Uuendused Tallinna Lennujaamas: lähikuudel paigaldatakse lennujaama uued registreerimiskioskid ja iseteeninduslikud pagasi registreerimise liinid. Kiiremate ja mugavate digilahenduste kõrval jääb kindlasti alles inimlik soe kontakt teenindajaga.
Hea teenindus nõuab suurt inimressurssi, et lennule minek sujuks tõrgeteta ja reisijale jääks mõnusalt pingevaba tunne. Paraku ei saa teenindajate arvu lõpmatuseni kasvatada, sest ühest küljest pitsitab tööjõupuudus ning teisalt tuleksid pärmitaignana kerkivad tööjõukulud lennujaamatasude kaudu kinni maksta reisijatel. Seega peavad lennujaamad üha enam pöörama tähelepanu protsesside automatiseerimisele ning senisest veelgi rohkemate digitaalsete lahenduste rakendamisele, et iseteeninduse abil hoida lennujaamad konkurentsivõimelistena ning reisijad rahulolevatena.
Kevad toob uued registreerimiskioskid
Lennule registreerimise võimalused on näiteks muutunud viimastel aastatel palju mitmekesisemaks. Kui varem tuli reisijal tulla lennujaama üsna mitu tundi enne väljalendu kohale ja võtta sisse positsioon lennule registreerimise leti järjekorras, siis mitmed aastad tagasi tekkisid lennujaamadesse esimesed lennule registreerimise automaadid. Tänaseks on lisandunud pea asendamatuna näiv võimalus end lennule registreerida mobiiltelefoni või arvuti vahendusel juba enne lennujaama jõudmist, kuid näiteks Lufthansa kliendid on jätkuvalt väga lojaalsed meile juba veidi vanamoodsatena tunduvatele registreerimiskioskitele lennujaamas. Ka Tallinna Lennujaam paigaldab kevadeks reisiterminali uued registreerimiskioskid, et võimalikult paljude lennufirmade kliendid saaksid end lennule registreerida ka alles lennujaamas, kuid ilma letijärjekorras seismata.
Anna-oma-pagas-ise-ära-liin
Pardakaardi väljaprintimine on jõukohane ülesanne pea kõikidele reisijarühmadele, kuid pagasi ise lennule registreerimine on mõnevõrra keerulisem, kuid siiski teostatav ülesanne. Nii jõuavad Tallinna Lennujaama selleks suveks esimesed neli iseteeninduslikku pagasi registreerimise liini. Ekraanilt on näha täpsed juhised, kuidas kleepida pagasi külge lipik ning millega reisija pagasi äraandmisel arvestama peab. Muuhulgas saab tulevikus nendel self-drop-off liinidel ka tasuda äraantava pagasi eest küsitavat lisatasu, kui lennufirma hinnapoliitika seda ette näeb. Süsteem peab olema piisavalt lihtne ja loogiline, et reisijal kuluks pagasi äraandmisele vähem aega ning nii saabki pakkuda iseendale parimat teenindust.
Kuidas kiiremini turvakontrolli läbida?
Ka lennueelne julgestuskontroll liigub üha kindlamalt iseteeninduse suunas, Tallinna Lennujaamas eelmisel suvel avatud uus julgestuskontrollpunkt on varustatud kaasaegsete liinidega, mis lubavad teadlikul reisijal läbida kontrollpunkti oluliselt kiiremini ja sujuvamalt. Selle eelduseks on reisijapoolne ettevalmistus ja teadmised sellest, mida ja kuidas tohib käsipagasis reisile võtta ning julgestuskontrolli läbimise kuldreegel – käsipagasist tuleb välja võtta elektroonikaseadmed ja vedelikud (mis peavad olema eraldi pakendatud taassuletavasse läbipaistvasse kilekotti). Nii jääb julgestusmeeskonna peamiseks ülesandeks vaid reisijate juhendamine ja täiendava kontrolli teostamine, kuid reisijate teadlikkuse kasvades muutub ka see roll loodetavasti vähemtähtsaks.
Automaatne piirikontroll tulekul
Lennule siirdumiseks tuleb Tallinnas veel täna esitada pardakaart ja isikuttõendav dokument. Kuigi mitmed Euroopa riigid on loobunud Schengeni lepingu liikmesriikide vaheliste lendude puhul reisijate täielikust dokumentide kontrollimisest ja piirduvad näiteks Soome ja Eesti vahelise laevaliikluse näitel vaid pistelise kontrolliga, on Eestis veel käimas arutelu erinevate ametkondade vahel lennureisijate dokumendikontrolli nõuete leevendamise üle. Tehniliselt võimaldaks see muudatus võtta ka Tallinna Lennujaamas kasutusele automaatväravad pardale minekuks, kus piisab vaid pardakaardi esitamisest automaadile ning kogu pardalemineku protsess muutuks veelgi kiiremaks ja sujuvamaks.
Samas tuleb väljapoole Schengeni ruumi ning Euroopa Liitu lendamiseks siiski näidata piirivalveametnikele isikuttõendavat dokumenti. Tallinna Lennujaama terminali konfiguratsioon ei võimalda piiripunkti laiendamist sellisel määral, et kontrollpost suudaks ilma järjekorrata teenindada kõiki reisijaid. Nii võtabki politsei- ja piirivalveamet juba käesoleva aasta sügisel kasutusele automaatse piirikontrolli, mis lubab biomeetrilist reisidokumenti kasutavatel reisijatel senisest hõlpsamini läbida piiripunkti formaalsusi.
Reisijate käitumise 3D-kaardistus
Reisijate arvu jätkuv kasv toob lennujaama jaoks kaasa tõsised väljakutsed reisijate teenindamisel ja suunamisel läbi reisiterminali eeskätt just tipptundidel. Tallinna Lennujaam katsetab reisijate voo mõõtmist tipptehnoloogiliste vahendite abil. Reisijate liikumist analüüsivad 3D-kaamerad annavad lennujaamale parema ajalise ülevaate reisijate saabumisest lennujaama ja järjekordades ootamisest ning aitavad välja selgitada reisijate liikumisloogikat terminalis. Vastav tarkvara analüüsib saadud tulemusi ning võrdleb neid prognoositud reisijate arvu ja lennuplaaniga. Saadud analüüsi tulemusel pakub süsteem välja lahendusi liikumisruumi nutikamaks kasutamiseks ning teeninduspersonali efektiivsemaks planeerimiseks. Pikemas perspektiivis aitab selline tehnoloogia lennujaamal paremini mõista reisijate käitumist kogu nende teekonna jooksul alates lennujaama saabumisest kuni lennukisse astumiseni.
Inimlik kontakt ei kao kuhugi
Elektrooniliste ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine on maailma lennujaamades juba väga levinud. Sellegipoolest ei kao teenindaja lennujaamast lõplikult kuskile. Näiteks Amsterdami Schipholi lennujaama katsed näitasid, et reisijatel on psühholoogiliselt kergem siiski hoomata teenindaja kohalolekut, kui jääda piltlikult öeldes üksi külma tehnoloogiaga. Ärksama tehnilise taibuga reisijatele avanevad tulevikus palju kiiremad ja mugavamad lahendused reisile minekul, kuid kindlasti jääb alles ka võimalus puutuda kokku elusa ja hingava teenindajaga – inimlik soe kontakt teenindajaga on üks oluline aspekt, mis teeb lennujaamast koduse ja mõnusa koha.
Teemad