Liigu sisu juurde

24/7 klienditeenindus

(+372)626 6266

Küsi reisikonsultandilt

Otsi Estraveli lehelt
Populaarsed otsingud
Tagasi blogisse

Taanlaste õnnelikkuse võti võib peituda Tivolis

17. mai 2017
Margus Sepp / Estraveller
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi.

Kui maailmakuulsate muinasjuttude autor Hans Christian Andersen 14-aastasena Kopenhaagenisse saabus, kirjutas ta oma päevaraamatusse: „See päev oli nagu mu teine sünnipäev, minu elu muinasjutt. Ilmselt oli asi Tivolis, mis näeb välja, nagu oleks muinasjutust maha joonistatud”.

Olgu kohe alustuseks öeldud, et alljärgnev on puhas ülistus. Tivolil on ainult üks puudus – see ei ole avatud aastaringselt. Aga suvel ja jõulude ajal tiirlevad karussellid, promeneerivad nii lastega pered kui ka vanapaarid ning restoranid on täis inimesi. Restoranid on Tivolis sama kuulsad kui karussellid – nende hulgas on nii lihtsaid kaneelisaiakesi pakkuvaid kohvikuid kui ka peakoka Paul Cunninghami Michelini tähega restoran The Paul.

1843. aasta augustis avatud Tivoli on maailma vanuselt teine lõbustuspark, sellest vanem, Dyrehavsbakken, asub aga ka Taanis. Nii et igal juhul on Taani lõbustusparkide sünnimaa ja taanlased ise selle üle põhjusega uhked ja õnnelikud. Ehk on siin ka peidus üks põhjustest, mis taanlased alailma uuringute tulemusena Euroopa üheks kõige õnnelikumaks rahvaks osutuvad?

Tegelikult on originaalsest Tivolist säilinud asju vähe – II maailmasõja ajal hävis 1944. aasta 25. juuni pommirünnaku tagajärjel suur osa atraktsioonidest.

Ei ole taanlast, kelle lapsepõlvemälestustega ei seostuks Tivoli – tegelikult on seal ilmselt käinud kõik Skandinaavia lapsed. Pargi võlu on selles, et seal ei hakka igav ka täiskasvanutel ning disainimaale kohaselt näeb kõik väga kaunis välja. Ei mingeid maitsetuid ja labaste värvidega atraktsioone, lohakat aiakujundust, odavat rämpstoitu.

Tivoli ei saanud valmis korraga. Selle uuemad hotellid – ja pargil on ka oma konverentsikeskus – on valminud viimasel kümnendil. Uue Tivoli loomisel on kaasa rääkinud staararhitektide paraad: Lin Utzon (tema isa oli Jørn “Sydney ooperimaja” Utzon ehk ilmselt maailma kümne kõige tuntuma hoone loojate hulka kuuluv mees), Per Arnoldi, Wilhelm Freddie, Søren Robert Lund ja 3XN Architects.

Vanematest tegijatest teavad kõik taanlased nimetada Knud Arne Peterseni (kes oli ka Tivoli direktor aastatel 1899–1940), kelle loodud on legendaarne 1909. aastal valminud basaarihoone.

Pargi populaarsuse saladus seisneb ilmselt selles, et pakub ohtralt võimalusi kilkavaid ja naervaid lapsi täis karussellidest ja ameerika raudteest eemale tõmbuda ning leida oma väike rahuoaas.

Ehkki lapsed armastavad parki igal kellaajal, peab tunnistama, et kõige kaunim on park siiski tulede süttimise ajal õhtul, kui nii purskkaevud kui ka pargiteed valgustatud saavad. Sel hetkel on park pigem täiskasvanute mängumaa, kes naudivad restoranides hiliste tundideni õhtusööke ja muusikat.

Ja milleks ööseks üldse koju minna? Tivolis on ka oma hotell, kus suvisel nädalavahetusel on kõige odavam kahene tuba (ilma hommikusöögita) 225 eurot – aga eriline kogemus on seda hinda kindlasti väärt.

Lennunõu

Tallinnast Taani pealinna viib SAS kuni kahel korral päevas otselennuga. Pärast Eesti lennufirmade sellelt liinilt väljatõrjumist on aga piletid uskumatult kallid. Tihti märksa kallimad kui Kopenhaageni kaudu kusagile kaugemale edasi lennates. 300–400 eurot tundub olema Skandinaavia lennufirma tavapäraselt kättesaadav hind (viimasel hetkel ärgates veelgi enam). Ühtlasi tuleb arvestada, et kõige soodsamad hinnad ei sisalda pagasit (rääkimata pardateenindusest või istekohavalikust lennukis).

Kes tahab kokku hoida, peaks otselennust loobuma. Air Baltic Riia kaudu, Finnair Helsingi kaudu või Norwegian Oslo kaudu võivad osutuda ligi kaks korda odavamaks, eriti kui oma reis pikalt ette planeerida. Isegi LOT Varssavi kaudu on enamasti SAS-i otselendudest märksa soodsam.

Veel kolm ikoonilist vaatamisväärsust Kopenhaagenis

  • Christiania. 1960-ndate aastate lõpus tühjaks jäänud sõjaväekasarmaud, kuhu 1971. aastal asusid elama hipid, kes kuulutasid barakkide territooriumi vabalinnaks. See on Kopenhaageni kõige (kuri)kuulsam linnaosa.
  • Nyhavni sadamapiirkond. Kohalike ja linnakülaliste meelispaik samanimelise kanali kaldal, kus maalilistes majades võib leida kohviku või restorani igale maitsele. Suvekuudel väljuvad Nyhavni kailt laevad ka kanalituurile.
  • Den Lille Havfrue ehk Väike Merineitsi. 1913. aastal püstitatud skulptuur Väike Merineitsi on Kopenhaageni ja isegi Taani sümbolina turistide põhilisi huviobjekte ning üks maailma kuulsamaid kujusid. Palja ülakeha ja kalasabaga 1,25-meetrine väike merineitsi istub Langelinie kai kivil.
Teemad