätte. Nii oli ka meil tehtud ning valisime enamalt jaolt sellise toidu, kus oli põhiroog ning ka magustoit juures. Võib näiteks välja tuua, et hiidkrevettidega pasta ja juustukook olid tõeliselt maitsvad.
Vahepeatusel Portost Assooridele oli meil väike seiklus ka kohvritega – nimelt öeldi lennujaamas, et kuna meil on jätkulend, siis oma äraantavaid kohvreid Porto lennujaamas ei pea ootama jääma ning need tõstetakse Assooride lennule juba ise ümber. Kuna meie reisiseltskonnas oli üks liige, kes sai pileti meist hiljem ning selletõttu pidi igal juhul oma kohvri Porto lennujaamas välja võtma ja uuesti check-ini sellele tegema siis läksime ikkagi kõik temaga kaasa, et ühele kohvrile see protsess läbi teha. Naersime veel samal ajal, et kui huvitav oleks näha, kuidas kõik meie seitse kohvrit sealselt lindilt vastu vaataks. Meie üllatuseks see aga täpselt nii juhtuski ning ootamatult selgus, et peame kõik kohvrid siiski korra välja võtma ja Assooride lennule uuesti registreerima. Õnneks sai see aga võrdlemisi kergelt ja kiirelt tehtud ning lend sai jätkuda, vaatamata sellele, et ka sealse Assooride lennuliini töötajad olid sama hämmeldunud kui meie.
Nagu mainitud siis Portost Assooride saarestikku lendasime ca 2,5 tundi SATA Azores Airlines’iga ning sealsel lennul pakuti meile suupistena omapärast juustuga burgerit ning küpsiseid ja kõrvale kohvi/teed või mahla. Lend läks igati viperusteta ning ütlemata kihvt oli näha lennukiaknast neid imelisi saari lähenemas. Pärast kohvrite kättesaamist, saime pikema ootamise peale lõpuks ka oma kaks autot renditud ning lennujaamast astusime välja juba täielikku õhtupimedusse aga oi, kui sooja ning mõnusasse temperatuuri.
Autorent São Migueli saarel
Euroopas on autorendiga selline kummaline teema, et veidi suurema seltskonna puhul tuleb kahe väiksema auto rent oluliselt soodsam ühe suure omast (Ameerikas on vastupidi!). 7-kohalised sõidukid ja automaatkäigukast on mõlemad meie maailmajao autorendifirmade arvates eriline luksus, mille eest võib kõvasti lisaraha küsida. Kuna meie soovisime kulud madalad hoida, langes valik manuaalkastiga 5-kohaliste autode kasuks. Esmalt veidi harjumist vajava manuaalkastiga sõitmise harjutamiseks aega ei olnud, sest alles hilisõhtul pimedas kohale jõudmisel oli kõikidel soov kiirelt majja jõuda. Käänulised ja suurte tõusude ning laskumistega teed tekitasid koheselt tunde justkui oleksid “ralli-paketiga” tööreisile tulnud. Samas oli nüüd just manuaalkast abiks, sest tõusud olid teinekord nii järsud, et selline väike auto oma tagasihoidliku mootori kubatuuriga ei tea kas oleks automaadiga alati isegi välja vedanud.
Rendifirmaks oli SIXT ja ettemaksu vormistasime Amadeusi broneerimissüsteemi kaudu juba Eestis. Kohapeal sujus kõik kenasti, SIXTi klienditeenindaja tegi küll mitte-üleliia-agressiivse katse veidi lisakindlustust juurde müüa, millest viisakalt loobusime. Takkapihta ei küsitud meilt krediitkaarte, ehk isegi mingi kahju korral (mida me muidugi ei põhjustanud 🙂) oleks lisaraha saamine olnud rendifirma jaoks keeruline.
Autodeks olid mõnekümne tuhandese läbisõiduga Renault Clio ja Renault Megane. Üks neist tarvitas kütuseks bensiini ja teine diislit. Kogukulu pideva isikliku transpordivahendi kasutamise võimaluse eest jäi inimese kohta 100 euro piiresse (renditasu, kütus ja parkimine). 6 päevaga kogunes kilomeetreid vist veidi üle 300.
Sõita on Assooridel mõnus – teed head, liiklus mitte üleliia tihe ja vaated (valgel ajal) absoluutselt imelised. Mitmes kohas sai tee ääres kinni peetud, et pilti teha. Ka parkimisega polnud enamasti probleeme. Tasulist parkimist kasutasime Ponta Delgada sadama juures olevas suures maa-aluses parklas enne vaalavaatlusele suundumist, mujal sai ilma rahata. Üks pisut veider asi mis aga silma jäi oli, et meie maja juures olevale väiksele platsile mahtusid 2 autot napilt ära – sinna tagurpidi sissesõitmine oli küll väike väljakutse, ent saime hakkama.
Meie kodu Assooridel ja tegevused selle ümbruses
Meie koduks Assooridel oli Furnase linnakeses üks tore apartment läbi kolme korruse. Majas olid kõik mugavused olemas, piisavalt mitu tuba, et ka tööd sai ideaalselt teha ning veebi kaudu isegi erinevatel koosolekutel osaletud. Meil oli väga mõnus väike aiake, kus ideaalne hommikusööki süüa ja kohvi juua. Köögis said meie seltskonna tublimad kokad ära katsetatud ka erinevad maitsvad road.
Esimese tööpäeva lõpus tutvusime “kodulinnaga” ja matkasime Mauri jooksurada mööda Furnase järve äärde, kus asusid auravad ja keevad kuumaveeallikad. Avastasime pargi Parque da Grená – valisime selle botaanikaia asemel ja ei pidanud pettuma – astmeid ca 70 korruse jagu, väga kihvt ja lopsakas mets, imeilusad kosed, mille juures julgemad isegi supeldud said ning matka lõpetasime mõnusa piknikuga.
Meie Assooride kodust üle tee olid kuumavee allikate basseinid – Poça da Dona Beija, mida peetakse Sao Migueli saare üheks parimaks. Hinnaks oli 8 euri inimese kohta ning viibida sai 3 tundi. Kindlasti tasub arvestada, et kuna allikad siin on väga suure rauasisaldusega, siis ei tasuks panna heledaid ujumisriideid selga, ehteid ning heledama juuksetooniga suplejatel tasuks juuksed kindlasti kinni panna.
Tegevused Assooridel
Saare pealinna Ponta Delgada kesklinnas asub ananassiistanudus, kus saab nii tutvuda ananasside kasvatuse, istanduse ajalooga kui ka maitsta erinevaid sööke-jooke-magustoite ananassist. Ning muidugi saab sealt ka kaasa osta head ja paremat – nii värsket ananassi kui ka sellest tehtud likööri, õlut ja näiteks ka ananassiäädikat.
Üks saare kuulsamaid vaatamisväärsusi on Sete Citades järved ja nende maalilisemad vaatepunktid:
- Vista do Rei – pikk vaateplatvorm ja üks parimaid vaateid järvedele, platvormilt viib alla järvedeni ka matkarada;
- Cerrado das Freiras – veidikene väiksem platvorm, mis jäi meile tee peale, aga oli jällegi lummavate vaadetega; Boca do Inferno, mis on saare kuulsaim pildistamispaik.
- Boca do Inferno – saare kõige kaunim koht, mille vaateplatvormini viis lühike matkarada läbi metsa ja siis mäeharjal looklev puidust ääristatud teerada.
Lisaks sai saarel olles käidud ka Pico do Carvão vaateplatvormil, kus oli väga ilus vaade praktiliselt kogu saarele ning ka saare lääne pool asuvas linnakeses Povoacao, kus sai nii ookeanis ujutud kui ka linnatiirul jalutatud.
Veel rohkem lääne poole sõites sai käidud veel paaril vaateplatvormil: Miradouri do Pico Longo, Miradouro da Ponta da Madrugada, kus avanes uhke vaade saare pankrannikule. Külastasime ka rahvusparki Parque Natural da Ribeira dos Caldeiroes ja selle kõrval asuvat suurt koske nimega Cascata da Ribeira dos Caldeiroes.
Loodus ja taimed
Loodus on Assooridel tohutu lopsakas ja roheline ning maastik mõnusalt künklik. Ei ole liiga suuri mägesid aga on piisavalt, et ka kõige suuremad matkahuvilised saavad siin oma ihaldatud matkaelamused kenasti kätte. Taimestikust on nii uhkeid palme kui troopilisemaid taimi aga ka meie põhjamaale iseloomulikke okaspuid. Looduse osas tundub nagu oleksid saarel kokku saanud ühelt poolt Aasia loodus ning teiselt poolt põhjamaade loodus. Väga palju on ka sõnajalgu, palme, sammalt, kuuske, mände ja muidugi asalead, hortensiad, veenuslilled, hibiskus jne.
Meie suureks üllatuseks ei olnud saarel mitte ühtegi sääske ning tegelikult ei olnud üldse eriti putukaid peale meie kohalike “majanaabrite” sipelgate ja paari herilase. Röövloomi saarel ei ole üldse, leidub palju lehmasid, kitsi ja lambaid ning muidugi siis ka kohalikud kassid ja koerad. Loomadest on kõik saarele niiöelda sisse toodud ning algupärased kohalikud elanikud saarel on vaalad ja delfiinid.
Vaalavaatlus
Futurismo kaudu võtsime ka delfiini- ja vaalavaatluse, kuna saime aru, et ega me saarelt ilma selle elamuseta lahkuda ei tohiks. Oli igati õige otsus sest vaatamata sellele, et kunagi ei tea, kas üldse kedagi ookeanis niimoodi näha võid, nägime meie ära nii rohke arvu delfiine kui ka kašelottide ehk võidisvaalade pere. Vaalad olid küll kaugel eemal, aga oli aru saada, kui suured ja suursugused nad siiski on. Delfiinid seevastu aga ujusid suhteliselt pidevalt meie paadiga kaasa.
Kogu tuur kestis umbes 4 tundi merel (tasub arvestada, et isegi kui on päikesepaisteline ja tuulevaikne ilm, siis ookeanil tekivad siiski lained ning vahepeal võib ka veidi märjaks lainete pritsimisega saada) ning maksis ca 29 eurot inimene. Meie jäime igatahes väga rahule. Peale vaalavaatlust saime tutvuda ka Ponta Delgada ehk Sao Migueli pealinnaga, kus kohast siis juba järgmisel päeval sai alguse meie kojusõit.
Koju tagasilennuga oli siiski parajalt seiklust kuna tundus, et see armas saareke ei tahtnud meid mitte kuidagi käest lasta. Ehk siis meie lend algselt planeeritult Portosse paraku tühistati ning see tähendas, et reisiettevõtte töötajatena nagu me oleme, tuli panna pead kokku ja leida sobivaim variant kojulennuks. Õnneks tänu suurele abile meie 24/7 Tellimiskeskusest saime tagasilennu veel samaks päevaks aga seda läbi Praha ning jõudsime koju vaat, et isegi mitu tundi enne algselt planeeritut. Porto jäi küll kahjuks sel korral nägemata, aga pole hullu – jääb mõneks teiseks korraks!
Kokkuvõttes oli meie jaoks kaugtöö Assooridel tõeliselt tore ettevõtmine ja midagi hoopis teistsugust ning vaheldusrikast. Vaatamata küll keskmisest ehk pikemale lennureisile, on sealsed saared igati avastamist väärt ning väga hästi saab siin kombineerida nii kaugkontori tegemist kui ka niisama turistiks olemist ja saare avastamist! 😊
Kuula ka meie reisiseltskonna muljeid Assooride kaugtöö podcastist!
