17 kohta, kuhu sõita aastal 2017

Estravel annab 17 soovitust, kuhu tänavu reisida. Kus on kõige valgemad liivarannad, kus kõige põnevam kultuur või maalilisem loodus?

1. Kanada

Kanada tähistab 2017. aastal oma 150. aastapäeva ja miks me ei peaks sellest peost osa saama? Eriti veel arvestades, et juubeli puhul teeb Kanada ise kingituse – kõik rahvuspargid on selles vaimustava loodusega riigis kogu aasta tasuta avatud. Peale selle ei küsi järgmisel aastal piletiraha ka ajaloolised paigad ega merekaitsealad. Miks mitte teha kanada sünnipäeva puhul üks matk või õppida kajakiga sõitma?

Ja nagu olemasolevaid matkaradasid oleks veel vähe – juubeliaastal valmib uus matkarada Trans Canada Trail, mille kogupikkuseks peaks kujunema muljetavaldavad 23 921 km, millest ligi 21 000 km on omavahel ühenduses. 2017. aastal avatav matkarada on mõeldud kasutamiseks kõigile – jalgrattureist ja suusatajatest ratsutajate ja jalgsimatkajateni – ning kujutab endast kõige pikemat vaba aja veetmise marsruuti maailmas.

2. Paphos, Küpros

Antiikajal kummardasid mehed jumalanna Aphroditet Küprosele Paphosesse sõites ja templineiudega seksides. Nüüd on paik leidnud teistsugust tunnustust ja meie soovitus sinna sõita ei ole kuidagi seotud usurituaalidega – 2017. aastal on Paphos Euroopa Kultuuripealinn.

Kes oleks uskunud, et see hotellidest koosnev betoondžungel Küprose lääneosas, mis on täis pubisid, Hiina ja India restorane ning suveniiripoode, saaks endale sellise tiitli? Ent kui kaevata natuke sügavamale, sõna otseses mõttes, leiab ka vastuse. Ühe põldu kündnud talupoja tehtud juhuslik avastus 1966. aastal tõi päevavalgele hiiglasliku Kreeka-Rooma linna, mille tähtsuses Küprose ajaloos pole vähimatki kahtlust. Koos kõigi oma villade, teatrite, paleede, kindluse ja hauakambritega oli see üks suuremaid vanade roomlaste elupaiku Vahemere ääres.

Antiikajal Nea Paphose nime all tuntud linnast jäid alles vaid varemed. 4. sajandi julm maavärin, mis raputas suuremat osa Küprosest, jättis alles vaid kaunid, peaaegu puutumatuna püsinud mosaiikpõrandad.

See on Unesco hinnangul piisav põhjus, et Paphos peab olema maailmapärandi nimistus oma „Antiik-Kreeka mütoloogiale valgust heitva” mosaiigiga.

Need mosaiigid räägivad Thisbe ja Pyramose, Echo ja Narcissuse, Apollo ja üldse kogu Pantheoni jumalate lugusid hingematvalt kaunilt. Tänaseks on Nea Paphose arheloogiline park avatud külastajatele kõikjalt maailmast.

Ent pisut ka kõmulisest ajaloost – kaasaegsed reisijuhid võivad ju Paphose riituste kirjeldamisel tagasihoidlikuks jääda, aga Kreeka ajaloolane Herodotus, kes kirjutas Küprosest 5. sajandil eKr, paljastab hämmastava ajaloo: „Babüloonia kõige vastikum komme nõuab, et iga naine peab minema Aphrodite templisse ja olema vähemalt ühe korra oma elus võhivõõraga vahekorras.” Ajaloolase sõnul kehtis see kõigi naiste kohta, olgu nad rikkad või vaesed, ülemast või alamast klassist.

„Naine ei saanud rahast keelduda. Kui võõras oli juba kord oma valiku langetanud ja raha tema sülle heitnud, oli ta kohustatud koos temaga templist väljuma ja vahekorda astuma.” Inetud naised pidid vahel ootama aastaid, enne kui keegi neile lähenes, lisas Herodotus üleannetul toonil.

Aga just tänu Aphroditele, kes lennutas kuurortlinna Unesco pärandi nimistusse ning kultuuripealinnaks, on Paphosel põhjust uuestisünni osas optimistlik olla. See ehitaks taas üles antiikkultuuri, mis on praeguseks moodsa Küprose alla maetud. Seda antiikkultuuri aastale vääriliselt.

3. Arhus, Taani

Ehkki ülikoolilinnad ei ole kunagi elanud üleliia siivsat elu, kahvatub 2017. aasta teise kultuuripealinna Århusi ajalugu Paphose oma kõrval kindlasti.

Kopenhaageni järel suuruselt teine linn Taanis on aga kindlasti külastamist väärt. Imekauni vanalinna kirjeldamine muutuks väga klišeederohkeks, ent linnas on rohkematki. Isegi ilusa ilma korral tasub minna Moesgardi muuseumisse, kus näeb leide kiviajast viikingite ajastuni ning mis on koduks linna kõige kuulsamale kodanikule, 2000-aastasele Grauballe mehele.

Ah jaa, kui teil ei ole vaja märkimisväärselt pagasit kaasa võtta, siis kasutage unikaalset võimalust lennata Kopenhaagenist Århusi vesilennukiga!

Noore Taani firma Nordic Seaplanes vesilennuk De Havilland C6 Twin Otteri sõidukisse mahub korraga 17 reisijat, pileti hind algab 1800 Taani kroonist (umbes 242 eurot). Reisi kestus on umbes 50 minutit olenevalt tuule tugevusest.

4. Atacama kõrb, Tšiili

Keda Eesti õhuniiskus juba täiesti hulluks ajab, ei pettu Atacama kõrbes kohe kindlasti. See on maailma üks kuivemaid paiku (tegelikult on kuivem vaid Antarktika), kus näiteks 1964.–2001. aastal sadas vaid 0,5 mm sademeid. Kuivõrd õhk on nii kuiv ja valgusreostust ei ole, on see üks maailma parimaid paiku tähtede vaatamiseks.

 

Keset kõrbe asuv Campanase observatoorium, mis paikneb peaaegu kolme kilomeetri kõrgusel, et nähtavus veel eriti hea oleks, on selleks suurepärane koht. Linnutee, Saturn ja Jupiter on näha sama hästi kui peopesal. Hea koht tõelistest avastusretkedest unistamiseks, eks ole.

5. Dubai uued teemapargid

Dubais tundus kõik juba olemas olevat – ja kõik on maailma suurim, kõrgem, parim ka juba niikuinii –, aga siiski oli neil puudu veel universumi suurim lõbustuspark.

Dubai Parks and Resorts, nagu nimi juba vihjab, on koduks nii teemaparkidele kui ka hotellidele, täpsemalt Polüneesia stiilis peredele mõeldud hotellidele. Sest parkide mastaape vaadates on täiesti selge, et üheks päevaks pole mõtet minna ning ega väga hästi sealt õhtul mõnda kaugemasse hotelli ei jaksaksi sõita.

Uues lõbustusmaailmas on nüüd Legoland ja ka Legolandi veepark, ülimoodne kino Motiongate Dubai ja maailma esimene Bollywoodile pühandatud teemapark Bollywood Parks – laula, tantsi, söö ja seikle nagu Bollywoodi filmis! Tasakaaluks sellele on kohe sealsamas ka Riverland Dubai – rännak ajas, mis lubab kogeda tänavamelu, kultuuri ja maitseid maailma eri paigus erinevatel sajanditel: 17. sajandi Prantsuse külas, 1950-ndate USA-s, Briti impeeriumi kaugemates nurkades koloniaalajastu kuldhetkedel.

Pärast sellist puhkust võite uuesti puhkust vajada. Vaata lisa: dubaiparksandresorts.com

6. Ruhnu

Ruhnu on ilmselt Eesti kõige raskemini ligipääsetav paik. Sinna pääsemine on aga väljakutse, mis tasub kindlasti vastu võtta – nii et kui avatakse laevapiletite müük suveks, proovige olla esimeste hulgas.

Augustis toimuv RuhnuRahu festival on muidugi üks väga hea põhjus, miks sõita. Aga rahulikud rannad, vana kirik ja aeg mitte midagi tegemiseks, mida saar ohtralt pakub, on ka juba täiesti piisavad põhjused.

7. Odessa

Ukraina sadamalinn Odessa ei vaja tegelikult pikka tutvustamist. Kõik on alati teadnud, et see värvikas imedemaa Musta Mere ääres olemas on. Riigi segased suhted Venemaaga pole olnud ehk kõige julgustavamad – ehkki me praegu tõesti ei tea ühtegi põhjust Ukrainasse mitte sõita – ja on vahepeal ehk varju jätnud faktid, et Odessasse saab suviti Tallinnast otse lennata – airBaltic avab Riiast otseliini juba märtsis –, viisat pole vaja ja seal on odav.

Kui te mingil põhjusel tõesti ei taha lihtsalt rannas vedeleda, hästi süüa ja palju naerda, siis Odessa pakub ka kuhjaga kultuuri, eriti seoses maailmakuulsa Ooperiteatri asumisega linnas ja legendidest tuntud Deribassovskaja tänaval jalutamise võimalusega.

8. Jamaica

Kui rahas pole küsimus, ei pea piirduma rannapuhkusega Odessas või Ruhnus. Jamaical ootavad sind lopsakad vihmametsad, lõputud valged liivarannad, sinine taevas, veel sinisem vesi ja kuurordid, mille territorriumid on nii suured, et tegevust jätkub kauemaks.

All inclusive puhkust pakuvad kuurordid Sandals ja Beaches – esimene neist on mõeldud vaid paaridele ja seega populaarne nii mesinädalate veetmiseks kui ka tõotuste uuendamiseks, teine aga suunatud peredele tõeliselt lõbusa puhkuse veetmiseks. Puhka nagu jaksad! Sinu päralt on restoranid, basseinid, spaad, rannad. Kui elu muutub üksluiseks, mine uuri, mis toimub mõnes teises Sandals seitsmest kuurordist.

Kui soovid lühemat paradiisipuhkust Jamaical, on väga mugav variant Kariibi mere kruiis, mis peatub saarel päeva või paar.

9. Reykjavik

Reykjavik on hetkel kõige guugeldatum reisisihtkoht maailmas, nii et tegutsege tõesti kiiremini kui kõik ülejäänud inimesed ja käige ära!

Islandi ebamaine loodus ei vaja ilmselt enam tutvustamist. Selle kõige ebamaisem osa – virmalised – on põhjus, miks tasuks trotsida aasta pimedama poole ilmu ja sõita siis. Ent kes endas sellist vaprust ei leia, ei jää ka vaatemängust päris ilma – selle asemel, et loota pilvitule ööle ja magnettormide piisavale tugevusele, võib Reykjavikis virmaliste sähvimist vaadata kõrglahutusega hiigelekraanilt igal ajal. Ei mingit külmetamist ootamatult muutuva ilmaga Islandi karmil maastikul. Paar aastat tagasi avatud virmaliste keskus on arusaadavalt populaarne koht, kus lisaväärtusena on ka muuseum, mis selgitab nähtuse tekkimist ning tutvustab Islandi kultuuri.

10. Usbekistan

Miks peaks keegi tahtma sõita riiki, mille eelmine president olevat inimesi elusalt keetnud, kui need talle ei meeldinud, ja mille uus president polnud ajakirja trükki mineku ajaks veel valitud?

Meie jaoks on põhjused ilmselged. Lisaks sellele, et Usbekistani linnad on olnud väga olulised paigad Siiditeel ning kõik kuulsad maailmarändurid – Aleksander Suur, Marco Polo, Tšingis Khan – Usbekistani kõrgelt hindasid, on see kindlasti riik, kus ei kohta väsitavalt palju teisi turiste. See ei tähenda aga, et riik külaliste suhtes hoolivust ja tähelepanelikkust üles ei näitaks, vastupidi. Samarkand, Bukhara ja Khiva avaldavad oma mošeede ja mausoleumidega praegu sama palju muljet kui sajandite eest.

11. Merida, Mehhiko

Cancúnil võivad ju olla kaunimad rannad, aga kui teie definitsiooni järgi pole kultuur päris sama, mis peokultuur, siis on Merida koht, millest olete unistanud. Seitsmel päeval nädalas on kusagil käimas mõni festival, kontsert või tantsuetendus ning restoranimaailma kõige kuumemad nimed ja toidud leiab samuti Meridast.

Loomulikult pole Euroopa ainus, kellel on oma kultuuripealinn(ad) – ka Ameerika valib igal aastal ühe ja 2017 on Merida aasta. Mis tähendab lihtsalt veel rohkem ja suuremaid kultuuriüritusi. Kui arvate, et Mehhikos pole ühtegi turvalist linna, siis üks ikkagi on – muidugi Merida.

12. Tokyo

Turvalisus on reisisihtkoha valikul järjest olulisem tegur ja kes on selles küsimuses eriti paranoiline, võib rahuliku südamega ära otsustada, kuhu järgmisele reisile minna – Tokyosse.

 

Uuringutest selgub, et Tokyo on kõige ohutum linn maailmas. Vaatamata sellele, et Tokyo pole looduslikult päris turvaline – seal on maavärina oht –, annavad kõik muud kategooriad nii kõrged punktid, et see 13 miljoni inimesega linn on kõige turvalisem paik reisimiseks, elamiseks ja töötamiseks. Peale selle, et Tokyo on üliturvaline, on see ka ülipuhas, -põnev ja -maitsev!

13. Essen

Saksa linn Essen, mida ilmselt paljud kaardilt natuke aega otsima peavad, on läbi teinud uskumatu metamorfoosi: kunagine Saksamaa kõige olulisem söe ja terase piirkond, legendaarse perekond Kruppi „mängumaa”, kannab 2017. aastal tiitlit Euroopa Roheline Pealinn.

 

Zollvereini tööstuskompleks on jäänud siiski linna suurimaks vaatamisväärsuseks – ainult et nüüd pole see enam täis tahmaste nägudega töölisi, vaid trenditeadlikke turiste, kes Unesco maailmapärandi nimistusse kantud vanas tehases ringi longivad ja uudistavad, muude asjade seas ka näiteks Red Dot Design Museumi väljapanekut.

14. Austraalia veinimõisad

Ütled Austraalia ja igaüks mõtleb erinevale asjale: kängurule, Sydney ooperimajale, surfile, seebikatele, aborigeenidele. Meie mõtleme veinile.

Austraalia on jube suur ja ringirändamine väsitav. Veinimõis kõlab aga kohana, kus saab rahulikult paigal olla, puhkusest rõõmu tunda ja lõppude lõpuks on vein väga oluline osa kultuurist. Austraalia veinid teevad maailmas järjest rohkem ilma. Hästi sissesõidetud rajad viivad Barossa, Hunteri ja Clare’i orgu, kuid pidage nüüd hoogu, enne kui kõik Austraalia veinipiirkonnad ühte puhkusesse tahate mahutada. Austraalia veinimajad laiutavad sama suurel alal, kui Euroopa omadel on katta Kreeta saarest Bordeaux’ni. Nii et võtke rahulikult – ei kao nende majade veinid kuhugi, kuhu te kohe järgmisel aastal ei jõua. Veinid lähevadki teid oodates järjest paremaks.

15. Šokolaadimäed

Sellise suussulava nimega koht peab olema natuke kättesaamatu, mistõttu ei tule ilmselt üllatusena, et need mäed asuvad kaugel Filipiinidel, Boholi provintsis. Väike pettumus, et need umbes 1500 küngast polegi päriselt šokolaadist, hajub kohe seda maagilist vaatepilti nähes. Kuival ajal päikese käes šokolaadipruuniks kuivavad mäed moodustavad lõputu muinasjuturaamatuliku maastiku.

Enamik inimesi sõidab Šokolaadimägedesse üheks päevaks, kuivõrd seal on vaid üks hotell – kus ärgates näeb aga voodist tõusmata ilmselt ühte maailma kõige ebamaisemat päikesetõusu.

16. Rwanda

Rwanda nimi seondub aastakümneid hiljemgi veel kõigile peamiselt genotsiidiaga, mis kahjuks jätab varju asjaolu, et tegelikult on see üks Aafrika väiksema kuritegevusega riike. Vähe pikanäpumehi ja terroriste, palju armsaid mägigorillasid, värvikaid inimesi ja lopsakat loodust, mille kogemise tipphetkeks on võimalus ekselda Nyungwes – ühes maailma kõige suuremas troopilises metsas. Kui paadunud linnainimesena kohe pikkadeks päevadeks loodusesse kolida ei taha, võib teha lihtsalt päevase matka džunglisse.

Rwanda peaks kindlasti olema ka huvitavate maitseelamuste jahtijate nimekirjas. Kitseliha kebab on midagi, mida päris igas riigis tellida ei õnnestu, küll aga igas restoranis ja baaris Rwandas.

17. Šiauliai

„Kuhu ma sellega sõidaksin?” küsis Andrus Kivirähk hiljuti oma Eesti Päevalehes ilmunud artiklis Rail Balticu kohta. Küsis retooriliselt, aga oleks võinud küsida meilt, sest me teame vastust – Leetu.

Muidugi võib Leetu kulgeda ka oma autoga või lennata ja rentida see kohapealt, sest Šiauliaid pole lennujaamaga õnnistatud. Ja niikuinii on maailmakuulus Ristimägi linnast 12 kilomeetrit väljas.

Ükskõik mis usku te olete või milliseid religioone totrateks peate – see on muljetavaldav vaatepilt, kuidas rohkem kui kaks miljonit risti ühe mäe tihedalt katavad. See on rohkem kommunistliku režiimi vastane paik kui usupaik, suurem osa ristidest viidi mäele nõukogude aastatel, kui see oli palju enamat kui oma usu demonstreerimine. Rohkem kunstiinstallatsioon kui ühe reliogiooni pühapaik.

Fotod: ShutterstockOriginaalartikkel ilmus Estravelleri 2016/2017 talvenumbris.

Teemad