Peipsi-äärsetes külades, keset kahe rahvuse ja kolme kultuuri kohtumispaika, on suvi siiruviirulisem kui sibulad, mida seal ohtralt kasvatatakse.
1. Kunstigaleriid külades
Pisikesed vanausuliste külad on koduks kahele väga heale galeriile: iga aasta juunis tärkab vilgas elu Varnja külas, kus Kaili Kask ja Raul Oreškin avavad oma suvekodu galeriina. Voronja galerii märkamata jätmise võimalust ei ole – selle uksel ilutseb vares ja maakera moodi sibul ning otsaseinal särg. Selle suve näituse teemaks on religioon ning sel korral paneb näituse kokku Sandra Jõgeva. Voronja galerii tegeleb tänavu küsimusega, kuidas inimesed jõuavad religioonini ning kuidas nad satuvad sellistesse kooslustesse, mida kõrvalseisjad võivad mõnikord nimetada ka sektideks.
Sama silmatorkav on tegelikult Kasepää külas asuv AmbulARToorium, kunagises ambulatooriumis tegutsev fotogalerii ja koolituskeskus. Üle aasta toimuvad selle hoovil ka Vene Filmi Päevad. Paraku on 2016. aasta suvi just festivalikorraldajatel hingetõmbepausiks võetud, aga fotonäituseid jätkub. Vaata lisainfot Voronja galerii kohta siit ja AmbulArtooriumi kohta siit.
2. Tõelised aardelaekad sisustusgurmaanidele
Eesti kõige paremini peidetud pärl, vähemalt sisustusfanaatikute hinnangul, ei ole mõni noore talendi pisike töötuba kusagil Kalamajas. Pärl on tegelikult rohkem nagu suure kivi suurune, kahte majja vaevu mahtuv Alatskivi Antiik, mille avastamise on inimeste jaoks raskeks teinud asukoht. Ärge laske ennast nimest eksitada! Alatskivi Antiik paikneb tegelikult hoopis Nina külas. Teadjad on muidugi ainult õnnelikud, et see seni nii hästi peidus on olnud.
Mööbel on enamasti pärit Hollandist ja Belgiast ning ettenägelikud sisearhitektid käivad seal iga kord suurema autoga. Isegi kui teil ei ole plaanis midagi osta, lahkute ikkagi imelise Pärsia vaiba, vinüülplaadimängija või olulise täiendusega oma plaadikogule, spontaanselt ostetud kiiktooli, uue peegli, kümmekonna küünlajala või mõne suurema lühtriga. Ja mis kõige parem – arve on selline, nagu tõesti võisite seda kõike endale lubada. Vaata lisainfot.
3. Turud ja laadad
Kui kusagil Eestis osatakse laatu ja turge pidada, siis Peipsi ääres. Hooaeg algab tegelikult juba mais esimese kirbuturuga, mis korra kuus (04.06, 02.07, 06.08 ja 03.09) Alatskivil Kivi kõrtsi kõrval toimub.
Esimene kõrghetk saabub 16. juulil vanavaralaadaga – Alatskivi laat on üks Eesti ägedaim! Ja edasi läheb ainult tõusvas tempos: augustist oktoobrini toimub igas külas sibulalaat, kust saab osta ka kõike muud, mis peenramaalt ja metsast korjatud ning järvest välja sikutatud. Sibulatest ei jää ilma muidugi ka need, kes õigel ajal laadapäevadele ei jõua – põhimõtteliselt on kolm vanausuliste küla alates augusti keskpaigast üks suur ja otsatu sibulalaat.
4. Suitsukala
Hoidke silmad mööda Peipsi kallast sõites lahti! Kõige rohkem suitsu ei tõuse taevasse tegelikult mitte vanausuliste külades, vaid mõnevõrra põhja poole sõites, Mustvee ja Kallaste kandist veel edasigi minnes. Paljud müüjad on mõelnud ka sellele, et linnainimesed ei suuda oma värske suitsukalasaagi söömisega koduni oodata – esimesed veel suitsuahjusoojad kalad saab ära süüa lihtsates välikohvikutes kohapeal.
5. Ökoelu
Sellist elu, nagu elavad vanausulised Peipsi kalda pisikestes külades, ihkavad salamisi endale paljud. Mitte usu enda pärast – ja kindlasti mitte pole see elu rikas rahanumbrisse ümber arvutatult. Aga nii looduslähedast elu peavad paljud kättesaamatuks rahuks ja luksuseks. Püüad kala, kasvatad sibulat, küüslauku, kurki, tomatit ja juurikaid, õhtul paned samovari tööle, keedad teed, võtad kõrvale patuselt magusa tükisuhkru ja kuulad vaikust.
Natuke moodsamal kujul saab looduslähedast elu nautida Nina küla põhumajades. Moodsa arhitektuuriga majade juures vaimustab lisaks nende loodushoidlikkusele ka nende asukoht: Peipsi loksub vaikselt peaaegu et padja kõrval. Nii moodsast majast ei minda järvele kalapaadiga, vaid süstaga, kohapeal saab tellida matku ja tegeleda linnuvaatlusega.
6. Kirikud
Peipsi-ääre vene vanausulised tulid Eestisse kirikureformide eest pakku. See on väike maanurk Peipsi kaldal, kus elavad koos eestlased ja venelased. Tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid. Koht on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulasetee valinud vanausulistele, vaid ka neile, kes linnarütmi ja lärmi eest põgenevad. Astuge sisse ka siis, kui olete veendunud ateist – elamuse saab igal juhul.
7. Puhvetite päev
Kogu Eestit haaranud hoovikohvikute hullus ei ole mööda läinud ka Peipsist. 17.09 on see päev, mis tuleb kalendrisse märkida! Sibulateel avatakse üheks päevaks ägedad hoovid ja õued, et teha ruumi puhvetitele. Olge kindlad, et saate imelisi sibulapirukaid ja kalaroogi! Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.
Öömaja Peipsi ääres
Meie lemmik: külalismaja Nina kordon
Enam lähemal järvele magada ei saa – Nina küla vanas piirivalvekordonis asuv mõnusalt kodune külalismaja on mõne sammu kaugusel Peipsist. Pisike liivarand ja võimalus paadiga järvele minna on seega olemas, pikemateks käikudeks kaldal saab laenutada jalgratta.
Väikese külalismaja kõige suuremad toad mahutavad kuni neli inimest, aga on ka üheseid ja kaheseid tube. Nina kordoni voodites tuleb alati väga hea uni, aga kunagi ei ole kahju ärgata, sest hommikusöögilauale teeb majahaldjas Irina lisaks külmadele roogadele alati imelise pudru – ja pühapäeviti loomulikult pannkooke! Vaata lisainfot.
Mesi tare kodumaja
Ehtsa vanausuliste elu kogemiseks on parim paik Peipsi järve äärses Varnja vanausuliste külas asuv pisike puhkemaja. Saab rentida jalgrattaid ja kalavarustust, käia kile- ja suitsusaunas. Majas on ainult kaks tuba – broneerige kiirelt, sest Mesi tare sai kevadel esimese Eesti majutusasutusena EHE (ehtne ja huvitav Eesti) öko- ja kvaliteedimärgi! Vaata lisainfot.
Alatskivi lossi sviidid
Kahtlemata kõige luksuslikumat majutust pakub Alatskivi loss, kus on külalistele neli tuba: guvernandi, kammerneitsi, kammerteenri ning tornituba. Hinnad algavad 90 eurost, mis sealkandis on üsna kopsakas summa – aga kui tihti elus avaneb võimalus elada lossis? Vaata lisainfot.
Teemad