Pärlijõe deltas Lõuna-Hiinas paiknev Guangzhou (Kanton) on kiirelt muutumas populaarseks sihtkohaks. Ent Maisa Lappi avastas: veel tänagi võib kümne miljoni elanikuga suurlinnast, kahekorruseliste teede ja uuslinna pilvelõhkujate vahelt leida ehedat Hiinat.
Hongkong, Macao poolsaar ja Guangzhou, tuntud ka Kantoni nime all, nimetavad end turunduslikult ühiseks piirkonnaks, mis kannab nime Pärlijõe Delta (Pearl River Delta). Hongkong ja Portugalist mõjutatud Macao on juba tuntud sihtkohad, Guangdongi provintsi pealinn Guangzhou nendega võrreldes veel turismimaastiku valge leht.
Pärlijõgi jagab Guangzhou linna kaheks, põhja poole jääb ärikeskus. Mõlemal pool jõge kulgeb puudest ääristatud bulvar, kus liiguvad autod, mootor- ja jalgrattad ning inimesed.
Tähelepanu väärib uute autode osakaal. Rohkesti on Peugeot’sid, Audisid, Hondasid, Volkswagen Polosid ja Golfe. Põhjus on selge: Guangdongi piirkonnas asuvad nimetatud automarkide tehased ja osa toodangust müüakse siinsamas Hiinas. Jalgrattaid on Kantonis märgatavalt vähem kui Pekingis.
Liiklusummikud on linnas igapäevane nähtus, kuigi suureks abiks on moodne kahe liiniga metroo. Seda võib kasutada hiina keelt oskamatagi, kuna sildid jaamades on ka inglise keeles. Kui aga metroosõit pole meeltmööda, ei kulu ka taksole liiga palju raha.
Kapokipuude varjus
Kuna Guangzhou on miljonilinn, iseloomustavad seda loomulikult kõrged kortermajad ja laiad tänavad, mis on kohati ehitatud isegi kahekorruselistena. Kui aga vaataja silmades ka natuke ilu leidub, märkab ta peatselt erepunaste õitega kaetud kapokipuid. Silm puhkab ka hiina kirjas maalitud poenimetusi ja inimeste argiaskeldusi vaadeldes.
Hiinlastele on linna tähtsaim vaatamisväärsus “riigi isaks” kutsutud Hiina esimese presidendi Sun Yat-seni mälestusmärk. Selle, väliselt templit meenutava ehitise ees näeme klassitäit õpilasi end pildistada laskmas, Hiina punalipp käes lehvimas. Hoone seest leiab hiigelsuure saali, mille laval oleva mälestustahvli juures mängib pidulik muusika.
Mälestusmärgi ees laiub kaunis park. Selle kapokipuude varjus tegeleb vanem abielupaar tai chiga. Noored sõdurid pildistavad üksteist. Pildistamine paistab siin olevat kõigi lemmiktegevuseks – taustale peab aga kindlasti jääma mingi tähtis mälestusmärk või ehitis.
Hiina on ateistlik maa, kuid riigi põhiseadus näeb ette usuvabaduse. Peamisteks uskudeks on budism, taoism ja islam. 537. aastal ehitatud Kuue banjanipuu budistlik tempel oma üheksakorruselise pagoodiga ning vanalinnas asuv Chen Clani tempel on kaks tähtsaimat pühamut.
Kuue banjanipuu templi Buddha kuju ees tarduvad paljud palves, käes suitsuküünal. Kohale saabub ka bussitäis ameerika turiste, kes kannavad sülekotis hiina beebisid. Nad on erilisel turismireisil – adopteerimismatkal – ning tulnud koos oma uue lapsega linna vaatama. Oma uue elu üle imestavad pisitüdrukud saavad kasuvanematelt rohkesti hellitusi ja suudlusi.
Chen Clani tempel oli algselt koolimaja. Et aga templi ehitamiseks oli rahalist toetust lihtsam saada, otsustati klassiruumide kõrvale ka pühamu püstitada. 1894. aastal ehitatud Chen Clan muudeti muuseumiks 1959. aastal. Selle ruumides võib nüüd imetleda meisterlikke hiina siidiõmblustöid. Guangzhou oli omal ajal kuulsa Siiditee sadamaks, seega on siin siiditraditsioon tugev.
Qingpingi turu imed
Qingpingi turg piirdub Tiyuni ja Qingpingi tänavaga. Tiyuni ääres roogitakse kalu, kitkutakse kanu ning puhastatakse salatit ja juurvilju müügikõlblikuks. Pildistamisväärset pole vaja pikalt otsida. Ameerika lihatooteid vahendavas putkas on siirdutud IT-ajastusse – aktiivset kasutust leiab sülearvuti.
Qingpingi tänav on tuntud oma ürtide ja vürtside poolest. Siin leiduvatest koostisosadest saab valmistada looduslikke ravimeid peavalu ja maohaiguste vastu ning mehelikkuse kohendamiseks.
On kuivatatud haiuime, meritähti ja -hobusid, zhenzhenni juuri, tohutuid seeni, kuivatatud madusid kenas buketis ning kohalikku luksusdelikatessi – erepunaseid linnupesi – nauditakse magustoiduks.
Shamiani vaikusesse
Teisel pool teed, turumöllust eemal, võib oma imeliste ostude imetlemiseks istuda pargipingile tillukesel Shamiani saarekesel.
Shamiani vaikus ja rahu keset miljonilinna mõjub hämmastava ja uskumatuna. Saart poolitab puudest ääristatud jalgtee, kuhu on turistide rõõmuks poetatud humoorikaid skulptuure ja paar kohvikutki.
Siin võib teha jätkuplaane Quangzhou ostu- ja toidumaailmaga tutvumiseks. Guangzhou vaieldamatult tähtsaim ostupiirkond on Beijing lu jalakäijate tänav. Riided, kingad, kotid, rätikud – väikepoodides ja suurtes kaubamajades. Ja soodsa hinnaga: nahast suvekingad 150 jüaani, nahast käekott 290 jüaani, meeste pikeesärk 200 jüaani, t-särke saab aga kolm kahe hinnaga…
Teepoest peab loomulikult ostma rohelist teed või siis materjali ilutee jaoks. Sellise saab, kui hautada kaht kuivatatud roosinuppu teetassi kohta. Hulka võib panna ka tilgakese mett.
Grand Buy kaubamaja ülemisel korrusel paikneb restoranimaailm, kus pakutavad toidud on väljas toorel kujul. Maitsvaid roogasid saate soodsalt 15 jüaani eest. Samas on see vaid õrn eelaimdus linnas pakutavast ohtrast toiduvalikust.
Paljud peavad Guangzhoud terve hiina köögikunsti hälliks. Linna tuhandetest restoranidest leiab kantoni, taiwani, sichuani või hakka toite erineval kujul. Bellagio Cafe (360 Huangshi Zhong lu) pakub maitsvaid nuudlitoite. Kala ja teiste mereelukate armastajad suunduvad Dong Jian Seafood Restauranti (276 Huanshi Zhong lu).
Kantonlased tunduvad olevat tõelised maiasmokad. Selle asemel, et tänaval kohatud tuttavalt küsida, kuidas käsi käib, küsitakse hoopis, kas oled juba söönud. Kuidas see kõnekäänd nüüd oligi: me ei söö selleks, et elada, vaid elame selleks, et süüa? Või oli see siiski vastupidi…
– – –
Täispikk artikkel on ilmunud ajakirja ESTraveller veebruar – märts 2006.
Tekst ja pildid: Maisa Lappi
Taustapilt: Shutterstock