Imelised Bali ja Lombok
Bali saar Indoneesias on paljude jaoks üks unistuste reisisihtkohti suuresti tänu raamatule ja filmile „Söö, palveta, armasta”. Balil peaks justkui kõik unistused täituma ja täielik zen saabuma. Nii võib Balile minnes oodata ees hoopis pettumus – kus on siis need lubatud paradiisirannad ja täielik idüll? Läksime oma silmaga üle vaatama, mis tegelikult tõele vastab!
Seiklesime elukaaslase Kerdiga Balil ja kõrval asuval Lomboki saarel. Alustasime Balist. Otsustasime kohe, et saginat täis Kutasse me ei lähe, ning valisime peatumiseks rahulikuma piirkonna. Meie esimeseks koduks sai armas bangalo Le Yanandra Resortis, kus hommikust äratust pakkusid kõrval krundil kirevad kuked ja randa jalutades pidime teed andma lehmakarjale. Mõnus maaelu vaib! Sain seal ühe elu mõnusaima massaažikogemuse – päikeseloojangu vaatega Bali šokolaadimassaaž.
Balile majutust otsides kõikus hinnaklass päris palju – võib leida kena peatuspaiga, makstes u 15 eurot öö eest, või peatuda luksushotellis, kus öö hind mitusada eurot. Meie katsetasime erinevas hinnaklassis majutusi ja saime kinnitust, et soodne ei tähenda ilmtingimata kehva. Kokku ööbisime Balil neljas erinevas piirkonnas ja üks meeldejäävamaid oli näiteks peatuspaik Sidemenis, kus maagilise riisiterrasside vaatega tuba maksis vaid 43 eurot kahe öö eest ja seda kahele! Saab kokku panna taskukohase reisi, kui õnnestub leida mõistliku hinnaga lennupiletid. Kohapealne elu on seal meie hinnangul väga soodne. Samas ei ole me luksuse nautlejad – hotellimüüride vahel basseini ääres vedelemise asemel meeldib meile pigem ringi seigelda ja kohalikku elu kogeda.
Matk Baturi vulkaani tippu
Ubudis võtsime samuti soodsama majutuse, kuna üheks ööks olime planeerinud Baturi vulkaanimatka ehk niikuinii majutuses ei ööbinud. Oleme üheskoos roninud nii Guatemalas asuva Acatenango kui Sitsiilias asuva Etna vulkaani otsa ja ei saanud ka Balil võimalust kasutamata jätta. Eeltööd tehes jäi silma kahepäevane privaatse giidiga matk koos vulkaanil ööbimisega. Kui tavaliselt matkavad sajad turistid Baturi otsa öösel ehk pimedas pealampidega, et täpselt päikesetõusuks kohale jõuda, siis meie hakkasime koos giidiga matkama pärastlõunal, et kogeda ka päikeseloojangut.
Päeval matkamise eeliseks on kaunid vaated ka ronides, öösel näed vaid enda jalge ette. Mõni tund, higipull otsaees, üles rühkimist ja olimegi tipus – 1717 m kõrgusel. Juba tundus, et loojangut näha ei õnnestugi, kuna suured pilvemassiivid liikusid just ette ja olime kui vati sees. Õnneks avanesid peagi hingematvad vaated ümberkaudsele loodusele ja küladele.
Baturilt näeb ka kõrval asuvat aktiivset vulkaani Agungi (3142 m) ja Lomboki saarel asuvat Indoneesia kõrguselt teist vulkaani Rinjanit (3726 m), kuhu matkamine on juba mitmepäevane ettevõtmine. Kusjuures olime loojangu hetkel ainsad inimesed vulkaani otsas.
Õhtu veetsime koos giidiga vulkaani serval lõket tehes ja kauni tähistaeva all juttu vestes. Näitasime talle pilte talvisest Eestist ja uurisime tema elu kohta Balil. Kuna giidil endal ei ole rahaliselt võimalik reisida, naudib ta aastast aastasse kohtumist turistidega üle kogu maailma ja saab niimoodi teistest kultuuridest osa.
Öö telgis oli üsna rõske ja jahe, nii et kõikvõimalikud riided ja rätikud sai endale peale tõmmatud ja und just väga palju ei saanud. Varahommikul, kui telgist väljusime, oli kraatri serval juba sadu turiste päikesetõusu nautimas – väga huvitav kontrast õhtuga võrreldes. Matkasime veel veidi kraatrite juures ning alla laskudes ootas meid mõnus lõõgastus kuumaveeallika basseinis. Taoline vulkaanimatk oli üks meeldejäävamaid kogemusi elus, soovitame soojalt!
Autojuhi teenusest Balil
Balil on turistidele väga palju tegevust. Nädala-paariga kindlasti kõike näha ei jõua. Mugav on võtta endale päevaks autojuht, kes sõidutab soovitud kohtadesse ja annab nõu, mida võiks külastada. Päevahinnad on erinevad, näiteks personaalne juht päevaks maksis meile u 25–30 eurot. Kindlasti saaks ka hinnas tingida, aga vahetult peale rasket koroona-aega oli soov pigem kohalikku elu toetada ning andsime hoopis lisaks tippi ja Eestist kaasa võetud külakosti. Paljude juhtidega saime hästi jutule, näiteks õnnestus näha ühe autojuhi videot tema pulmast, mis maksis talle 600 € ehk mitme kuu palga ja toitlustama pidi ta pulmapäeva jooksul üle 1000 inimese.
Uurisime juhtidelt, kuhu nemad unistavad reisida. Mitu mainis Jaapanit, mõnda Indoneesia kõrvalsaart ja ka USAd ja Euroopat, kuid tõdesid, et rahaliselt ei oleks neisse sihtkohtadesse reisimine nende jaoks ilmselt kunagi võimalik. Paljudel seetõttu reisiunistusi üldse polnudki.
Mida veel Balil ette võtta?
- Balil on tuhandeid templeid. Meie imetlesime näiteks suurejoonelist kaljunukil asuvat Uluwatu templit, Taman Ujung Water Palace’it ja Tirta Gangga templit, kus sai kalakesi toita. Tuuritasime kohviistanduses, kus saime maitsta erinevaid maitsekohve ja ka kuulsat Luwaki kohvi, mis on üks kallimaid maailmas. Ubudis uudistasime ahvidest kubisevat Monkey Forestit ja tegime kohustuslikud turistipildid lähedalasuval kuulsal Tegalalangi riisiterrassil. Ubudis tasub külastada ka erinevaid poode ja restorane ning lubada endale mõnel katuseterrassil mõnusad kokteilid või kuulata baarides live-esinejaid.
- Ubudis ja ka mujal Balil tänaval jalutades peab pidevalt jalge ette vaatama, et kogemata jumalatele mõeldud viirukitest, riisiteradest ja lilleõitest meisterdatud andidele peale ei astuks. Tänavatel jäid parakul silma ka kerjavad emad pisikeste lastega. Tundus, et laste päevad möödusidki seal ema kõrval paljajalu tänaval mängides. Taolisi kontraste võib Balil kohata palju.
- Sidemeni lähedal ronisime Gemblengi kose juurde, kus sai kõrgel looduslikku basseini sulpsata. Tasub olla ettevaatlik, märjad kivid on väga libedad.
- Peatusime ühe öö ka Padang Bais. Seal soovitame lõõgastuda White Sand Beachil, kus rand üllatavalt puhas ja saab nautida lainete vaatemängu. Paljud rannad Balil on paraku üsna prügised ja ujuma väga ei kutsu.
- Padang Baist on hea edasi liikuda Gili saartele ja Lombokile. Sadamast väljuvad nii kiirpaadid kui ka aeglasemad praamid. Meie otsustasime veidi kallima kiirpaadi kasuks.
- Kui oleksime olnud Balil kauem, oleks põnev olnud ka surfamist proovida või mõnel joogaretriidil osaleda, aga midagi jääb siis ka järgmiseks külastuseks. Ütlesime Balile aitäh ja liikusime edasi uute seikluste poole.
Gili paradiisisaared
Kõrvuti asuvad kolm saarekest: Gili Trawangan, mis on kõige suurem ja n-ö peosaar, Gili Meno, mis on kõige rahulikum, ja Gili Air, mis täpselt vahepealne ja kus otsustasime mõne öö enne Lomboki sisemaa avastamist peatuda. Saarte vahel saab paadiga mugavalt liikuda, vahemaad on 10–15 minutit.
Gili Air on tõeline paradiisisaareke, kus mootorsõidukid lubatud ei ole. Ringi saab liikuda jala, jalgratta või eesliga. Saar on piisavalt kompaktne, ühest otsast teise jalutab u 35 minutiga. Meie peatusime otse türkiissinisel rannal asuvas bangalos, mis kolmeks ööks maksis 100 eurot. Hommikut saab alustada päikesetõusu vaatamise ja mõnusa sulpsuga. Õhtuti sätitakse rannabaarides kott-toolid päikeseloojangu nautimiseks otse veepiirile ja kokteili kõrvale saab kuulata mõnda muusikut või DJ-d. Mida rohkemat oskakski hing tahta – tõeline idüll! Saarel korraldatakse ka filmiõhtuid rannal.
Kasutasime võimalust ja võtsime mõnetunnise privaattuuri snorgeldama, et omas tempos avastada veealust maailma, mis on seal tõeliselt kaunis. Õhtu saabudes nautisime paadist ka maagilist päikeseloojangut. Kui rannaäär on täis hotelle, kohvikuid ja baare turistidele, siis saare keskelt võib leida kohalike väga tagasihoidlikud majapidamised. Suur hitt laste seas oli Kerdi droon – näitasime neile, kuidas nende kodusaareke ülevalt vaadates paistab.
Ühel hommikul saarel jalutades jäi silma kummituslik räämas kuurort. Tundus, nagu oleks seal päevapealt kõik maha jäetud, siseruumidesse piiludes olid näha isegi Coca-Cola kastid ja restorani menüüd endiselt veel paigas. Saja meetri kaugusel jällegi elu käis ja rannabaarides tümpsus. Omapärane kontrast. Uurisime kohalikelt, mis kuurordiga juhtus, ja selgus, et mõni aasta tagasi tabas Põhja-Lombokit 6,9-magnituudine maavärin. See katastroof tegi regioonis suurt hävitustööd ja kahjuks hukkus sadu inimesi. Paraku asub Indoneesia sellises piirkonnas, kus maavärinad on levinud.
Edasi Lombokile
Kuigi Gili saared on osa Lombokist, on ka sisemaa avastamist väärt. Vaid 10 minutit paadiga ja olimegi Lombokil. Paadisõiduga saime veidi tünga – poole sõidu peal selgus, et meie eelnevalt kokkulepitud hind muutus kallimaks. Mis meil keset vett olles ikka üle jäi kui sellega nõustuda.
Lombokil rannas paadist maha astudes oli kohe tunda, et oleme uues keskkonnas. Olime nagu võõrkehad, kes kohalike seas kohe silma hakkasid. Kui Balil on põhiline usk hinduism, siis Lombokil islam ning inimesed ka rannas rohkem kaetud. Lombokil peatusime paar ööd mäenõlval asuvas Princess Mentigi Bay hotellis, mille infinity-basseinist paistsid ära kõik kolm Gili saarekest. Majutuse lähedal asus ka pärlifarm, kus tutvustati meile kogu pärlite kasvatamise protsessi.
Kuna Lombokil oli meil vaid neli päeva aega, otsustasime saare tundmaõppimiseks võtta Get Your Guide’ist põhjaliku päevase Põhja-Lomboki tuuri. Külastasime kaht koske, millest lihtsamini ligipääsetav oli Tiu Kelep, teise kose juurde saamiseks oli vaja juba rohkem matkata ja mõnes kohas ka jõge ületada, lisaks saime ka vihma. Märts on Lombokil vihmaperiood. Külastada tasub ka mõnda traditsioonilist küla. See on omamoodi kogemus, kuna saab inimeste kodudesse piiluda, kui mõni parasjagu uinakut teeb. Paar päeva jätsime ka lõunapoolse piirkonna avastamiseks, näiteks uudistasime roosa liivaga Pink Beachi.
Lombok on üldises plaanis Balist paar sammu maas, kuid hoogsalt tuleb saarele väliseid investeeringuid, et turistidele erinevaid hotelle avada. Kinnisvara ja maa on odavamad kui Balil. Suurel osal siinsetest asutustest on tegelikult välismaa omanikud, kes kohalike käest mingi perioodi vältel maad rendivad. Ka meile pakuti võimalust tükike paradiisisaart osta.
Fotod: Kert Ülenõmm
Kui soovid samuti imelist Indoneesiat avastama minna siis võta meiega ühendust!
Teemad