Ida-Virumaa reklaamib end seiklusmaana, sest siin saab laskuda avantüüridesse nii õhus kui ka vees, nii maa all kui ka maa peal. Ja mitte ainult! Käik idasse on justkui retk teise riiki.
Seikluste kolmnurk
Kunagises kaevuriasulas Kohtla-Nõmmel asuv kaevandusmuuseum pakub Eesti sügavaimat elamust. Selleks tuleb laskuda, kiiver peas ja kaevurikuub seljas, kuni kaheksa meetri sügavustesse kaevanduskäikudesse, mis on sama niisked ja hämarad kui ajal, mil sealt veel põlevkivi välja toodi.
Pärast maa-alust kogemust võib end premeerida maapealse adrenaliinilaksuga. Adrenaator Grupi karjäärisafari viib maasturitega raskesti läbitavale maastikule, kust ei puudu mäetipud, tehisjärved ega kanjonid.
Seikluskolmnurga järgmine tipp asub Kiviõlis. See on rohkem tuntud aherainemäele rajatud talvekeskusena, kus võib aeg-ajalt kohata ka rahva lemmikut Kelly Sildaru. Suvel peetakse Kiviõlis traditsioonilist motofestivali.
Kohe-kohe lisandub seikluskeskusse mitu suvist pereatraktsiooni: liikluslinnak, tuletõrjeakadeemia, suvine lumerõngarada, ajavõtuga mägiautorada jpm. Kõrgseikluspark ja trossilaskumine, mis viib 600 meetri pikkusele õhulennule, on juba olemas.
Kohtla-Nõmme ja Kiviõli lähedal avaneb veemaailm, mis on rajatud endise põlevkivikarjääri tehismaastikule. Tulevikus arendatakse Aidu Veemaa välja selliselt, et kanalitel saaks pidada tipptasemel sõudevõistlusi. Juba sellest suvest on plaanis avada terve hulk meelelahutuslikke veeatraktsioone.
Terviserajad
Talvel on Alutaguse puhke- ja spordikeskuse suusarajad tavaliselt sõidetavad ka siis, kui mujal Eestis tuleb paaristõugete asemel leppida mudajooksuga. Ida-Virumaa suurimat suusapidu Alutaguse maratoni aga ei jäeta ära nendelgi talvedel, kui lumedefitsiit nurjab Tartu maratoni.
Pannjärvel on lisaks valgustatud terviseradadele aastaringne tuubipark ja seikluspark, mille rosinaks on õhusõit üle järve.
Piirilinn Narva
Linnus
Narvas asub Ida-Virumaa suurim muuseum. Suviti muutub linnuse põhjaõu 17. sajandi käsitööliste hooviks, kus tegutsevad apteek, tekstiili-, puu-, keraamika- ja sepikoda. Ürituste kalendrisse mahub ohtralt teemapäevi alates nahakunstist ja lõpetades ürtide kasutamisega. Eriti fotogeenilised üritused Narvas on pruudijooks, seebikarbiralli motofestival ja Põhjasõja lahingute rekonstruktsioon.
Kreenholm
Muidu suletud Kreenholmi territooriumi aitavad avada Narva muuseumi juhitud ekskursioonid, mis annavad aimu, kui mastaapne on siinne tekstiilitööstus kunagi olnud.
Praegu kavandatakse Kreenholmi võimsat meelelahutus- ja ärikeskust. Esimest pääsukest on oodata 2019. aastal, kui Varesesaare ajaloolistes puuvillaladudes avaneb unikaalne turismiatraktsioon ? Kreenholmi tekstiilimaailm.
Tänavu augustis pääseb Varesesaarele ka ilma giidita, seda tänu Tartu Uue Teatri suvelavastusele „Kremli ööbikud“. Jaak Joala elu rullub lahti Eesti-Vene piiri peal, sest ka armastatud laulja ise jäi oma elus kahe maailma, Eesti ja Venemaa vahele.
Bastionikäigud
Välismüürilt mõõdetuna on bastionivööndi kogupikkus üle nelja kilomeetri, sisemuses paiknevate käikude kogupikkus peaaegu poolteist kilomeetrit. 300aastase Victoria bastioni kivist kasematid on külastajatele avatud, aga teine korrus pannakse talveks kinni, et tagada vaikus talvituvatele nahkhiirtele.
Narva Veneetsia
Täiesti eriline maailm avaneb Narva veehoidla ääres, kus kanalid ja neid palistavad paadikuurid on loonud Narva oma Veneetsia.
Promenaadid
Promenaadiga võivad uhkustada peaaegu kõik Ida-Viru linnad. Narva jõepromenaadil avaneb miljoni dollari vaade Venemaale, Sillamäel aga uuendati äsja Mere puiesteed, mis viib jalutaja stiilipuhtalt säilinud stalinistliku arhitektuuriga linnasüdamest mere äärde.
Kohtla-Järve promenaadi ilmestavad purskkaevud, maakonnakeskuse Jõhvi oma erkpunased jõhvikatoolid. Pikkade traditsioonidega kuurortlinna Narva-Jõesuu promenaadi ääres kutsuvad aga aega maha võtma pargipingid ja stiilsed paviljonid, millesarnased võisid seal olla ka siis, kui Peterburi kõrgkiht linna Põhjamaade Rivieraks kutsus.
Suplusmõnud
Ida-Virumaalt leiab Eesti pikimad liivarannad. Narva-Jõesuu peene valge liivaga rannariba lookleb 12 kilomeetril. Narva-Jõesuu pole küll nii üles vuntsitud kui suvepealinn Pärnu, aga rannailu poolest teeb külastajate hinnangul viimasele pika puuga ära.
Samaväärse suvitajate paradiisi leiab Peipsi järve liivaselt põhjakaldalt, mis kulgeb rohkem kui 30 kilomeetril Kauksist Vasknarvani ja sobib hästi neile, kes merevee külmaks põlgavad.
Sooja suplusvett ja imelist loodust leiab ka Eesti järvederikkaimalt alalt. Kurtna järvestikku kuulub üle 40 järve ja matkarada mööda liikudes õnnestub neist korraga ära näha 11.
Matkarajad
Ida-Virumaa tuntumad matkarajad on Kotka ja Selisoo, mis juhatavad salapärasesse soomaailma. Mõlema äärde on rajatud lõkkekohad ja katusealused, Kotkas saab ronida ka vaatetorni tippu.
Lähiajal rajatakse looduse õpperada Eesti kõrgeima, 30meetrise veeseinaga Valaste joa juurde. Selleks pikendatakse olemasolevaid vaateplatvormi keerdtreppe, et Ontika pankrannikult pääseks alla mere äärde. Ontika pankrannik on kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajale erinevad ajastute kihid.
Vaivara ajaloorada kulgeb Sinimägedes – II maailmasõja verises lahingupaigas. Seal näeb eelkõige sõjaga seotud kohti, saab ronida torni ja pugeda punkritesse. Matkaraja kaardi saab Sinimägede sõjamuuseumist.
Lõõgastus spaas
Ida-Virumaa külastajatel on valida mitme esmaklassilise spaa vahel. Noorus spaa trumbiks on tosin sauna, basseinid ning väliterrass karastava basseini ja sooja mullivanniga. Meresuu spaad hinnatakse puuküttega õuesaunade ja saunarituaalide pärast.
Ravituristid hindavad kõrgelt ka Narva-Jõesuu ja Toila spaahotelle, mis pakkusid sanatoorset ravi juba nõukogude ajal. Veemõnusid saab nautida sealgi: Narva-Jõesuu spaahotellis on saunamaailm, Toilas Rooma stiilis termid ja ainult täiskasvanutele mõeldud wellness-keskus Orhidee.
Lossipark
Toilast kujunes silmapaistev suvituskoht 19. sajandi teisel poolel ja seal on aja jooksul puhanud terve prominentide armee. Näiteks Grigori Jelissejev, kes oli 19. sajandil üks Vene riigi rikkamaid eraisikuid. Kui Peterburi kaupmees otsustas endale ehitada suvila, tehti selleks põhjalik eelluure ja asjatundjad pidasid just nimelt Toila Oru maastikku hiigelriigi ilusaimaks kohaks.
Esimese vabariigi ajal suvitas Oru lossis president Konstantin Päts. Praegu saab sõjas hävinud lossi imetleda ainult fotodel, aga Oru park on jätkuvalt üks Eesti esindusparke, mille liigirohkust ja vaheldusrikast maastikku osatakse hinnata.
Mõisatuur
Tuntumad Ida-Virumaa mõisad on Mäetaguse, Saka, Kukruse, Ontika ja Purtse.
Saka mõisapargis võib siiani aeg-ajalt komistada sinivereliste otsa. Eriti suurel hulgal oli neid eelmisel suvel, kui Saka mõisa viimased omanikud Löwis of Menarid korraldasid seal aadlisuguvõsa kokkutuleku. Tõnis Kaasik omandas kompleksi 2001. aastal oksjonil ja on muutnud varemed pankranniku pärliks. Praegu tegutsevad Sakal heal tasemel hotell, restoran ja väike spaa.
Valla eestvõttel on terviklikult taastatud mõisaansambel Mäetagusel, mille kompleksi kuuluvad hotell, restoran, suplusmaja, jäägrimuusem, privaatpidudeks sobilik viinaait ja käsitöömaja. Seltskondadele pakutakse mitmesugust tubast ajaviidet, alates pelmeenivalmistamisest ja lõpetades siiditrükiga.
Kukruse kannab uhket nime „polaarmõis“, mille ta on saanud von Tollide suguvõsa ühe liikme Eduardi järgi, kes otsis kirgliku rännumehena Sannikovi maad.
Ontikal on praegu suurim vaatamisväärsus mõisa omanik – Soome ajaloo edukaim mäesuusataja, maailmameister Kalle Palander. Koos abikaasaga on ta õdusaks hotelliks kohandanud teenijatemaja ja korrastanud küüni, kus asuvad hobusetall ning pere eluruumid. Mõisa peamaja kunagise hiilguse taastamine on aga rohkem kui miljoni euro kaugusel, mida pole kuulsal mõisahärral praegu isegi silmapiiril.
Veerandsaja aasta eest taastatud Purtse kindlus on Eesti mõistes eriline. Selliseid kindlusmõisaid oli Eestis vaid neli ning alles on ainult Purtse. Kindluses on avatud kohvik-restoran ja roogi oodates võib pererahvalt ekskursiooni paluda.
Nunnaklooster
Ainsa Eestis tegutseva vene-õigeusu nunnakloostri väravad Kuremäel on avatud, mis lubab nunnade eluolu lähemalt kaeda.
Ühest küljest on rohkem kui saja aasta vanuses kloostris tänapäeva elu mugavused, seal hulgas moodsad energiaallikad tuulegeneraatorid ja päikesepatareid. Teisalt elatakse seal samamoodi nagu vanasti, kus töö vaheldub palvetamise ja palvetamine tööga.
Maitseelamused
Purtse kindluse restoranis pakutakse oma pruulikoja toodangut; pruulikoja moto on „Eesti käsitööõlu Metsikust Idast“.
Naabruses asuv Tulivee restoran Liimala rannas tunnistati viie tärni vääriliseks juba esimesel tegutsemishooajal. Rannarestorani kõrvale rajatakse samanimeline muuseum, mis hakkab jutustama keelatud ja ohtliku piirituseveo lugu.
Jõhvi trahteris Mimino on kõikjal tunda päikselise Gruusia hõngu. Restoran Rondeel asub Narva linnuse nurgatornis ja lubab maitsva toidu kõrvale nautida vaadet Narva jõele.
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2018. aasta kevadsuvises numbris. Fotod: erakogu, Ida-Virumaa turismiklaster, Pamela Maran, Joosep Martinson
Teemad