Jagame teiega Ülle Puustusmaa Egiptuse reisikirju jaanuarist 2022. aastal. Ülle armastab reisimist, kultuuri ja loodust, peab neid elu essentsiks ja on avastanud ilma ja inimesi nii koos sõprade kui lähedastega, nii suure kui väikse seljakotiga. Egiptuses käis üksi ja esimest korda, kuid arvatavasti mitte viimast.Loe ka reisikirja 1. osa
.
OSA 2
Hommikul tekkis tunne, et olen Haapsalus – meri, päike ja itaalia disko! Mis see muu ikka olla saab, kui juuni alguse Haapsalu. Saiakeste- ja tordilett hommikusöögil ei jäänud kuidagi tolle kuurortlinna parimatele kohvikutele alla (püüan tahtejõudu kasvatada ja neist päev päeva järel mööda vaadata). Ainult, et jaanuar ju! Ehk tegid katse veelgi hooaega pikendada ja tõid Itaalia päevad varasemaks? Miks mitte! Haapsalu on turistide meelitamiseks ja hooaja erinevate sihtgruppidega täitmiseks ning pikendamiseks seni head tööd teinud.
Reaalsustaju taastasid liigagi valjuhäälne venekeelne vadin ja kuidagi ühtlaselt tõmmud teenindajad, kes ka enamasti esmalt vene keeles kõnetasid. Teate, Egiptuse inimesed on ilusad! Nii naised kui mehed, vähemasti minu silma jaoks. Ilmselt mõne teisegi jaoks. Ega ju Nofretetegi oma nime – ilus naine on sündinud – niisama saanud. Olgugi, et tänased egiptlased on nagu mujalgi maailmas segu paljudest siin elanud hõimudest ja vallutajatest. Beduiine, kelle näidisküla ekskursiooni käigus väisasime, arvatakse alles olevat vaid 2,5 miljonit.
Teenindajad hotellides on pärit mitme sõidutunni kauguselt küladest, töötavad kaks-kolm kuud puhkepäevadeta, et siis 10 päevaks koju sõita. Palk on lihtsama töö tegijatel 100 USD, kogenumatel, kahe võõrkeele oskajatel 300–500 ja parimate hotellide peakokkadel kuni 1500 USD kuus. Tuttavlik Kalevipoegade elustiil! Miks ma seda tean? Sest meie venelannast giid rääkis meie venelastest (mina ainsaks erandiks) koosnevale grupile praktiliselt ainult rahast: kui palju maksab selle ja tolle maja ruutmeeter, mõelda vaid – terve 5-korruseline maja kuulub vaid ühele inimesele, kui palju on sadamas kohviku rent aastaks, kui palju on üürikorteri hind seal ja teises regioonis, kui palju maksis kalleima hotelli ehitus ja palju maksab seal tuba. Väsitav ja veider narratiiv! Kasu oli ka miskit. Sain teada, et Hurghadas on kogu rand hotelle täis ehitatud, muidugi kaasnevad sellega kinnised rannad ja kohalikel pole praktiliselt võimalik mere äärde pääseda, vaid üks rand on avalik – päevapiletiga, mida saab lunastada 3 USD eest. See viis mõtted koduranda. Väga meenutab arenguid Kalarannas, Noblessneris ja keskkonnaminister Savisaare poolt puhutud tuule purjedesse saanud algatust vähendada massiivselt ehituskeeluvööndit Eestimaa randades.
Ühes teises hommikus oli mõnevõrra rohkem adrenaliini. Kindel plaan ja tahtmine oli sõita Luxorisse ja näha Kuningate orgu, kui ma juba nii kaugele olen tulnud. Infolehel seisis väljasõiduaeg 4.30 (ebainimlik, eks ole!), reisieelsel õhtul anti teada, et siiski 5.30, kuna ma olen viimane, kes peale korjatakse (olin targalt või õigupoolest puhtjuhuslikult oma hotelli Luxori suhtes õigele suunale valinud). Panin siis igaks juhuks endale kaks äratuskella: ühe 5.45 (kui viitsin ripsmeid värvida) ja teise 6.00 (kui mõni lisaminut und kaalub ilu üles). Vaadake nüüd palun korraks neid kellaaegasid. Mina igatahes vaatasin, mõtlesin ja jäin endaga rahule. Õnneks segas mu õndsat und kell 5 kostuv telefonihelin ja mahe naisehääl teatas: ” This is your wake up call.”
Küll on ikka hea, kui suur vend su eest hoolitseb või minu puhul pigem siis reisifirma koos hotelliga. Tegelikult eelistan reisida nö metsikult, otsides ise välja lennupiletid, majutuskohad, pannes kokku oma marsruudi, sest ka ajalehepaberil rongi tamburis istudes ja jalgu kõlgutades riisiterrasse või teeistandusi pildistada on tegelikult supertore. Aga seekord, mil mul tundub seadistatud olevat täielik holiday mode, on ikka pagana hea olla turvatud ja hoolt kantud.
Hoolt kanti minu eest kenasti ka kohalikus spaas, sest kuidas sa jätad võtmata Kleopatra hoolitsuse (kujutluspilt hakkab ju kohe filmina jooksma, hoolitsuse järgne ilu on silmipimestav). Eriti, kui kataloogis on kirjas hind 70 USD, spaa müügimees rannas pakub 50ga ja lõpuks jõuate kokkuleppele 28 juures (tegelikult ta ei lubanud kellelegi öelda, seega las jääb omade vahele).
Nii ma siis seal mõnulesin, sain saunatatud, aurutatud, kookosepuruga kooritud, sisse soolatud, vahu sisse uputatud ning juuksejuurtest varbaotsteni masseeritud. Päädis see kõik miskipärast seebivahusel lavatsil libastumise järel pisukese roidemurruga (hea, et paremal pool, muidu torkaks ehk otsaga südamesse), igatahes muud seletust sellele valusale raksatusele ja järgnevale valuga piiratud vabadusele teha teatavaid liigutusi või võtta sisse teatavaid asendeid ma leida ei oska. Varasemat roidemurrukogemust on mul kah, viimati jäin ühes mõisas trallitades ümber läinud hobusaani, selle kiiret sõitu armastanud kutsari, saanitäie pereliikmete ja koera alla.
Igatahes olen nüüd teel uute seikluste poole. Mitukümmend bussitäit meie ees ja taga, kõik nagu üks mees seekord mitte Rooma vaid ‘surnute orgu‘. Juba olen näinud kirjeldamatult ja pildistamatult ilusat päikesetõusu valguse tugevnedes aina kollakamaks muutuvate piimakohvipruunide mägede tagant. Ja see hetk oli väga väga ilus!
Vaata ka Egiptuse reisipakkumisi.
Teemad