Kortermajutus on viimase paari aastaga muutunud reisijate lemmikuks ka Eestis. Põhiline osa sellest toimub kahe suure vahendaja – airbnb.com ja booking.com – kaudu. Baltikumi suurima reisiagentuuri Estraveli juhatuse liige Aivo Takis analüüsib viimase aja populaarseima uue majutuskanali varjatud ohtusid, millele reisija ise harva mõtleb.
Kortermajutuse soodsam hind on ahvatlenud ka firmasid seda töölähetustel kasutama. Kui tegemist on juhatuse liikmega, kes ei kuulu töölepinguseaduse kaitse alla, siis pole ettevõtte seisukohast hullu midagi ja tegemist on tema enda riskiga. Kuid olukord muutub kohe, kui töölähetusse suundub palgatöötaja või käsunditäitja. Töölepinguseaduse prg 40 (4) ja võlaõigusseaduse prg 628 (5) ütlevad väga üheselt, et kui töötajale tekib tööreisil olles mingi ootamatu kahju, siis peab tööandja selle hüvitama.
Reguleerimata eramajutus on aga miiniväli, kus potentsiaalsed kahjunõuded (nii varalised kui mittevaralised) luuravad tööandjat iga nurga taga. Vaatleme nelja kõige tõenäolisemat kahjuliiki, mida enamik tööandjaid veel ei oska oodata või oma riskina arvestada.
Võta suitsuandur kaasa
Ükski hotell ei saa ametlikku tegevusluba, kui iga-aastane tuleohutuse kontroll on tegemata. Sisustusmaterjalid, signalisatsioon, automaatika, kustutussüsteemid, evakuatsiooniteed jne – kõik peab vastama rangetele nõuetele ja olema töökorras. Kuid eramajutuses puudub igasugune kontroll. Iga inimene tänavalt võib suvalise pinna vahendusfirmas oma ausõna peale registreerida ning keegi ei tule seda kunagi kontrollima.
Neile, kes tahavad kortermajutust kasutada, soovitan ma oma suitsuandurid kaasa võtta (iga magamistoa jaoks üks pluss vähemalt üks esiku jaoks). Lisaks soovitan tungivalt enne esimest uinumist endale selgeks teha alternatiivne evakuatsioonitee, kui trepikoda peaks suitsu või tuld täis olema. Suure tõenäosusega seda muidugi ei ole, kuid hea on sedagi ette teada.
Varguse tõenäosus on suur ja kindlustus ei aita
Kui omanik annab teile korterivõtme, võite olla kindel kahes asjas: samu võtmeid on välja antud paljudele ning lukusüdamikku ei ole vahetult enne uut külalist ära vahetatud. Järelikult liigub kuskil ringi teadmata hulk kadunud või kopeeritud võtmeid, millest puudub ülevaade isegi korteri omanikul. Sagedased on juhud, kus õhtul korterisse naasvad turistid ei leia sealt enam oma kohvreid ja passe. Ja selleks, et saada kindlustuse jaoks tõendit, on vaja politseile avaldus teha. Nendelt saab aga parimal juhul tõendi selle kohta, et „sissemurdmise jäljed puuduvad“. Kindlustus paraku ei hüvita ei pagasi ega dokumentide maksumust – lepingutingimustes on selgelt kirjas, et pagasit ei tohi jätta järelvalveta. Võõrasse erakorterisse asjade jätmine aga võrdub sellega, et need ongi järelvalveta, eriti veel siis, kui sees on käidud võtmega.
Lisaks vargusele on ka muude ebameeldivuste oht väga reaalne. Mis keelab kurikaelu tulemast oma võtmega sisse keset ööd, kui kliendid magavad? Edasise jätan lugeja fantaasia hooleks.
Intiimse video staariks vastu tahtmist
Kaks aastat tagasi kirjutas USA meedia Californias toimunud juhtumist, kus airbnb klient avastas magamistoast töötava veebikaamera. Pole keeruline arvata, millisel eesmärgil seda tehti – taolisel reality TV-l on suur nõudlus, mis ei näi ka vähenevat. Küll aga vähenevad kaamerate gabariidid ja nende avastamise võimalused. Kui asi piirdub vaid omaniku või eelmise kliendi erahuviga või mingi tasulise põrandaaluse veebiteenusega, pole asi veel kõige hullem. Hullema variandi korral hakkavad kurikaelad klienti kompromiteeriva video abil šantažeerima ja võivad kogu tema elu ära rikkuda.
Nakkushaigus või parasiidid tasuta kauba peale
Tundmatu omaniku korterit kasutades tuleks oma voodilinad alati kodunt kaasa võtta. Veel parem ka madratsid, padjad ning lauanõud. Kõlab tobedalt? Aga kuidas kõlab sel juhul reklaam: eelmiselt kliendilt kaasa tasuta tuberkuloos, süüfilis, kubemetäid ja lutikad? Need kõik on realistlikud n-ö kingitused, mida inimesed maailma eri paigus juba saanud. Tõepoolest, kas ja kuidas toimus enne uute külaliste jõudmist koristamine, desinfitseerimine, voodipesu pesemine ja vahetamine? Seda ei ole kliendil ei aega ega viitsimist kontrollida, isegi kui see võimalik oleks. Järelikult tuleb valmistuda halvimaks.
Õnneks on olemas ametlikud hotellid, kus me ei pea oma pead vaevama selliste õudusstsenaariumite üle. Kasutagem siis rohkem hotelle! Kui nende hinnad tunduvad kallivõitu, siis küsigem oma reisiagentuurilt soodushindu. Parktika näitab, et vähemalt üheksal juhul kümnest suudab professionaalne reisibüroo pakkuda professionaalset hotelli sama hinnaga, mida näiteks booking.com. Mõnikord isegi soodsamalt. Reegel on lihtne: kes ei küsi, see ei saa!
– – –
Artikkel on ilmunud ajakirja Director numbris 1/2017.
Teemad