Virmalised – talvise looduse kõige võimsam vaatemäng

Lapimaa talve lühikesed päevad pakuvad rõõmu suusaradadel, kuid ei tasuks ennast liiga ära väsitada, sest kõige parem osa algab alles öö saabudes – kui taevas löövad helendama virmalised, keerlevad-küütlevad rohelised, punased, kollased, roosad, lillad ja valged tuled.

Selle omapärase vikekaarevärvilise ilmastikunähtuse vaatamiseks sõidetakse Lapimaale kõikjalt maailmast. Jaapanis, Hiinas ja ka teistes Aasia riikides on palju virmalistega seotud legende ning hea õnne nimel sõidetakse neid vaatama teiselt poolt maakera. Seni pole kuulda olnud, et keegi lendaks Lapimaale sünnitama. Ehkki üks levinumaid legende Aasias on seotud sellega, et usutakse siiani, et laps, kes sünnib n-ö virmaliste all, saab eluks kaasa hea õnne ja kauni välimuse.

Mitte igal pool maailmas ei ole aga virmalised just igas mõttes positiivse nähtusena kirjas. Näiteks Islandi folkloorist on teada, et kui rase naine silmitseb üksisilmi virmalisi, sünnib laps kõõrdsilmsena, kuid vähemalt on sünnitusvalud tavalisega võrreldes väiksemad.

Paljud turistid rendivad ööks või paariks auto ning sõidavad linnadest välja metsikusse loodusesse. Kuna virmalised on päikesest miljoneid kordi hämaramad, neid päevasel ajal ei näe. Mida enam põhja poole sõita, seda pikem on öine aeg ning suureneb virmaliste nägemise võimalus.

Virmalisi põhjustavad Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Paraku pole võimalik virmaliste teket täpselt ennustada, mistõttu üheks õhtuks virmaliste vaatamiseks Lapimaale lendamine pole kõige targem plaan.

Kuid neile viitab geomagnetiline aktiivsus, mida mõõdetakse Kp indeksiga. Seal, kus see on kõrgem, näitavad ennast tõenäoliselt ka virmalised. Mida suurem Kp indeks, seda suurem on võimalus virmalisi kohata.

Soome on virmaliste vaatemängu jälgimiseks üks paremaid paiku maailmas, mitte ainult seetõttu, et need Lapimaal suhteliselt tihti sähvivad, vaid ka vaatlus ise on tehtud ülimõnusaks.

Lapimaale on rajatud just virmaliste vaatluseks mõeldud luksuslikud iglud ja klaaskatustega hotellisviidid, mis lubavad võimast vaatemängu jälgida mõnusalt soojas olles ja voodis vedeledes.

Kakslauttanen nimetab end maailma kõige maalilisemaks arktiliseks hotelliks ja ilmselgelt põhjusega. Esimestel aastatel pakkusid nad virmaliste jälgimiseks klaasist iglusid. Praeguseks on nutikad Lapimaa arhitektid lisanud traditsioonilistest palkmajadest inispiratsiooni saanud majakestele klaaskupliga „vaatlustoa”, nii et nüüd võib virmalisi oodates vahepeal käia saunas või istuda kamina ääres soojas.

Kui voodis tukkudes virmaliste ootamine tundub liiga mugav, siis palju ehedamat kogemust pakub võimalus magada ehtsas lumest ehitatud iglus. Kõik soojas püsimiseks – näiteks magamiskott – ootab kohapeal. Virmaliste vaatamiseks võib siis lihtsalt uksest välja astuda või seigelda parema vaate nimel mõne künka tippu.

Ent see ei ole ainus koht. Torassieppi järve ääres Harriniva Hotels & Safaris said selleks talveks valmis oma iglukujulised „telgid”, mis keset talvemuinasjuttu mugavalt virmalisi oodata lasevad.

Parimad kohad Euroopas virmaliste jälgimiseks

Kui lähtuda ainult teadusest ja virmaliste ilmumise sagedusest, siis on parim koht nende jälgimiseks Svalbard ehk Teravmäed – Norrale kuuluv saarestik Jäämeres ja ühtlasi maailma põhjapoolseim koht, kuhu tavaline turist pääseb.

Kui kusagil Mandri-Euroopas virmalisi ei ole, siis Teravmägedel ikkagi on, sest see on lihtsalt nii kaugel põhjas. Aga paraku on see ka Teravmägede suurim pluss, sest hotelli- ja restoranielu pole seal nii aktiivne kui mujal ja peale selle veel sõiduaeg – see on ju nii kohutavalt kaugel põhjas! Ent Norra Lapimaal on ekstreemselt põhjas mõned lihtsamalt ligipääsetavad kohad: Hammerfest, Vardø, Alta. Aga kui tahate, et puhkus oleks korraga mõnus ja meeldejääv, siis on Soome Lapimaa parim valik.

Mida teha Lapimaal, kui suusatamine pole teie jaoks?

Soome põhjaosas asuv piirkond, mis on tuntud ennekõike oma suusamägede ja -radade poolest, on arvatust palju maagilisem ja mängulisem maa.

Peale virmaliste on garanteeritud kelgukoerad, põhjapõdrad, lumemütsidega puud ja põõsad, pikad kelgurajad.

Seega on see peale spordihuviliste suurepärane koht ka loodusfotograafidele. Loodus on imekaunis – küünlasarnased sihvakad kuused sirutuvad taeva poole, paks lumi katab puid, karge külm õhk loob sädeluse koos madalal horisondil liikuva päikesega.

Kui tahate nautida talve, mille osaks pole ilmtingimata suusatamine, siis tasuks aga suunduda Põhja-Lapimaal asuvasse ainult 4000 elanikuga Ivalosse. Ivalo pakub sõitu koera- või põhjapõdrarakendiga. Suusarajad ei jää loomulikult kaugele – kui tahate nautida kõike, mida Lapimaal pakkuda on.

Lumi on üllatavalt võimalusterohke ehitusmaterjal ning ka arhitektuurifännid suunduvad talvel Lapimaale uute elamuste otsingule. Botnia lahe ääres asuv Kemi linn on nimelt kuulus selle poolest, et igal aastal ehitatakse sinna maailma suurim lumeloss. Veel tasub külastada kalliskivimuuseumi, kus saab imetleda Soome kuninga krooni mudelit, Suurbritannia kuninganna krooni ja Marie Antoinette’i teemantkaelakee koopiaid.

Ja loomulikult saab käia külas jõuluvanal! Ehkki päris õige Jõuluvana elab legendi kohaselt Ida-Lapimaal Korvatunturi mäel, on tema ametlikuks kodulinnaks kuulutatud Lapimaa pealinn Rovaniemi. Ja on vale arvata, et jõulutaat töötab ainult pühade eel – tema kontorisse saab aasta ringi kestvaid ettevalmistusi vaatama minna loomulikult ükskõik mis ajal.

Artikkel ilmus ajakirjas Estraveller numbris Talv 2016. 

Teemad