5 reisiküsimust Egert Milderile

12. juuni 2019

Estravel

Muusik ja ehitusinsener Egert Milder (29) räägib, miks ta reisib, mis on tema lemmiksihtkohad ning milliseid reisitarkusi tasub järgida.Kuidas ja kellega tavaliselt reisib: seljakoti ja südamedaamiga.Meelispiirkonnad: Guatemala, Lõuna-Korea, Colombia, Fääri saared, Gruusia jne.Ole Egerti tegemistega kursis: Instagramis @egertmilder või facebook.com/egertmilder.

Egert Colombias Pablo Escobari suvehäärberi varemete ees. Foto: Piret Järvis-Milder

1. Miks sa reisid?

Reisimine on parim investeering! Meil kõigil on sama palju aega siin maamunal. Läbielatud emotsioonid ja mälestused annavad elule aja dimensiooni. Kui aga teha rutiinselt ühtesid ja samu tegevusi päevast päeva ja aastast aastasse, hakkavad emotsioonid ja mälestused korduma ning ühtäkki tundub, et aeg justkui lendaks. Kõik muutub üha automaatsemaks kuni hetkeni, kus me ei panegi midagi enam tähele. Kõige lihtsam näide on ukse lukustamine – vahel tekib kahtlus, kas see sai üldse kinni keeratud.
Aga reisimisega on teisiti. Iga vestlus, iga maja, iga linn ja iga amps kohalikku toitu on unikaalne ning tekitab uusi mälestusi.
Mulle meeldib öelda, et reisides aeg paisub. Üks päev aktiivset reisimist pakub mulle sama palju emotsioone kui üks nädal tavarutiinis. Ja kui on eesmärk palju mälestusi koguda, on reisimine kahtlemata selle üks võimendajatest.

2. Kuhu soovitad minna?

Ladina-Ameerika! Viis aastat tagasi seiklesin kohaliku transpordiga Mehhiko tipust Cancunist alla Costa Rica pealinna San Joseni, läbides selliseid riike nagu Guatemala, El Salvador, Honduras ja Nicaragua. See oli kindlasti minu üks hulljulgemaid reise. Aga pool aastat tagasi külastasin Colombiat ning julgen öelda, et see oli üks kokkupakitud Kesk-Ameerika – 5000meetrised mäed, Kariibi meri, džungel, fantastiline toit ja eriilmelised linnad. Kui Kesk-Ameerika võib tunduda ekstreemne, siis Colombias on küll väga lihtne reisida.

3. Räägi mõni reisiseiklus

Kõige eredamad seiklused on paratamatult seotud ebaõnnega. Nimelt tegime abikaasa Piretiga Islandil president Guðni Thorlacius Jóhannessoniga “Pealtnägija” jaoks intervjuud, mis venis planeeritust pikemaks ning meid ohustas juba lennukist mahajäämine. Intervjuu lõppedes pakkisime kibekähku asjad ja vurasime rendiautoga lennujaama poole. Kuna teatavasti peab auto tagastama täis paagiga, ei pääsenud me peatuseta bensiinijaamas. Lisaks sellele, et aeg tiksus armutult, puhus ka tuul triljon meetrit sekundis. Nii tugevat tuult polnud ma kunagi varem kogenud! Sellele vaatamata suutsin püstoli paaki udjata. Äkitselt lendas see aga paagist välja, pritsides täis kogu autokülje ning pooleldi ka mind. Kõik käis nii kähku. Juhtunut analüüsimata haarasin kohe tagaistmel oleva kätekuivatuspaberi. Rull kaenlas, lükkasin kuivaks jäänud küünarnukiga autoukse kinni ja täpselt prõmmi peale lendas ka paberirull käest lahti. Õnneks sain otsast kinni, kui tuul selle lõpuni lahti rullis ja papitoru kõrgele taevasse lennutas.
Ja seal ma seisin – jääkülmade ja bensiinihaisuste kätega, kahe sõrme vahel lehvis uhkelt mitmekümnemeetrine paberlont. Köieveomeetodil sain paberi tagasi tõmmatud, käed kuivatatud ning paagi teisel katsel täis. Salongi puhtuse huvides pakkisin end selle sama paberiga muumiaks ning sõit lennujaama poole võis juba selleks hetkeks musta närviga jätkuda. Rendiettevõte tundis mulle kaasa, lennukist maha ei jäänud ja olin ebavajaliku kogemuse võrra rikkam.

4. Kuhu plaanid järgmiseks minna?

Augustis lähen Budapesti ühele maailma suurimale muusikafestivalile Sziget, mis toimub Doonau jõe keskel asuval Óbudai saarel.

5. Reisitarkus nr 1

“It’s all about karma!” ütles üks habetunud maailmarändur Mehhikos Tulumis, kui uurisin, kas Guatemala on ikkagi nii ohtlik, kui räägitakse. Loomulikult ei tasu kuhugile krimisüdamesse uudistama minna, aga usun, et kui austad kohalikku kultuuri ja inimesi, peegeldab maailm seda sulle vastu.