Lauljatar Getter Jaani kogub uut energiat ja inspiratsiooni nii lühireisidelt Euroopas kui ka kaugemaltki. Päikest püüdmas käib ta üldjuhul aastaaegadel, mil see Eestis nii kõrgel ei sära. Siin on tema viis kõige kirkamat mälestust seiklustelt laias maailmas!
TAI
Tais käisin eelmise aasta suvel. Olin sinna minekust juba väga kaua unistanud. Teadsin, et seal olles on kohustuslik ära proovida kohalik massaaž ja võin öelda, et see oli tõepoolest võrratu! Millise energia ja armastusega seda tehti! See oli just see, mida vajasin. Taiga seoses jäävadki kindlasti meelde massaaž, imekaunis loodus ja muidugi toit! Kõik need banaanid, kookospähklid, mangod, passionivili, vürtsikad toidud ja värsked mereannid.
Kuna ma armastan väga trenni teha, käisime ka taipoksis. Minu jaoks olid tingimused ideaalsed. Naudin, kui saan teha trenni soojas kliimas. Energiat on palju rohkem!
Tais tuleb liikluses väga tähelepanelik olla. Kõik sõidavad rolleritega, kuid kuidas keegi seda teeb, on juba iseasi. Ma ei salga, et mu süda jäi sinna kaugesse riiki ühe maailmatuma armsa leemuri kätte. Ma ei olnud varem seda loomakest nii lähedalt näinud. Always believe something wonderful is about to happen! (Alati usu, et midagi imelist võib juhtuda – ingl).
NEW YORK
Sinna läheksin kohemaid tagasi! Mulle nii väga meeldis New York! Käisin seal kuus-seitse aastat tagasi laulule „Rockefeller Street“ videot filmimas ning sattusin ka ühele jalgpallimängule Ameerika hümni laulma. Joel Lindpere elas siis veel Ameerikas ja tema tiim oli võistlemas. Seda närvi ja ärevust, mida ma laulmise eel tundsin, ei saa sõnadesse panna. Juba sellepärast ei unusta ma oma New Yorgi kogemust iial! Mäletan, et ei suutnud enne murule astumist mitu päeva süüa ega juua.
New Yorgis leidis aset ka üks minu elu kõige perfektsem hetk. Olin linnas ja tellisin takso ning sõitsin korterelamu ette, milles peatusin. Selle maja all asus pisike pood, kust ostsin mangosid ja arbuusi, imelist Caesari salatit ning kohvi. Läksin kaubaga üles tuppa ja hakkasin vaatama lemmikseriaali „Sõbrad“. Kujutad sa ette – vaatad lemmiksarja, sööd voodis pikutades head ja paremat ning oled oma lemmiklinnas, kus aknast avaneb kõige ilusam vaade New Yorgile!
TÜRGI
Türgi on koht, kus olen päris mitu korda käinud ja lähen kindlasti veel. Me käime seal igal aastal üsna suure seltskonnaga, koos on pere ja sõbrad. Türgis puhkangi üldjuhul ranna ääres, loen raamatut ja naudin lihtsalt hetke. Lõõgastuseks ju ideaalne!
Viimane Türgi puhkus jääb mulle meelde seepärast, et jäime lennukist maha. Pidime Istanbulist Eestisse sõitma, kuid pagasi äraandmine venis ja lõpuks läks meie lend ilma meieta ära. Tuli öö Istanbulis veeta. Mulle meenus, et selles linnas elab kooliõde Anett Kontaveit. Helistasin talle ja küsisin, ega ta juhtumisi Türgis ole ja meile peavarju pakkuda saa. Järgmisel hetkel oli Anett lennujaamas vastas ja see 24 tundi, mis me temaga koos veetsime, oli kogu Türgi reisi lahedaim osa. Ta viis meid Topkapi palee juurde, keset merd asuvat Kiz Kulesi torni vaatama, parkidesse ja mõnusatesse toidukohtadesse.
HIINA
Hiina oli põnev reis, kus on ülipalju suuri vaatamisväärsusi. See on koht, mis jääb alatiseks meelde, aga ka koht, kuhu ma iial tagasi ei läheks. Selle riigiga ei tekkinud mul lihtsalt sellist sidet.
Mäletan hästi hetke, kui esimesel päeval jalutasime linnas ning kui hotelli jõudsime ja nina nuuskasime, oli valge taskurätt tahma täis! Õhk on seal üsna must ning enamik inimesi käiski maskidega ringi.
Olime nädalake Pekingis ning edasi võtsime suuna Hiina kõige lõunapoolsemale saarele, kus veetsime kaks nädalat. Seal meeldis mulle väga! See oli justkui öö ja päev sellest, kus just olnud olime. Milline metsik loodus!
Läksime ühele sillale, kus on hingemattev vaade kogu saarele. Et sillale saada, pidime istuma ühe väga lihtsa tõstuki sisse – tõmbasime metalse toru ette, mis kuidagi lukku ei läinud, ja sõitsimegi üles! Ma armastan kõrguseid ja pisut ekstreemsusi. Lehvitasin sõpradele, kes olid meie taga ja muudkui pildistasin kõike. Aga minu elukaaslane mu kõrval oli kuidagi väga vaikseks jäänud… Seal saingi teada, et temal kõrgusega nii toredad kogemused pole ja pigem ta pelgab seda. Tagasi tulime veidi leebemat teed pidi.
MALAISIA
Malaisiasse sõit oli osaliselt tööga seotud. Läksime koos produtsent Ken Saaniga tegema saadet „Reisihitt“ ja ta viis mind selle raames väga vahvatesse paikadesse. Üheks tõeliseks lemmikkohaks sai Red Garden. See oli suur koht, kus said kokku erinevate maade köögid ja kultuurid. Seal pandi mind ka üsna veidrasse olukorda – pidin publikule hiina keeles laulma. Võib-olla sain ülesandega isegi hakkama või oli publik lihtsalt viisakas, kuid naerma ei hakanud õnneks keegi.
Tutvustasin seal kohalikele Eesti kööki. Mõtlesin tükk aega, mida valmistada, ja tegin siis kartulisalatit ning täidetud mune. Päris õiget maitset ma salatit tehes aga kätte ei saanudki, sest hapukoort on mujal maailmas peaaegu võimatu leida, asendasin selle millegi muuga.
Malaisias käisin ma esimest korda ka taipoksi võistluseid vaatamas. See mulle väga ei meeldinud.
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2018. aasta kevadsuvises numbris.
Teemad