Šveits oma lumiste mäetippude, maaliste orgude ja lummava rohelusega kuulub paljude reisisellide unistuste sihtkohtade nimistusse. Kui soovid ühest paigast teise jõuda kiirelt ja mugavalt, tasub kaaluda rongipassi soetamist. Meie arvelduste grupi juhataja Eret proovis sellise reisiviisi omal nahal järele.
“Esimene asi mis inimestel tavaliselt mõttesse tuleb, kui keegi mainib Šveitsi, on kas Šveitsi kell, Šveitsi raudtee, Šveitsi pank või ka Šveitsi kõrged lumised mäed. Ükskõik, mis inimestel meelde ei tuleks, on see igatahes positiivne. /…/ Niisiis 1902 loodi ühine raudtee-ettevõte, mis teenindas tervet Šveitsit. Tulemuseks on maailma arenenuim raudteesüsteem ja tugev infrastruktuurne tugi majandustegevusele. Aastal 2005 andis Swiss Heimatschutz, Šveitsi linnade ja külade kauniduse säilitamise auhinna Šveitsi raudtee ettevõttele SBB.”
TÜ John Õun
Jaanipäev Eestimaal – jah, nii on tavaks – meil olid sel korral aga plaanid teised. Varem oleme vaid kahel aastal suve suursündmuse kaugemal maal teoks teinud, Austria Sölli väikekülas ja hiljuti Horvaatias.
Šveitsis jaanipäeva veetmise plaan sai alguse juba 5 aastat tagasi, kui ootamatult meie väikesaarel olevasse suvekodusse saabus külla päris ehe šveitslanna, kelle lemmikud on Põhjamaad ja nii ta üksi, jalgrattaga rändab. Sellest kohtumisest jäi märkmiku lehele kutse tulla Šveitsi matkama.
Šveitsi lendamiseks valisime otselennu Riiast Lufthansale kuuluv odavlennufirmaga Swissair, kus pagas ja toit-jook on hinnas. Ja siinkohal algas logistika, kuidas lihtsalt-odavalt-mugavalt planeerida nädala Šveitsis, täpsemalt 2 päeva Zürichi piirkonnas (tuttava külastamine), 3 päeva Zermattis (Matterhorni mägi) ja 2 päeva Grindelwaldis (Eigeri mägi).
Tuleb mainida, et Šveitsi hinnad on kohati pisut ehmatavad, näiteks hamburger lennujaamas 19,90 €, pastaroog Zermatti tänavarestoranis umbes 30 €, õlu alpirestoranis 9 € – viimane tundus juba odav. Meie jaoks oli halb uudis oli ka see, et veebruaris 2015 revalveeriti CHF euro suhtes umbes 30%. Kõik on aga planeerimise küsimus, varakult ette broneerides leiab hea majutuse ka alla 100 € öö kahele, transpordiks soovitan aga Swiss Passi, mille kiituseks sõnu ei jätku.
Kuna eesmärk oli viibida väga erinevates piirkondades ja soov ka vähemalt ühte panoraamrongi kasutada, ei ole vaja keerulisi kalkulatsioone, et kindel olla rongipassi kasutamise eelistes. Eelkõige väärib mainimist rahaline võit, aga sama olulised on ka mugavus ja turvalisus. Rongipasside valikus on nii järjestikustel päevadel kasutatavad passid kui ka Flex variant, mis võimaldab jätta reisiplaani nn vabad päevad, kui transporti ei vaja. Küll peab arvestama, et nendel päevadel ei saa kasutada ka muuseumide ega tõstukite soodustust.
Meie valisime transpordiks 8-päevase SwissPassi, kus on hinnas kõik – riigisisesed rongid, bussid, paljud laevade marsruudid jõgedel või järvedel, muuseumide sissepääsud ja mis kõige olulisem, ka panoraamrongid. Viimaste puhul mitte küll päris kõik rongid, aga meie valitud Glacier Express küll (vajalik vaid istekoha broneeringu eest maksta). Läbisime maailma „kõige aeglasema Expressiga“, nagu nad ise uhkusega ütlevad, kuue tunniga Chur – Zermatt lõigu ja võin kinnitada, et iga minut selles rongis on hindamatu. Soodustust saab kuni 50% ka tõstukite, gondlite jm mäkke üles viivate hammasrongide jm piletitest. Need pole just kõige odavamad, seega on pool hinnast korralik kokkuhoid. Küll aga tasub enne kasutamist konkreetse pakkuja kohta täpsemalt uurida, kas tegemist on riikliku või erakätes oleva pakkujaga, sest soodustuse protsent võib olla küllaltki erinev.
Rongidega seiklemine on Šveitsis kiire, mugav ning akendest avanevad imelised vaated ümbritsevale loodusele. Küll aga tasub reisi planeerimisel veidi eeltööd teha ja laias laastus plaanid paika panna. Kas küsid, miks see oluline on? Ega polegi, kui oled kogenud rongiseikleja, meie aga viimaste hulka ei kuulunud. Šveitsis olles mõtlesin, et järgnevat oleks hea varem teada olnud – jalgratast ei pea ju uuesti leiutama.
Mõned näpunäited, mida rongiga reisides silmas pidada
Kas osta 1. või 2. klassi pass?
Lisaks hinnale on oluline erinevus ka mugavuses. Esimese klassi vagunites on vähem rahvast, olemas näiteks telefoni laadimiseks vajalikud pistikud ja enamasti ka wifi kasutamise võimalus.
Kuidas rongi oodates perroonil nn õigel ajal õiges kohas seista?
Kuna rongid erineva pikkusega ning 1. kui 2. klassi vagunid võivad olla suvalises järjekorras ning nende vahelt võib leida ka restoranivaguni, siis soovitus:
a) ooteplatvorm on jagatud nn sektoriteks A, B, C jne – tee kindlaks, millises sektoris asud
b) vaata alati väikest infotahvlikest, kus on kirjas just saabuva rongi vagunite paigutus ehk millistes sektorites on järgmisena saabuva rongi 2. klassi vagunid
Vaata täpselt, millisele rongile lähed
Õpetuseks meie kogemus Grindelwaldis – selles jaamas on mitmeid erinevaid rongide liine, mõni neist panoraamrong, ning ka linnadevaheline liin peatub seal. Kui meil oli soov vaid 1 peatus ülesmäge liikuda, astusime esimesse saabuvasse rongi, mille sihtkoht klappis. Minut hiljem oli meie juures piletikontroll – ulatasime rõõmsalt oma rongipassid, mille peale ta kerge naeratusega teatas, et see ei sobi, piletit on ka vaja, kas te ei vaadanud mis rongiga tegemist? Ehmatus oli suur, kujutluses kerkisid silme ette trahvisummad, mis seal riigis ei saa just väiksed olla. Ilmselt polnud me siiski esimesed, kes sellega eksinud ja seega soovitas kontrolör järgmises jaamas pilet osta. Meile see sobis, seal me tegelikult väljuda soovisimegi.
Tavalistes linnade rongijaamades seda muret pole. Väiksemates kohtades, kus ka nn eraliine esineb, tasub aga kassast uurida, kas tuleb osta ka piletit. Selle saab rongipassi omanik allahindlusega, aga mitte tasuta.
Ümberistumiste planeerimine ja ajagraafik
Enda praktikast rääkides: olin kodus küll kellaajaliselt kogu marsruut täpselt paik pannud (šveitsi aeg on kallis ja pole mõtet seda kohapeal otsimisele/ootamistele kulutada), kuid plaan B oli telefonis olev SBB Mobile rongiäpp, mida on kohapeal mugav kasutada – eeldusel, et telefoniaku on täis ja wifi ka kusagilt võtta.
Jaamades on ka automaadid, mis samaväärselt SWF äpi lahendusega aitab kellaajaliselt planeerida kiireimat või lühimat marsruuti. Arvestada võiks aga sellega, et rahvarohketes jaamades ja nii-öelda tippajal on ka seal järjekord. Äpis reisi planeerides näed juba ette ära võimaliku ülerahvastusega väljumised.
Nagu öeldud, meil oli kodus kõik täpselt planeeritud. Suurim mure oli minu jaoks ümberistumiste kiirus, näiteks 3 rongivahetusega Žurichi lennujaamast Churi sõitmine, kus tuli omakorda õigeaegselt Zermatti panoraamrongile jõuda. Lühim rongivahetuse aeg oli 7 minutit, mille jooksul pidi jõudma platvormilt number 3 platvormile number 11 ja mängleva kergusega ka platvormil õiges kohas peatuma, et jõuaks kohvritega trügivate hiinlaste grupiga samasse vagunisse siseneda. Meil sujus õnneks kõik planeeritult.
Siinkohal veel väike mõttekoht, millise pagasiga reisid? Kui selleks on kohver, siis lisaks lennukis lubatud kaalule tasub mõelda ka enda võimetele – kas suudad seda pagasit ka rongijaamas perroonide kiirel vahetamisel käes treppidest üles või alla vedida (kõikjal pole eskalaator lähedal)? Samuti on väiksemates rongides vaja koos kohvriga teha paar astet rongi sisenemiseks, ümberringi sagimas sama murega rongile ruttajad.
Osad rongid olid ka kahekorruselised. Algul arvasime, et 2. korrus ongi 1. klass, kuid päris nii see pole – kui on 1. klass, siis ikka terve vagun. Pikema kui 15 minutilise sõidu puhul oleks hea ka istekohta omada – seda pigem teisel korrusel, sest esimesel on kohad sageli juba hõivatud. Võid riskida kohvri alla pagasiriiulile jättes ja ise mugavalt 2. korrusel istuda (meil läks õnneks) või proovida kangelaslikult kohvrike endaga trepist üles vedida. Ja siis loomulikult ka alla, täpselt ajastatud hetkel, mil rongist väljumiseni on jäänud 2 minutit.
Kuidas õiges jaamas väljuda?
Alati see nii lihtne polnudki, uhketes InterCity rongides on muidugi tablood, kus on varakult näha mis jaam tulemas, väiksemates kohalikes rongides aga alati mitte. Nii leidsingi kindlama mooduse – vaata lihtsalt kella! Võid olla kindel, et kõik sujub šveitsiliku täpsusega. Kui rongiplaanis on kirjas, et soovitud jaama jõuad kell 12.11, siis nii ongi. Astu kell 12.10 ukse juurde ja väljudki õiges jaamas. Teisel korrusel alla minnes arvesta kindluse mõttes 2 minutiga.
Rong ja piletikontroll
90% sõitudest oli vagunis ka ametnik, kes meie rongipassi kontrollis. Passi tingimustes on kirjas, et isikut tõendav dokument (ID kaart Šveitsis ei sobi) on vajalik, sest rongipass on nimeline ja keelatud on seda teisele isikule edasi anda. Meie käest näokontrolliks passi kordagi küll ei küsitud, aga rongipassi kuupäevi kontrolliti küll.
Kokkuvõtteks
Nagu mainitud, kulges meie teekond Šveitsis algul Zürich piirkonnas, edasi suundusime Zermatti (Matterhorni mägi) ja Grindelwaldi (Eigeri mägi). Mõned sõnad ka külastatud mägede kohta.
Matterhorn – mägede kuningas
Matterhorn ehk Cervino on mägi Penniini Alpides, kõrgusega 4477 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel ning see on üks kõige enam pildistatud mägi maailmas. Esmavallutuse järel ehk peale14. juulit 1865 on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe Alpides.
Grindelwald – kaunis roheline org
Taamal asub kuulsaim Eigeri mägi, kõrgusega 3970 meetrit. Alpinistid teavad millest jutt – see on üks raskemaid mägesid Alpides. Meie nautisime selle aheliku ilu veidi madalamal rajal, kus ometi ei puudunud ka päris olulised lumised lõigud veel juuni lõpus.
Kuidas kõik matkaradadel sujus ja mida kaunist näha võis, sellest vaata väikest kokkuvõtet Laura loo taustal.
Šveitsi lihtsalt peab rongiga seiklema minema, ka kõige veendunum autofänn vajab seda kogemust. Isegi vankumatu eelistusega suusa-hunt võiks südasuviste mägiradadega tutvust teha, Alpiaasade matka-murmel soovitab.
Kui Sul on huvi rongipiletite- või passide tellimise vastu, võta meiega ühendust! 🙂
Teemad