Katri õppereisi muljed Armeeniast

31.07.2024

Estraveli konverentsi-, incentive ja rühmareiside projektijuht Katri Ind

Kevadel korraldas lennufirma airBaltic koostöös Armeenia reisibüroo One Way Tour’iga õppereisi Armeeniasse, millel osales ka Estraveli konverentsi-, incentive ja rühmareiside projektijuht Katri Ind. Loe, millal tasuks Armeeniasse reisida, mida arvestada ning millised on Katri muljed ja soovitused.

Kuna airBalticu reisihooaeg Armeeniasse ja Jerevani ei olnud sel hetkel veel alanud, lendasime Jerevani asemel Gruusiasse, Tbilisi lennujaama. Lennud toimusid airBalticu Airbus lennukitega. Lennud sihtkohta on hilisõhtused, kohale jõudmisega varahommikul ning tagasilennud toimuvad varahommikul. Kel soov lennukis olles süüa siis kindlasti tasuks tellida toidud ja joogid ette, kuna lennukis on valik üpris piiratud. Arvestada tasub, et lennukis on võimalik tasuda vaid maksekaartidega.

Jõudsime Tbilisisse kohale varahommikul. Ajavahe Eestiga on +1 tund. Piiriületus käis kiiresti ning meid oli lennujaamas tervitamas Armeenia reisibüroo One Way Tour esindaja. Edasi jätkus sõit läbi varahommikuse Tbilisi Armeenia piiri poole. Kuna olime kõik öisest lennust väsinud, siis esimene osa sõidust möödus bussis tukkudes, kuniks jõudsime Gruusia ja Armeenia vahelise piirini. Gruusiast väljudes võisime asjad jätta bussi ning läbida passikontrolli vaid ainult pass taskus. Armeenia poolel pidime võtma bussist kaasa ka kõik asjad ning läbima passi ja turvakontrolli. Piiriületus väikses külas toimus tegelikult päris kiiresti ning sujuvalt, ainult minu uus uhkete turvaelementidega pass tekitas väikest elevust – seda uuriti lausa luubiga mitmeid minuteid. Pagas valgustati uniste piiriametnike poolt sümboolselt läbi, keegi ekraanile otseselt pilku ei heitnudki. Piiril on ka väikesed poekesed, kus saab endale vajalikku söögi- ja joogipoolist kaasa osta.

Katri Armeenias

Millega arvestada?

Inglise keelt väga palju kohalike seas ei räägita, seega vene keelega sai paremini hakkama.
Eesti kodanikud võivad Armeenias viibida viisavabalt kuni 180 päeva ühe aasta jooksul.
Armeenias on ametlikuks valuutaks dram. Kenasti toimivad deebet- ja krediitkaardid – enamikes kohtades töötavad makseterminalid ja maksta saab pangakaardiga.
Sularaha tasuks siiski ka kaasa võtta kui soovitakse näiteks turgudelt või teeäärsetest söögi- või joogikohtadest midagi kaasa osta.

Millal minna?

Ilm oli märtsi alguses päris külm, kõikudes 2-10 soojakraadi vahel. Sooja kevadet ei olnud veel kuskil näha. Saime lume- ja vihmasadu, mõnel korral näitas end ka päike. Talvisem riietus oli meie puhul seega igati vajalik. Kõige parem aeg Armeenia külastamiseks on aprillist juuni lõpuni, mil tärkab loodus ning temperatuur on eestlastele juba vastuvõetav. Kesksuvel võib temperatuur (eriti näiteks Jerevani piirkonnas) tõusta kuni 40 soojakraadini. Mägedes on ilm jahedam. Alates augusti teisest poolest on temperatuur jällegi mõnusam, valmivad imemaitsvad puuviljad ning muud aiasaadused.

Dilijani linn

Teel Jerevani tegime peatuse väikeses Dilijani linnakeses, et süüa hilist hommikusööki. Meile algselt broneeritud restoran oli veel varajase aja tõttu suletud, seega pidime leidma uue variandi. Õnneks leidsime mõnusa, kena linnavaatega söögikoha, mis oli küll sellel hetkel samuti suletud, kuid lahked teenindajad olid nõus meid vastu võtma. Toidud olid maitsvad ning portsjonid suured. Dilijan on linn Armeenia põhjaosas, mida armeenlased ise kutsuvad kohalikuks Šveitsiks. Linn asub mägedevahelises orus Aghstevi jõe kaldal pealinnast Jerevanist 90 km kaugusel. Linn on populaarne puhkuse veetmise paik kohalikele. Vaated mägedele olid tõeliselt võimsad. Linnas on säilitatud väike autentne vanalinna osa puidust majadega, mida kaunistavad nikerdatud puidust rõdud. Ülejäänud linn on lõunamaadele omaselt pigem ligadi-logadi ja täis kontraste. Kenasti on korda tehtud kesklinna osa kauni jõeäärse promenaadi ja pargi ning armsate majadega, samas kõrval lagunenud majad ja prügihunnikud, nõukogude ajast pärit nö kole-arhitektuur, remonditud tänavad kõrvuti auklike tänavatega.

Dilijani linna ümbritseb Dilijani rahvuspark – mitmekesised matkarajad mägedes, mineraalveeallikad, maaliline Przani järv. Matkarajad sobivad kõikidele, nii kogenud matkajatele kui ka algajatele.
Haghartsini kloostri kompleks – mägedes asuv Haghartsini klooster on Armeenia üks kuulsamaid kohti. Kompleks on ehitatud 10.-13. sajandil ja sisaldab kolme kirikut. Klooster on olnud sajandeid riigi vaimne ja kultuuriline keskus.
Dilijani geoloogiamuuseum ja kunstigalerii – 1950. aastal avatud muuseum annab ülevaate kohaliku elanikkonna ajaloolisest ja kultuurilisest arengust. Muuseumis on eksponeeritud kuulsate kohalike ja välismaiste kunstnike töid.

Dilijan

Dilijani hotellid

Spa Hotell Dili Town

Hotell on uus, äsja avatud. Lõplikult oli valmis saanud ka SPA ning apartmendid. Hotelliosa oli veel ehitusjärgus, pidi valmima suveks. Hotellis on peamiselt kaheinimese toad. Apartemendid on kahekordsed, suured ning avarad, mahutavad 6 kuni 8 inimest. Olemas on täisvarustusega köök, elutuba, magamistoad, toad on sisustatud heledates toonides, skandinaaviapärase stiiliga. Sobivad ka nõudlikumale kliendile. Hotellis on kaks suurt restorani ja suur baariala, lisaks konverentsisaalid kaasaegse tehnikaga ning väike jõusaal. Lastele on suur mängude tuba, kus tunnevad end mõnusalt nii päris pisikesed kui ka teismelised. Hotelli personal räägib kenasti inglise keelt. Hotell on väga populaarne ka kohalike seas.

Motives Inn

Umbes pool aastat tagasi valminud apartmenthotell, mis asub nii-öelda ei kuskil. Kesklinnast oli sõit läbi auklike tänavate oru ühele servale. Vaade hotellist oli tõesti väga kena – alla orgu linnale ja mägedele. Hotellil on kaks kahekorruselist ridamaja tüüpi maja, kus mõlemas 6 kahekorruselist apartementi, mis mahutavad 4 inimest. Majas on köök, elutuba ja magamistoad, väike aed grillimisnurgaga. Uus ja puhas ning kõik majutuseks vajalik oli olemas. Personal kahjuks väga inglise keelt ei räägi, kuid oli väga sõbralik ja abivalmis. Meie külastuse ajal oli hotell välja müüdud.

Jerevani minek

Enne Jerevani tegime peatuse kuulsa Sevani järve ääres. Sevani järv on üks maailma kõige kõrgemal asuvaid mageveejärvi. Suur osa järve kaldast on täis kalurikülasid ning erinevaid majutusasutusi – alates pisikestest putkadest lõpetades suurte hotellikompleksidega. Ilm meid kahjuks ei soosinud, sadas kerget lund ning tuul oli läbilõikavalt külm. Mööda järsku treppi ronides mäe otsas asuvasse Sevanki kloostrikompleksi, sai õnneks sooja. Kena armas kompleks – kirikud ise on tillukesed, lihtsasti sisustatud, ilma erilise kulla ja karrata. Mäe otsast avanesid suurepärased ja kaunid vaated Sevani järvele.

Edasi jätkus sõit Armeenia pealinna Jerevani suunas. Jerevan on üks maailma vanimaid linnu, mis asutati juba 782 a eKr Urartu kuninga poolt. Jerevan tervitas meid õhtuse tipptunniga, buss liikus edasi vaid meetreid, seistes pidevalt suure liikluskaose keskel. Kahjuks ei õnnestunud näha linna oma täies ilus. Jerevanis on palju rohelust, parke ja rohealasi, kuid kõik oli veel varakevadiselt raagus ja hall. Kesklinn on suures osas kenasti korras, isegi nõukogude aegsed kolemajad on kesklinnas osavalt teiste hoonete vahele ära peidetud. Seda ei saa muidugi öelda äärelinna kohta, kus nägi kõikvõimalikke arhitektuuriüllitisi, kolemajad kõrvuti uhkete villade ja hurtsikutega.

Jerevani kesklinnas on arvukalt kõikvõimalikke kohvikuid, restorane ja baare igasugusele maitsele. Pea kõik kesklinna tänavad ja pargid on nendega ääristatud. Kohalikud armastavad väga väljas söömas ja niisama istumas ning suhtlemas käia. Toit, mida me erinevates restoranides sõime, oli väga maitsev ning kaunilt serveeritud. Vabu laudu oli üpris keeruline leida, rahvast on lihtsalt nii palju. Armeenia on üks maailma vanimaid viinamarjakasvatuse ja veinitootmise piirkondi. Kohalikud veinid on tõpoolest väga nauditavad, marjased ja aromaatsed – eriti punased veinid. Kahjuks ei ole Armeenia veinid veel Eestis nii tuntud, veinide kvaliteet ei jää kuidagi alla Prantsuse ja Itaalia või mõne muu tuntud veinimaa omadele.

Peatusime hotellis Opera Suites Hotel Yerevan 4* – kaasaegne ja moderne hotell Jerevani kesklinnas, mis vastab igati oma tärnidele. Jalutuskäigu kaugusel on Jerevani peamine vaatamisväärsus kaskaadtrepp, lisaks ooperiteater, vabariigi väljak, paljud muuseumid ja galeriid. Lennujaama on sõitu vaid 20 minutit. Toad on suured ja avarad, veidi eklektiliselt sisustatud – mitmed stiilid on omavahel kokku põimitud. Osades tubades on ka väike kööginurk. Hotellil on korralik mitme saaliga konverentsikeskus ja ülemisel korrusel armas a la carte restoran, millest avanevad kaunid vaated linnale. Samal korrusel on eraldi ka hommikusöögirestoran, kus jällegi suurepärased vaated linnale. Minul vedas toaga, see asus 7. korrusel ja vaatega linna ilusamale poolele, kaskaadtreppidele. Viimasel korrusel on populaarne ööklubi, kus muusika oli nii kõrvulukustavalt vali, et rääkimine oli seal päris keeruline. Pidasime vapralt umbes tunnikese vastu, rohkem ei suutnud detsibelle taluda. Ööklubis on ka restorani osa, kui öösel peaks kõht tühjaks minema. Hotelli vastuvõtus on eraldi baariala ning suvekuudel avatud sisehoovis ka üks armas baar/restoran. Hotelli viimasel korrusel on ka SPA ala, mida me kahjuks ei näinud.

Opera Suites Hotel Yerevan

Ekskursioonid ja peamised vaatamisväärsused

Jervani eeslinnas asub Echmiadzin Mother Cathedral – Armeenia apostliku kiriku halduskeskus. Katedraal on üks vanimaid kristliku arhitektuuri näiteid kogu maailmas. Väidetavalt on see Armeenia vanim katedraal ning vanim kristlik katedraal. Kirikusse sisse kahjuks renoveerimistööde tõttu ei pääsenud. Väidetavalt pidid sisevaated olema suursugused ja värvikirevad, hoopis teistsugused, kui teised traditsioonilised kirikud ja kloostrid Armeenias.
Zvartnotsi katedraali varemed – 7. sajandil ehitatud Armeenias ainulaadse ümara kujuga katedraali varemed. Sõit Jerevanist kestab u 30 min. Katedraalist on säilinud väike osa, edisest võimsusest uhkusest annavad aimu osaliselt säilinud sambad.
Kaskaadtrepp – kaskaad koosneb viiest mäeküljel asuvast terrassist, mis on ühendatud 572 astmega. Kõrgus on 302 m, 50 m lai. Suvel on see oma täies ilus, kui on avatud purskkaevud, istutatud lilled ning toodud lisaks konteinerhaljastus.
Vabariigi väljak – sellesse arhitektuuriansamblisse kuuluvad valitsuse maja, ajaloomuuseum ja rahvusgalerii, Armeenia Marriott hotell ning lisaks kaks hoonet. Väljaku kujundas algselt 1924. aastal Alexander Tamanian. Enamiku hoonete ehitus lõpetati 1950. aastateks, viimane hoone, Rahvusgalerii, valmis 1977. aastal.
Matenadaran – Mesrop Mashtotsi iidsete Armeenia käsikirjade hoidla, muuseum ja uurimisinstituut.
Vernissage turg – suur vabaõhuturg Jerevanis. Turul on peamiselt erinevat tüüpi traditsioonilist Armeenia käsitööd, lisaks ka kõikvõimalikku muud kaupa.
Ararati bränditehas – külastasime ka kuulsat bränditehast, mis asub Jerevani kesklinnas Hrazdani jõe vasakul kaldal, hõivates ajaloolise Erivani kindluse ala. Meile tutvustati vabriku ajalugu ning seda, kuidas kuulsat brändit on ajalooliselt tehtud. Tehasesse endasse tootmist vaatama tavainimesi ei lubata, sinna pääsevad vaid kõrgemad külalised. Brändi tegemiseks kasutatakse ainult Armeenias kasvatatud eri piirkondade viinamarju, mis annavad brändile oma unikaalse maitse. Brändit laagerdatakse kohalikes kaukasusest pärit tammevaatides. Ararati brändi sai esimese rahvusvaheline tunnustuse 1902. aasta maailmanäitusel Prantsusmaal, konjaki sünnikohas. Nüüdseks on brändi saavutanud ülemaailmse tunnustuse. Tehast on külastanud paljude riikide juhid, kelle auks on venivaatidele kinnitatud kuldsed sildid. Leidsime ka Kersti Kaljulaidi ja Arnold Rüütli kuldsete siltidega ja allkirjadega vaadid. Lõbusaks vahepalaks rääkis giid ka vanadest traditsioonidest – tehase muuseumis on tünnidest kaal, millele pandi tehast külastanud riigipead istuma ning kaalu teisele poole pandi nii palju brändit, kui riigipea kaalus. See kogus läks riigipeadele kingituseks kaasa. Pärast Boriss Jeltsini külaskäiku see traditsioon aga lõpetati. Lisaks riigipeadele on tehast külastanud erinevad kuulsad ja tuntud inimesed üle maailma, kelle fotogalerii kaunistas muuseumi seinu. Muuseumis oli eksponeeritud lisaks vanadele vaatidele ka tootmise algusest kuni tänapäevani kasutuses olnud ja olevad pudelid, millesse brändi on villitud. Muuseumituur lõppes brändi degusteerimisega, meile anti maitsta kahte – 3- ning 7-aastast brändit. Loomulikult sai vanem meilt kiidusõnu rohkem. Erinevaid brändisid on tootmises kokku üle 15, alates 3-aastasest lõpetades väga ekslusiivsete 20-aastaste brändidega. Muuseumi poest sai neid kõiki ka kaasa osta.
Järgmisel päeval külastasime Khor Virap kloostrit. Klooster asub Ararati mäe jalamil ning on Armeenia üks enim külastatud palverännaku kohti. Kui oleme harjunud Eestis ja mujal Euroopas nägema võimsaid kirikuid ja katedraale, siis see klooster ja kirik on nende kõrval väga tillukesed, kuid väga olulise tähtsusega Armeenia ajaloos. Kirik on seest väga lihtne, vaid altar ning mõned ristid, ilma kulla ja karrata, mida oleme harjunud kirikutes nägema. Kloostris on maa-aluste käikude võrgustik, kus erinevate sõdade ajal on inimesed saanud varjuda ning end vaenlase eest peita. Päikselisel päeval avanevad suurepärased vaated Ararati mäele. Mägi, mis on ajalooliselt kuulunud Armeeniale, kuid nüüd kuulub Türgile. Armeenlased ei ole sellega leppinud ja peavad mäge ikka endale kuuluvaks. Ararati mäega on seotud mitmeid legende ja rahvapärimusi. Parimad vaated kogu kloostri territooriumile ja Ararati mäele avanevad kloostri kõrval asuvalt künkalt, kuhu on püstitatud suur Armeenia lipp.
Edasi sõitsime mägedesse, kus külastasime Noravank’i kloostrit, mis pärineb 13. sajandist ja asub Jerevanist 122 km kaugusel Amaghu jõe ääres Yeghegnadzori linna lähedal mägedes.
Lõunasöök oli kuulsas veinimajas Old Bridge, kus pakuti degusteerimiseks nende erinevaid veine, mida ise kohapeal toodavad. Veini kõrvale pakuti kohalikke juustusid, oliive, vinnutatud liha. Kogu nende toodang läheb ekspordiks. Veinimaja on suutnud oma eksklusiivsust väga kenasti hoida, nad ei müü oma veine isegi Armeenia poodides, kuna tootmismahud on selle jaoks liiga väikesed. Väikesed kogused on müügil nende oma veinimajas ja restoranis. Kasutasime võimalust ja ostsime veine ka koju kaasa, need olid seda väärt – eriti valge vein, mis oli värske ja puuviljane ning sobilik just suviseks nautimiseks.

Zvartnotsi katedraali varemed

Viimase päeva õhtu möödus Tbilisis, kus käisime vaatamas Courtyard by Marriott hotelli, mis asub kohe peaväljaku ääres. Kõrge tasemega kaasaegne hotell, mis sobib nii ärireisideks kui ka mõnusaks puhkuse veetmiseks. Toad on standard ja superior tüüpi, mis aga erinevad vaid selle poolest, et ühes on olemas kohviaparaat, teises mitte. Pärast õhtusööki toimus õhtuste tulede säras linnaekskursioon. Minule oli ekskursioon tõeliseks elamuseks, kuna linn oli muutunud tõeliseks metropoliks võrreldes minu aastatetaguse külastusega. Vahepealse ajaga oli palju muutunud, palju vanu autentseid vanalinna maju oli korda tehtud, rajatud uued uhked sillad üle jõe, palju nõukogudeaegseid maju oli lammutatud, vanalinna tänavad olid täis rahvarohkeid restorane, juurde olid tekkinud suured uhked kaubanduskeskused.

Ööbisime Moxy Tbilisi hotellis – popp ja noortepärane moderne huvitavate sisustuselementidega hotell, mis sobibki eelkõige just noortele ja hingelt noortele. Toad ei ole küll väga suured aga siiski kõik vajalik kenasti olemas.