Galápagos kui rahvuspark pole kindlasti tavapärase lõõgastuspuhkuse sihtkoht. Kui sul pole veel diagnoositud tõsisemat sorti linnu- ja loomavaatlushuvi, siis Galápagos äratab sus uinunud bioloogi.
Galápagosele ei minda valgele liivale kokteile nautima. Mõningaid kuldse, punase või valge liivaga randu leiab, aga siis tuleb seda jagada krabide, merilõvide ja uudishimulike lindudega. Türkiissinises meres snorgeldades saab tutvust teha ka veealuste loomadega, nagu raide, eri liiki värviliste kalade ja kilpkonnadega.
Kui mõtledki elusolenditest pisut puhata, kohtad palmi all tõenäoliselt siiski mõnd uinakut nautivat merilõvi või toimekat iguaani. Meeldiva tutvuse järel saab selgeks, et musta-punasekirjud on meriiguaanid ja kollakad maismaaiguaanid. Kui see palm juhtub kalaturu lähedal olema, tuleb arvestada pelikanide ja fregattlindudega, kes seal ostlejatega võistlevad.
Merel näeb hea õnne korral tiirutamas delfiiniparvesid. Majesteetlikke, ilusaid, lõbujanulisi loomi võib jälgida tüdinemata tundide kaupa.
Ka merilõvid pakuvad põnevat äratundmist, kui nad oma suurte rosinasilmadega sulle otsa vaatavad. Nad ei karda inimest, vaid tervitavad pilguga turiste, lebavad päikese käes edasi ja tuuseldavad endale pisut liiva peale. Eriti nunnud on muidugi karvased merilõvibeebid. Muide, Galápagose emased merilõvid imetavad oma poegi aastaid, nii et pojal võib ka oma pere kuskil olla, aga ta käib ikka vahepeal ema juures maiustamas.
Sama ükskõiksed on möödujate vastu ka iguaanid, kes on nagu väikesed draakonid. Kui keegi neist pritsib ninast minijugasid, on ilmselt tegu meriiguaaniga, kes ajab merevett välja, mis talle vetikate ampsamisega on sisse sattunud.
Kui sind kutsutakse booby’sid (ingl k tiss) vaatama, tasub retk igal juhul ette võtta. Booby ehk suula on merelind, kes ühel Galápagose saarel on siniste jalgadega (sinijalg-suula), teisel punaste jalgadega (punajalg-suula), kolmandal aga pruunide jalgadega (nazca booby). Jalgade järgi saab kolmel liigil väga lihtsalt vahet teha.
Teised imelised linnud on albatrossid. Justkui inetud pardipojad sünnivad nad koleda, rääbaka välimusega, aga kasvavad saarestiku suurimaks taevakuningaks, kelle tiivaulatus on umbes kaks meetrit.
Galápagosel saab ka selgeks, et kuigi eesti keeles on üks kilpkonn kõik, on inglise keeles kilpkonna kohta kaks sõna: turtle ja tortoise. Turtle võib olla nii mereloom, kahepaikne kui ka ainult maapealne elukas. Tortoise on aga kilpkonn, kes elab maal ega jääks vees ellu. Kilpkonn on omamoodi saare sümbol – Galápagose nimi on tulnud hiidkilpkonnade hispaaniakeelsest nimetusest (galápago – sadul hisp k).
Kui elusolenditest saab küll, võib külastada Santiago saarel Sullivan Bayd, kus viimati voolas laava 1897. aastal. Kogu maastik paneb sind tundma, nagu sa poleks Maal, vaid mõnel muul planeedil. Kui matkad mööda veidrat kivistunud laavat ja otsid elu, võib ka üksainus pisike kaktus panna südame kiiremini põksuma: kõik ei ole päriselt kadunud.
Galápagos
See on vulkaanilist päritolu saarestik, mis kuulub Ecuadorile ja asub Vaikses ookeanis umbes 900 km kaugusel mandrist. Saared on mägised ja inimasustus on vaid mõnel neist, elanikke eri andmetel 30 000 ringis.
Igal aastal külastab Galápagose saari umbes 250 000 turisti, mis on küllalt vähe, võrreldes teiste Lõuna-Ameerika turistimagnetitega. Kui 2015. aastal külastas Galápagost umbes 224 000 inimest, siis Machu Picchut Peruus umbes 1,28 miljonit inimest.
Kuna tegemist on rahvuspargiga, kehtivad Galápagosele minekuks mitmesugused piirangud. Alates sissepääsulubadest ja lõpetades sellega, mida võid kaasa viia. Kui alustad reisi mandril Ecuadoris, proovi kindlasti kohalikke šokolaade (enamik kakaosisaldusega üle 80%), mille üle ecuadorlased on väga uhked. Kõik seemneid (tšiia, füüsali jm) sisaldavad maiustused tuleb aga mandrile maha jätta.
Kuidas pääseb Galápagosele?
Lennata saab kahele saarele, Baltrale või San Cristobali. Viimane variant on omal käel minekuks lihtsam. San Cristobalil on palju pisikesi turismifirmasid, mis pakuvad merereise saarestiku avastamiseks. Mõned samasuguse ülesehitusega reisid on ka Eestis müügis. Valdav enamik Eestis müüdavatest Galápagose reisipakettidest hõlmavad ka lennupileteid Mandri-Ecuadorilt saartele ja tagasi.
Kõige mugavamad on täisteenindusega kruiisipaketid. Need on enamasti „kõik hinnas“ viietärnimajutuse, tipptoitlustuse, ekskursioonide ning väga kõrgel tasemel loodusteadlaste teemakohaste loengutega laevas. Lisaks lennupiletid ning ka majutus ööks või kaheks enne või pärast kruiisi Quitos või Guayaquilis. See annab aega veidi aklimatiseeruda.
Kui sind huvitab konkreetne pakkumine, küsi lisa 626 6266 või estravel@estravel.ee.
Millal külastada Galápagost?
Juunist detsembrini on Galápagosel n-ö kuiv periood. Temperatuurid on veidi madalamad kui muidu, vesi on samuti jahe, kuid sademeid vähe. Sel ajal saavad turistid vaadelda mitmesuguseid loomaliike maal ja merel, näiteks hiigelkilpkonni, küürvaalu, merilõvisid, pingviine, Galápagosele iseloomulikke linnuliike, nagu sinijalg-suulasid, masksuulasid, kormorane.
Ajavahemik detsembrist maini on soe periood, mil kliima on troopilisem. Ilmad on kuumad ja niisked. Vesi on soe ning sobib suurepäraselt ujumiseks ja snorgeldamiseks. Sel ajal näeb iguaane, merikilpkonni, flamingosid ja paljusid teisi looma- ja linnuliike.
[rl_gallery id=”68502″]
Fotod: Jorge Prigann, Kristi Kukk
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2019. aasta kevadsuvises numbris.
Teemad