Profimaailma sukeldunud purjelaudur Tristen Kivi jagab mitu head nõuannet algajale surfifännile, kellele kahest Eesti suvekuust puudu jääb ja kes igatseb laineid maailma surfimekadest.
1. Põhireegel.
Surfari vaatenurgast on heas surfikohas kõige olulisem mõistagi tuul – et tugev tuul puhuks iga päev! Ideaalis lisandub parajalt soe vesi, s.t, et vee ja õhu temperatuur kokku võiksid olla vähemalt 25 kraadi. Siis on kõik eeldused mõnusaks surfiks looduse poolt olemas.
2. Surf Eestis. Ka Eestis on väga palju häid randu purjelauaspordi harrastamiseks – Ristna, Vääna-Jõesuu, Laulasmaa, Pirita, Pärnu. Tuulega on meil paremini kui temperatuuriga. Kahjuks on suvine soe periood väga lühike ning kui tahta surfamist tõeliselt harrastada või sel alal maailma parimate tasemele jõuda, tuleb hakata vaatama lõuna poole.
3. Algaja sihtkohad. Harrastajatel ei ole suvisel ajal ilmtingimata vaja Eestist kaugemale vaadata. Kui soovid siiski vaheldust, leiduvad Taani läänerannikul sobilikud tingimused kõigile. Paremat kohta on raske leida, kui alles purjelauga sõitmist õpid või tunned hirmu sügava mere ees. Seal võib surfata kaldast kilomeetrite kaugusele ja vesi on ikka rinnuni. Kui otsid aga ekstreemsusi, leiad sealt ka Euroopa Hawaii, mida kutsutakse Cold Hawaiiks.
4. Aastaringne surf Kanaaridel. Minu enda esimeseks välismaiseks valikuks on Tenerife ja El Medano. Seal on aasta ringi soe ilm ja saab šortside väel merel olla. Lisaks on põhjapoolkera talvisel perioodil Tenerifel kohal suur osa maailma surfitippudest, kellega koos treenida ja oma võimeid proovile panna. Suurim Tenerife boonus: kui üks surfirand ära tüütab, on läheduses väga palju teisi häid valikuid. Peaksid aga samal saarel rannad otsa saama, on vaid tunnise praamisõidu kaugusel mõni järgmine Kanaari saartest: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria.
5. Elu naudi Fuerteventural. Neile, kes purjelauasõiduga varem kokku puutunud ei ole või liiga suurtes lainetes veel hakkama ei saa, on hea valik Fuerteventura saar. Lisaks fantastilisele loodusele on seal randu, kus tuulegagi on vesi sile ja pole suuri ookeanilaineid. Samuti on seal üks maailma parimaid purjelauakeskusi, kus töötavad suurepärased instruktorid. Ka neile, kes tahavad osa saada kõige paremast aftersurf’ist, on parim valik just Fuerteventura.
Kõige „kuumem“ aeg saamaks osa kogu melust on juuli-august, sest siis toimub purjelaua maailmakarikaetapp ning kõik parimad on seal slaalomis ja freestyle’is mõõtu võtmas. Osalejad on väga abivalmid ja jagavad hea meelega näpunäiteid algajale surfarile. Õhtul leiab nad tavaliselt linna pealt klubist – purjelaudurid oskavad elu nautida!
6. Tuuline pärl Itaalias. Mandri-Euroopas meeldib mulle väga Garda järv Põhja-Itaalias. Kindel on, et seal puhub alati tuul. Kuna järv asub mägede vahel, on teatud temperatuuri juures nn termotuul minutilise täpsusega kohal, kadudes paari tunni pärast sama äkitselt. Vesi läheb Gardal kiiresti sügavaks ja see teeb varustusega vettemineku väga lihtsaks. Kõige suurem eripära järvel surfates on kindlasti vaated – kuhu iganes vaatad, igal pool kõrguvad 2000 m kõrgused Alpid.
7. Unistuste sihtkohad. Iga purjelauduri unistuste hulgas on Hawaii saarestikus asuv Maui saar ja Cape Town Lõuna-Aafrika Vabariigis.
8. Varustus. Algajal surfaril pole mingit vajadust varustust kaasa võtta – peale oma kalipso, ehkki ka viimast saab laenata. Kõigis nimetatud randades on head surfiklubid, kus leidub uusimat varustust pea igale tasemele.
Alustava profilaudurina pean oma varustuse kaasa vedama. See ei ole Tallinnast lendamisel lihtne, sest otselende surfikohtadesse ei ole just palju. Kasutan oma lennureiside planeerimisel reisikonsultantide teenust ja soovitan seda kõigile. Olgu siis pagasiks purjelaud, lainelaud või jalgratas.
Foto: Roger Protzen
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2019. aasta kevadsuvises numbris.
Teemad