Mauri Saarend: „Teekond on sama tähtis kui sihtkoht!“

Kas teie kujutate ette, et tulete töökoosolekult Riiast ning peate lendama läbi Istanbuli, Bologna, San Marino ja Kopenhaageni, et jõuda Tallinna? Mauri Saarend, Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor, täiesti naudib selliseid olukordi ja otsib kirglikult võimalusi neid juurde tekitada.

Kas soovite veel mõnd marsruudipakkumist? Aga palun! Konverents Viinis. Kolleegid sirutavad paari tunni pärast kodus diivanil jalgu, Mauri Saarend aga vurab rongiga Bratislavasse, lendab sealt kaheks päevaks Korfu saarele, kust tee viib Ateena kaudu Oslosse ning jõuab sealt kahe päeva pärast koju Tallinna. Kusjuures! Kõik need lennud ja rongisõit kokku osutuvad odavamaks kui otselend Viinist Tallinna!

Miks te nii teete? Vaevalt sellepärast, et nii saab soodsamalt?
Tavaliselt tahavad inimesed sihtkohta jõuda kiiresti, lihtsalt ja mugavalt, mina ütlen selle kohta – igavalt! Tööd ja puhkust kombineerides on võimalik saada viimane hästi odavalt või suisa tasuta. Kui puhkusepäevi on varuks ja transport ei lähe kallimaks kui ainult tööreisiks vajalik, ei teki ka lisakulutusi. Tööandja võib minu kreatiivse marsruudi piletite pealt isegi säästa. Ka ajakulu võib olla väiksem, võrreldes sellega, kui töö- ja puhkusereisil eraldi käia. Maapealsed kulutused maksan muidugi ise.
Ei tule kõne allagi, et tööreis piirdub koosolekuga Brüsselis või konverentsiga Nice’is. Enne viimast Brüsseli reisi kaalusin pikalt, kas sõita tööülesannete täitmise järel nädalavahetuseks Assooridele või Kuveiti ning lõpuks otsustasin Kuveidi kasuks. Mida kaugemal on sihtkoht, seda rohkem on muidugi eri võimalusi sinna jõuda ja teel olles põnevaid paiku külastada.

Palun tooge mõni näide, kus olete reisinud tasuta.
Näiteks Singapuri, Taisse või Malaisiasse lennates tuleks tavaliselt arvestada vähemalt 600 euroga, aga kui teha seal peatus teel Austraaliasse, ei maksa see sama hästi kui mitte midagi ning on reisile väga hea lisaväärtus.
Suvel on üsna kallis lennata Ameerikasse. Turistiklassi pilet paariks päevaks Washingtoni lendamiseks ja sealt tagasi võib maksta üle 2000 euro. Kui teen seal kaks päeva tööd ning kojutuleku asemel sõidan edasi näiteks Rio de Janeriosse või Kariibi mere saartele, võib lennupileti hind langeda aga umbes kaks korda.

Mida te vahepeatustes – transiidikeskustes – tavaliselt teete?
Üks hea kiirvariant on sõita hommikuse lennuga transiitlinna ja sealt õhtuse lennuga edasi sihtlinna. Suurtel lennujaamadel on enamasti kiire ühendus kesklinnaga, kus on võimalik ära näha mõni vaatamisväärsus, käia huvitavas kohas söömas, saada kellegagi kokku ning kui on soodne valuutakurss ja põnevad kaubad, minna kas või niisama poodidesse.

Kas teie suur reisikirg saigi alguse Estravelisse tööle tulles?
See oli mul ikka juba varem. Lapsena piirdusid reisid muidugi tolleaegse Venemaa ja selle okupeeritud territooriumidega. Pikim reis oli rongiga Usbekistani. Tartus ülikoolis käies oli meil kursusekaaslastega komme sõita nädalavahetuseks Riiga või Leningradi.
Olin kolmeaastane, kui esimest korda lennukiga lendasin. Sõitsime Saaremaalt Tallinna. Mäletan, kuidas Jak-40 propellerid käima läksid ning puud ja majad aknast alla vaadates järjest väiksemaks muutusid.
Estravelis olen töötanud 25 aastat. Nägin kuulutust, kandideerisin ja kutsutigi katsetele. Võõrkeelte pärast ma ei muretsenud. Tegin ära IQ- ja geograafiatesti. Kodus õppisin isegi Burkina Faso naaberriigid ära, aga tegelikult neid muidugi vaja ei läinud. Olid väga lihtsad Euroopa-küsimused. Alustasin reisikonsultandina Olümpia hotelli kõrval büroos. Praegu olen lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor, mis kokku moodustavad üle poole Estraveli müügikäibest.

Kui palju teilt uuritakse, millal ja kuhu lennata ning kuidas soodsaid lennupileteid saada?
Kõige rohkem küsitakse soodsaid pakettreise, eriti koolivaheajaks. Põhimõtteliselt pole soodsaid pakettreise koolivaheajaks üldse olemas. Kui reisides ainult odavust taga ajada, võivad osaks saada negatiivsed üllatused, nagu kehvad lennukid, lonkav teenindus ja ülikõrge tasu lisateenuste (nt pagas) eest. Ehk alati ei maksa ainult hinnast lähtuda. See oleks sama kui minna raamatupoodi ja küsida: “Palun andke mulle kõige odavam raamat.” Esialgu odavana tunduv lennuhind võib kaasa tuua lisakulusid või tähendada lihtsalt nõmedat lennufirmat. Kui hind on oluline, tuleks vältida reisimist jõulude ja aastavahetuse ajal ning suvekuudel ja eelistada madalhooaega.

Mida peaks tähele panema, et reis õnnestuks?
Ideaalis võiks igal reisil midagi näha, maitsta ja kogeda. Ja teekond on sama oluline kui sihtkoht ise. Vaatan alati, mis lennukiga ma lendan, ja lennuk võiks olla äge. Tasub lennata Airbus A380ga või Boeing 787 Dreamlineriga. Uus Airbus 350 ootab samuti järeleproovimist.
Reisil sõidan kui võimalik alati ühissõidukite, mitte taksoga. Esiteks on see palju soodsam (suurlinnades ka kiirem) ja teiseks võimaldab tutvuda kohaliku eluoluga. Ükskord käisin Atlantas konverentsil ja hotell asus lennujaamast päris kaugel, äärelinnas. Korraldajad soovitasid võtta takso, mis oleks maksnud 90 dollarit. Tundus kuritegu maksta taksosõidu eest sellist raha! Guugeldades leidsin, et võin sõita metrooga otse maaliinide bussijaama ja sealt edasi ostukeskusesse, mis asus hotelli kõrval. Kõik see kokku maksis 2,5 dollarit – pea 40kordne vahe! Bussis olin ma küll ainukene valge inimene. Atlantas heledama nahavärviga inimesed peale oma auto teisi transpordiliike väga ei kaalu.

Millistes riikides olete tundnud end ebaturvaliselt?
Mõnedes Aafrika riikides. Näiteks Keenias, kus valge inimene torkab eriti silma ja mõjub kui kõndiv rahakott. See on tülikas, naistele ilmselt kõige rohkem.
Lõuna-Aafrikas käisin Sowetos, Johannesburgi getos, kus aastas sünnib 20 000 aidsiga last, samuti leiab selle koha kohta muud „huvitavat“ statistikat. Kummalisel kombel aga ei tundnud ma seal end ebaturvaliselt, küll aga niisama Lõuna-Aafrika suurlinnades ringi jalutades, nähes elumaju kivimüüri taga, aedade peal sildid, et okastraadis on elektrivool ning kui lähened, siis lasen. Päris kallale pole küll keegi püüdnud tulla.
Kord Dominica pealinnas Roseaus linna peal käies ja fotoaparaadiga pilte tehes äratas see küll kohalikes mustanahalistes intensiivset huvi. Vaatasin, et asi võib käest ära minna, ja läksin igaks juhuks kiiresti kaugemale.

Kui tähtis on see, kus magate?
Hotelli tase pole nii oluline. Majutuskoha elamustest toon välja ühe omapärase hotelli Bruneis. Sultani vend oli käinud riigikassa rahadega vabalt ümber ja ehitanud uhke hotellikompleksi, nimeks Empire. On välja arvutatud, et hotelli ehituskulude katmiseks peaks see olema 100 aastat järjest 100% välja müüdud. Tegelikult tube letihinnaga aga müüa ei õnnestu ja hotelli täituvus on 20–30%. Teenindajad on küll heatahtlikud, kuid üsna saamatud. Kompleks ise on aga ?uur elamus – kogu kuld ja marmor, mida seal näha võib. Väikseim numbrituba on 60 m2 ning toa saab kätte umbes 200 euroga.

Kui palju lasete reisil end emotsioonidest juhtida?
Tavaliselt planeerin reisi ära, kuid on ette tulnud ka kulgemist. Viimasel juhul võib hiljem muidugi avastada, et mõni tore asi jäi nägemata. Teen plaane, kuid need on paindlikud. Vahel võin väga imelikes kohtades pikalt aega veeta, näiteks mõnes muuseumis vanu ajalehti lugeda. Berliinis on väga ägedad muuseumid ja kõik, mis puudutab Berliini müüri, paelub mind väga.
Lastega oleme käinud teema- ja lõbustusparkides, kuhu läheb muidugi korralikult aega ja raha.
Otsin reisidel landmark’e. Kui läheduses on üks maailma kõrgeimatest majadest, lähen seda kindlasti vaatama! Olen sõitnud Singapurist Kuala Lumpurisse, et vaadata kaksiktorne Twin Towers. Läksin esimese asjana kohe hommikul varakult kohale ja parasjagu jagati seal välja 100 tasuta pääset sillale, mis nende kahe torni vahel on. Olin õigel ajal õiges kohas!

Kui tähtis on sihtkoha kliima? Kas olete pigem päikese- või lumeinimene?
Reisil pole kliima minu jaoks oluline. Suusareisidel käija ma pole, kaunist rannast ma ära ei ütle, kuid kaua seal olla ei viitsi. Vaataksin pigem muud loodust ja tutvuksin vaatamisväärsustega. Maailmas on kohti, kus on kohutavalt nõme kliima, kas või Fääri saartel, kus pole ei ole lund ega paista päike, kogu aeg sajab vihma ja on 10–14 kraadi sooja. Sellegipoolest on seal imeline loodus.

Ütlesite enne, et ühe hea reisi juurde kuuluvad ka uudsed maitsed. Millised on põnevaimad toidud, mida olete proovinud?
Varda otsas grillitud skorpionid ja suured mustad ämblikud tarantlid – need olid väga head. Olen söönud veel prussakaid, varblasi, madusid, krokodilli, alligaatorit ja jaanalindu, sebrat ja kaelkirjakut.

Hirmufaktori saate söömisülesande sooritaksite niisiis 100%?
Elusaid asju ma ei söö! Muu proovin alati ära, aga kõik ei ole muidugi hea. Näiteks ühes Namiibia slummis pakuti mingis soustis keedetud ussikesi – no ei olnud head.
Ühe omapäraseima maitseelamuse osaks sain aga Islandil, kus proovisin mädandatud haid. See haises nagu nuuskpiiritus. Pitsi viinaga läks alla küll. Väga uhketesse restoranidesse ma enamasti ei satu, sest raha peale ma vihane ei ole. Sageli on võimalik kogeda huvitavaid maitseelamusi, jalutades mööda tänavat, vahel uurin soovitusi ka Tripadvisorist.

Üks teie töövaldkondi on reisikindlustus. Kui palju on teil endal kindlustust vaja läinud?
Kord jäi laps tuulerõugetesse, mistõttu osa reisikaaslasi ei saanud kaasa tulla ning reisikindlustus maksis tehtud kulutused kinni. Pagas on ikka aeg-ajalt hilinenud või ära lõhutud ning kindlustus on maksnud kinni uue kohvri.
Kord lendasin Los Angelesse, kuid kohver sõitis millegipärast Edinburghi. Kolme hilinenud päeva eest maksis kindlustus kompensatsiooni. See oli väga hea, sest ma nagunii tahtsin šopata ja uusi riideid osta.

Ka teie Facebooki-leht räägib sellest, et ainult reisite… Kui palju teil aastas lennukilomeetreid kokku tuleb?
Ideaalis soovin neid aastas koguda rohkem kui maakeral ümbermõõtu ehk umbes 40 000 km. Enamasti see õnnestub, keskmiselt tuleb kilomeetreid 50 000 – 60 000.
Riike, kus olen käinud, on kokku umbes 70. Oleneb muidugi ka sellest, mida riigiks lugeda. Kas Macau on riik? Või Gibraltar või Kataloonia? Maailmas on riike kokku umbes 200, nii et arenguruumi on palju.
Kindlasti tahan läbi käia kõik Euroopa riigid, praegu on neist puudu kümmekond, sh näiteks Albaania, Liechtenstein, Kosovo, Põhja-Iirimaa.
Mulle meeldib lugeda entsüklopeediaid, palju head infot saab Wikitravelist ja Wikipediast ning praktilisi soovitusi Tripadvisori foorumidest.

Teete ka sporti, jooksete. Kas olete proovinud maratoniturismi?
Ei, aga kunagi võiks proovida. Jooksen selleks, et terve olla. Vahel löön kaasa spordiüritustel, näiteks osalen LHV tervisejooksusarjas, olen käinud Tallinna sügisjooksudel, Rakvere ööjooksul jooksnud poolmaratoni.
Joostes on mõnus oma mõtteid mõelda ja pärast on nii hea tunne. Geneetiliselt on nii juhtunud, et kipun kiiresti kaalus juurde võtma, jooks mingil määral aitab, et liiga paksuks ei läheks.

Mauri reiside esikolmik ehk paigad, kuhu tahaks tagasi

Uus-Meremaa

– kindlasti nr 1. Nii äge loodus! Üsna väikesel pindalal on koos sellised ekstreemsused nagu geisrid, mäeahelikud ja vulkaanid, jääliustikud, seal on ainulaadne taimestik, liivarannad, imelise värviga järved ja metsad. Euroopa maadest võib seda paika võrrelda Islandiga, kus aga pole metsa.

Kanada lääneosa – Kaljumäestik on kindlasti üks maailma kümnest imelisemast kohast maalilise autosõidu tegemiseks. Seal on sadade kilomeetrite jagu fantastilisi vaateid: mägesid ning ebamaist värvi – türkiissiniseid-rohelisi – mägijärvi ja koski.

Argentina lõunaosa – sain sinna sõita väga lühikeseks ajaks, kui olin Buenos Aireses koosolekul. Olin alati tahtnud Argentinasse minnes kindlasti ära vaadata maailma kõige lõunapoolseima linna Ushuaia. Nii äge oli sõita ning ühtäkki avastada, et tee lõpebki otsa ja silt ütleb: siit edasi rohkem mitte midagi ei ole, siin ongi maailma lõpp.
Mul on unistus sõita kunagi Ushuaiast laevaga Antarktikasse kruiisile, kuid see on väga kallis. Letihind algab umbes 10 000 dollarist. Viimase hetke pakkumise võib saada 3000–5000 dollariga.

Mauri “kõige-kõigemad” õhus

Parim teenindus:

Kagu-Aasia lennufirmad Cathay Pacific ja Malaysia Airlines ning Euroopas Turkish Airlines. Neil on igasugused toredad asjad (sh soe söök ja pagas) hinna sees.

Parim odavlennufirma: Air Asia. Iga teenuse eest tuleb küll maksta, kuid summad on mõistlikud ja teenindus hea. Maksta kohvriveo eest ühel suunal 40 eurot (nagu mõne Euroopa reisifirmaga) on raudselt liiga palju!

Parim söök: Malaysia Airlines ja Turkish Airlines.

Vingeimad äriklassi ootesaalid: Kuala Lumpuri ja Istanbuli lennujaam. Neis pakutakse suurt valikut teenuseid (magamiskabiinid, golfisimulaator, ajalehed, internet, üliägedad suupisted, soe toit jne).

Fotod: Andrus Eesmaa ja erakogu

Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2018/2019. aasta sügistalvises numbris.

Teemad