Unistuste reis Islandile – teelesaatjaks saade „Südamesoov“ ja Estravel
Estravel koos oma tublide koostööpartneritega aitas telesaate “Südamesoov” sügishooaja 1. saates kaasa Mardi ühe unistuse täitumisele, milleks oli reis Islandile. Loe Mart Vare ja tema abikaasa Eve Jõesaare reisimuljeid ja vaata reisipilte. Kõnealust “Südamesoovi” saadet saab järele vaadata siit.
Tutvumist saareriigiga alustasime 25. oktoobri hommikul, asudes Reykjavikist teele ida poole, et teha esimene peatus UNESCO maailmapärandite hulka kuuluvas Pingvelliri rahvuspargis. Et kõnealune piirkond moodustab osa vulkaanilisest lõhetsoonist, tekib kaljude vahel jalutades tunne nagu maakera oleks pooleks rebenenud. Kohale lisab väärikust seik, et just siin tuli aastal 930 kokku maailma esimene parlament ning kuulutati välja Islandi Vabariik.
Edasi suundusime lõuna poole, soovides näha suurimat purskavat kuumaveeallikat, mille järgi on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele geisritele. Viibimine selles kohas on nagu kõnniks kuumaveekatla kaanel – jalge all 70 kraadine maapind, kust väljapääsu otsivad väiksemad geisrid ning lummavat vaatepilti pakub suurim, 30 meetri kõrgusele purskav Stokker Geysir. Maapind ümberringi on aga värvunud kõikvõimalikes erinevates toonides, tuues sombusesse ilma veidi värve.
Päev jätkub „vesiselt“ ja järgmiseks sihtkohaks oleme valinud Gulfossi (tõlkes „Kuldne Juga“). Khvitau jõe võimas veesein kukub 32 m kõrguselt 70 m sügavusse kanjonisse. Rahvast on palju, vaatepilt lummav ning aukartust äratav.
Tagasiteel Selfossi, kuhu jäime paikseks kaheks ööks, avastasime veel kauni erksinise veega vulkaanilist päritolu kraatrijärve Keridi, mida sai imetletud selle ümber jalutades. Selfossis nautisime õhtut hubases hotellis ning mõnulesime Riverside spaas.
Järgmisel hommikul hotellist väljudes astusime kargesse sügishommikusse. Kuid olles teel, sundis päikesetõus mägede kohal peatuma ning imetlema lumiseid mäetippe. Läheme otsima Islandi vesiseid pärleid – Seljalandsfossi ja Skogafossi juga. Neist esimene on Islandi kuulsamaid jugasid, saab alguse Seljalandsau liustikujõest ning kõrgub 60 meetrit üle kivide. Kose taga olev sügav süvend võimaldab minna ka veemassi taha, kuid nähes, kui ligumärgadena sealt tuldi, loobusime sellest võimalusest. Edasi suundusime Skogafossi juurde, mis olevat üks kuulsamaid, külastatumaid ja ilusamaid jugasid Islandil. Juba eemalt on vaatepilt lummav – ilm on muutunud päikeseliseks ning seal ta siis langeb kõrgustest 25 meetrise seinana, raamiks vikerkaar. Võtame ette ka teekonna mööda 430 astmelist treppi mäenõlvast üles kose tippu. Ülevalt avaneb imeline vaade liustike vahelisele kurule.
Kuna Lõuna-Islandil, Katla ja Eyjafjallajökulli vulkaanide vahel asub Solheimajökulli liustik, väisasime seda populaarset kohta oma suuruse ja suhteliselt lihtsa ligipääsetavuse tõttu meiegi. Kauni päeva jätkuks suundusime Reynisfjara randa. Kooslus süsimustast liivast (tegelikult vulkaanijäänused), võimsatest randuvatest ookeanilainetest ja laavakaljudest on ühtaegu sürrealistlik kui ka lummav. Jääme imetlema Gardarit – erinevate temperatuuride mõjul on basaltmassiivi rannal tekkinud kuni 1 m läbimõõduga vertikaalsed sambad, seal, kus need kõverad, on tekkinud avar ebatavaline koobas. Ja et kõike seda sügavale mällu talletada, käisime ära ka lähedal asuval Dyrholaey poolsaare vaateplatvormil, kus kogu eelkirjeldatu oleks olnud nagu peopesal.
Enne tagasisõitu Selfossi tegime väikese kõrvalepõike ka Viki külla – tegemist on Islandi lõunapoolseima külaga ning meenutab väikeste majakestega vulkaaniliste mägede süles olevat päkapikumaad.
27. oktoobri hommikul lahkusime Selfossist uuesti Reykjaviki suunas. Oleme teel Blue Lagooni. Sellist ebamaist looduslikku ilu kusagil mujal maailmas polevat. Nii kaugele kui silm ulatub, on mustavate külmunud laavavoolude süles helesinise veega laguunid. Vesi on küllastunud ränimolekulidega, mis on võimelised valguskiiri murdma, muutes vee kergelt piimjaks. Lisaks ränimudale ja mineraalsooladele on vee koostises ka sini- ja rohevetikad ning kogu see kombo 37–39-kraadises vees muudab naha uskumatult pehmeks ja toidetuks.
Keset auravaid veevälju kulgedes on võimalik kohapeal nautida erinevaid näomaske ja nii tundubki hetk hiljem, et oled sattunud filmi „Kollide kompanii“ võtetele – ümberringi ujuvad ringi rohe-valge-sinised tundmatud näod. Värskendav jook ulatatakse sulle samuti keset helesinist veesilma asetsevast baarist…
Blue Lagoonist võtsime suuna järgmise vulkaanilise tegevuse poolt kujundatud loodusliku ime, Raufarholshelliri laavatunneli juurde. Üks pikimaid laavatunneleid Islandil ja kogu Euroopas tekkis Leitini vulkaanipurske ajal u 5200 aastat tagasi. Selle kogupikkus on 1360 meetrit, peatunnel u 900 meetrit. Kõrgeim punkt 10 m ja laius kõige laiemas kohas 30 m. Suure rauakoguse tõttu helendab tunneli sisemus punakalt, meenutades Marsi pinnavärvi. Tunnelit saab külastada vaid koos giidiga, kuid tunnine retk mööda valgustatud maapõue sisemust on äge kogemus.
Viimasel päeval, enne lennujaama suundumist, võtsime ette Reykjaviki linnatuuri. Alustasime Päikesereisija (Sun Voyager) skulptuuri juurest, mida on kirjeldatud kui unistuste paati või oodi päikesele. Hallgrimskirkja kirik – Islandi suurim, 74,5 m kõrgune ja ühtlasi saareriigi üks kõrgeimaid ehitisi, mis pakub silmailu nii seest kui väljast, meenutades Islandi mägesid ja liustikke. Perlan – futuristlik klaaskupliga kaetud hoone. Võimas kuumaveemahuti on osaliselt muudetud muuseumiks, esindades kõrgetasemelist näitust, kus elav jää, tuli ja vesi oma lugu jutustavad. Vaalamuuseum (Whales of Iceland) – suurim vaaladele pühendatud muuseum Euroopas, kus eksponeeritakse 23 Islandi vetest leitud vaala elusuuruses pehmet ning loomutruud mudelit. 8-meetriselt ekraanilt on võimalik jälgida auhinnatud dokfilmi Sonic Sea või muud vapustavat materjali vaaladest.
Tahaksid ka Islandile reisida? Vaata Islandi reiside pakkumisi.
Teemad