Horvaatia tõuseb eestlaste suvesihtkohtade tabelis aasta-aastalt aina kõrgemale. Estraveli müügitoe osakonna juhataja Kaire Saadi käid seda ilusat ja külalislahkete inimestega maad ka ise kaemas. Täpsemalt külastas ta väikest linna nimega Zadar, kus on kaunis loodus ja vähem turiste kui populaarsetes kuurortlinnades.
Tabasin end reisi ajal korduvalt imestamas selle üle, miks ma küll varem sinna kanti sattunud ei ole. Maa on looduse poolest väga rikkalik ja õnneks pole veel jõutud kõiki kauneid randu tihedalt hotelle täis tippida. Loomulikult on turistidest küllastunud kohti nagu Dubrovnik ja Split, aga leidub ka väga palju armsaid väikeseid linnakesi ning rahvusparke, mida tasub külastada. Ja kui oled purjetamise fänn, siis on Horvaatia täielik paradiis!
Väike kuid mitmekülgne Zadar
Zadar on umbes 3000 aastat vana, Aadria mere ääres paiknev linnake, mille ajalukku on jälje jätnud nii roomlased, veneetslased kui ka Habsburgide dünastia. Sarnane “seltskond” on oma jälje jätnud tegelikult enamusele Dalmaatsiast, mille pealinn Zadar omal ajal sajandeid oli.
Maalilisel poolsaarel asuva Zadari vanalinnas jalutamine on tõeline nauding – ühel pool pakub silmailu vaade merele ja kõrvalasuvatele saartele, teisele poole kiigates puhkab silm vanadel ja väärikatel kirikutel. Viimaseid on pisikeses, heledate lubjakiviplaatidega palistatud vanalinnas hoolitama Teise maailmasõja põhjustatud hävitustööst ka hulgaliselt säilinud.
Kui suuremad turistilõksud välja jätta, siis Zadari-laadsetes linnades on hästi sümpaatne see, et kõrvuti turistidega liiguvad vanalinnas ringi paljud kohalikud perekonnad. Täiesti harjumuspärane pilt on vanemate või vavavanematega jalutamine koos laste ja pisikeste koertega. Mängitakse palli, joostakse ringi – elu peab lõunamaiselt käima!
Midagi ka hamba alla
Ühelgi reisil ei saa muidugi ilma söömata ning ka Zadaris on mõnusaid söögikohti ja eriti just kuumal suvepäeval väga teretulnud jäätisekohvikuid. Hinnad on sealjuures mõistlikud – pirakas jäätisetuutu maksab umbes ühe euro ning suurema kõhutäie saab lõuna ajal kätte kümnekonna euroga. Dalmaatsia köök on segu Vahemere pakutavast ja Balkanimaade tavadest. Üheltpoolt on palju kala ja mereande, teisalt süüakse ohtralt liha.
Kindlasti tasub maitsta ka kohalikke veine. Aperatiiviks või digestiiviks soovitan kindlasti mõnda kohalikku likööri või muud kangemat napsu, mida toidukohtades tervituse või tänutähena ka tihti pakutakse.
Vaatamist väärt
Nagu juba eelnevalt mainitud, siis armsaid kirikuid on linnas säilinud mitmeid. Tähtsamad on 10. sajandist pärit Püha Donatuse kirik, Püha Anastasia katedraal ja Neitsi Maarja klooster. Viimases elavad veel tänapäevalgi tublid nunnad, kes palvetamise kõrval usinasti aias töötavad.
Zadari muud vaatamisväärsused ulatuvad rooma foorumi varemetest tänapäevaste monumentideni – lainete mõjul mererannas muusikat tegeva “mereoreli” ja päikesetõusu ajal harmoonilisi kujundeid moodustava mosaiigi ehk “päikesetervituseni”.
Nõudlikule vaatamisväärsuste otsijale jagub Dalmaatsia väikelinnades avastamist umbes päevaks. Seejärel tuleb lihtsalt kas jalad sirgu lasta ja olesklemist nautida, või siis suunduda mõne muu lähedalasuva vaatamisväärsuse juurde. Valikusse võiks kuuluda näiteks:
- Kornati arhipelaag – 89 saarest koosnev rahvuspark, eriti tuntud purjetajate seas.
- Krka rahvuspark – Krka jõgi on uuristanud erinevaid järvi ja aja on tuntud kui Euroopa suurim jugade piirkond. Lähedusse jääb veel ajalooline linn Šibenik.
- Plitvice järved – UNESCO kaitse alla kuuluv rahvuspark, mis koosneb 16 omavahel jugadega ühendatud järvest.
- Pagi saar – tuntud oma kasina looduse, eriliste lammaste ning saarel toodetava juustu poolest.
- Biograd – järjekordne armas väike mereäärne linnake.
- Vransko järv – soovitatav on sõita autoga kohta nimega Kamenjak. Sealt avanevad ilusad vaated all asetsevale järvele ja merele ning läheduses olevatele saartele.
Transport ja majutus
Tõsi on, et Tallinna lennuühendused Horvaatiaga ei ole küll parimate killast – näiteks Zadari minek käis läbi Frankfurdi ja Zagrebi ning tagasilend Müncheni ja Frankfurdi kaudu. Kellele lennujaamades seigelda ei meeldi, on vähemalt suvehooajal võimalik kasutada Tallinnast Põhja-Horvaatiasse Rijekasse suunduvat tšarterlendu. Kohapealseks liikumiseks tasub avastamishuvilisel reisijal rentida auto, kuid paiksema loomuga inimene saab kasutada ka hotellitransfeere ning piirduda vaid ühe paiga avastamisega.
Majutust leiab Zadari piirkonnas igale maitsele ja rahakotile. Alustades Zadari vanalinna südames asuvast noorte hostelist kuni linnasüdamest 15 km kaugusele jääva uhke viie tärni hotellini. Hotellid on enamasti mõistliku suurusega ja sobituvad kenasti ümbritseva looduse ja merega. Lisades mereäärse männimetsa ja ilusa puhta helesinise vee, võib end tõepoolest puhkama unustadagi.
Võib julgelt arvata, et kui seni on eestlaste lemmik reisisihkohtadeks olnud Türgi, Egiptus, Hispaania ja Kanaari saared, siis ilmselt ei ole kaugel aeg, mil näeme lemmikute edetabelis ka Horvaatiat.
__________________
Fotod: loo autor
Lugu on ilmunud ka 22. juuni 2013 Postimehe paberväljaandes.
Teemad