Dzungli Dzjoodz
Hola! Saabusime just tagasi tsivilisatsiooni Boliivia subtroopilisest dzunglist, linnakesest nimega Coroico.
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama eilsest hommikust, kui me oma “väljasõitu” alustasime. Coroico, mis oli väljasõidu sihtpunkt ja millest me muud suurt midagi ei teadnud, kui et see on boliivlaste armastatud puhkusepiirkond, asub La Pazist umbes 100 km kaugusel. Kuid lisaks tavalist asfalteeritud maanteed mööda, saab Coroicosse sõita ka mööda kaljuservi, mida kohalikud kutsuvad “Surmatee”, soovitav on kasutada kogeud autojuhti. Novat, nii et sajakonna kilomeetri sõitmiseks kulus meil eile tervelt kaheksa tundi. Tee peal elasime üle ühe maalihke (ikka korraliku, kive ja puid lendas – Villem sai ka video peale selel), mille kopp peatselt eemaldas, mitu jõge, mis olid otsustanud üle tee voolama hakata, ja ühe teeparanduse, kus teed parandav veoauto mutta kinni jäi. Ütleme nii, et esimesed tund aega oli hirmus, järgmised 2 tundi oli põnev, aga lõpuks hakkas tunduma, et issand, kas me üldse kunagi kohale jõuame. Jõudsime.
Kliima Coroicos ja kahes troopilises orus, mida kutsutakse Yungadeks, oli tõesti mõnus ja suvine, nii et saime nii päikese käes lesida kui basseinis ujuda. Kahjuks elasid dzunglis väikesed kollased kärbsed, kes valget liha väga armastavad, nii et nüüd oleme omajagu “sääsepunne” täis. Hea on tsivilisatsioonis tagasi olla! :)
Natuke uudiseid ka Margna tiimilt, kes on korraks interneti saanud:
Hakkame vaikselt Ecuadorist edasi liikuma. Aga kuna kohalikud indiaanlased m2ssavad suurkompaniide vastu, siis on Cuenca ymbruskonna teed suletud ja peame soitma ringiga… niiet ees ootab 8 + 6 + 14 tundi bussisoitu ja olemegi vupsti Limas :).
Ei teagi kohe, kas kadestada või mitte :) või, et millist osa kadestada...