Selle aasta alguses küsitles rahvusvaheline strateegia- ja juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company 5000 inimest, kes olid viimase kahe aasta jooksul käinud vähemalt ühel puhkusereisil.
Küsitlus viidi läbi 2024. aasta veebruaris ja märtsis, osalejad olid pärit Saksamaalt, Araabia Ühendemiraatidest, Ühendkuningriigist, USAst ja Hiinast. Uuringu tulemuste põhjal joonistusid välja tähelepanekud, mis iseloomustavad kehtivaid trende ja muutusi puhkusereisijate eelistustes. Toome nendest mõned välja:
Reisimine on esmatähtis, eriti noorema põlvkonna jaoks
66 protsenti küsitletud reisijatest ütles, et on praegu reisimisest rohkem huvitatud kui enne COVID-19 pandeemiat. Y-generatsioon ehk millenniaalid (sündinud 1981–1996) ja Z-generatsioon (sündinud 1997–2012) reisivad rohkem ja kulutavad suurema osa oma sissetulekust reisimisele kui teised generatsioonid.
Nooremad reisijad soovivad rohkem välismaale reisida
Küsitlusele vastanud kahe noorema generatsiooni esindajad plaanivad 2024. aastal peaaegu võrdsel arvul rahvusvahelisi ja siseriiklikke reise. Vanemad põlvkonnad plaanivad teha kaks korda rohkem sisereise.
Beebibuumerid (sündinud 1946–1964) on nõus rohkem kulutama juhul, kui näevad väärtust. See põlvkond teeb endiselt 20 protsenti kõikide generatsioonide reisikulutustest. Nad on nõus panustama rohkem sellistele mugavustele nagu vahemaandumisteta lennud, kuid teisest küljest on nad valmis ka reisimise ajal raha säästmiseks mõnes kogemustest/elamusest üldse loobuma, erinevalt Z-generatsioonist, kes enne elamustelt kokkuhoiu tegemist kärbib kõiki teisi kulusid (lennupiletid, ööbimine jm).
Reisimine on kollektiivne lugude jutustamine, mille taustaks on sihtkohad
Reisijad tahavad kuulda teiste reisijate lugusid ja jagada oma kogemusi. 92 protsenti noorematest reisijatest said oma viimaseks reisiks inspiratsiooni sotsiaalmeediast.
See, millest reisijad täpsemalt lugusid rääkida tahavad, sõltub sellest, kust nad pärit on. Kui 69 protsenti Hiina vastajatest ütles, et kavatsevad järgmisel reisil külastada mõnda kuulsat vaatamisväärsust, siis Euroopas ja Põhja-Ameerikas nõustus selle väitega vaid 20 protsenti küsitletutest.
AÜE-s elavad vastajad eelistavad lisaks ikooniliste sihtkohtade külastamisele ka ostlemist ja tegevusi vabas õhus.
Inimesed reisivad rohkem kui kunagi varem
80 protsenti reisijatest külastavad vaid 10 protsenti maailma turismisihtkohtadest. Massiturism võib koormata infrastruktuuri, teha kohalikele meelehärmi ja isegi kahjustada vaatamisväärsusi, mida külastajad esmalt vaatama tulid. Sihtkohad peavad valmis olema turistide voo ootamatuteks kõikumisteks, mille käivitavad kulutulena levivad sotsiaalmeedia- ja kultuuritrendid.
Seetõttu peaksid sihtkohad varakult märkama esimesi hoiatusmärkidele võimaliku ületurismi kohta ja töötama selle nimel, et maksimeerida turismist saadavat kasu, minimeerides samal ajal selle negatiivseid mõjusid. Näiteks soovitatakse reguleerida külastajate arvu, mida sihtkoht suudab vastu võtta, enne kui selle füüsiline, majanduslik või sotsiaalkultuuriline keskkond kahjustatakse.
Sihtkoha turismile sulgemine, kui sihtkoha vastuvõtuvõime on saavutatud, ei ole alati võimalik või soovitatav. Pigem peaksid sihtkohad keskenduma kandevõime suurendamisele, et võimaldada kasvava turistide vooga toime tulemist. Samuti saab turismiga saadud tulu reinvesteerida kohalikesse kogukondadesse, tagamaks, et kohalikud kogukonnad ei vastutaks ainuisikuliselt selle eest, et ka järgmisel turismihooajal oleks selles piirkonnas kõigil meeldiv viibida.
Luksuslik reisimine areneb kiiresti
Luksuslikud reisiteenused on populaarsed, kuid reisijad, kes neid teenuseid tarbivad, ei ole sellised, nagu paljud võiksid arvata. Valdav osa reisijatest on alla 60-aastased ja mitte tingimata Euroopast või Ameerika Ühendriikidest. Samuti ei ole kõik reisijad kaugeltki miljonärid.
Luksusreisijad võivad olla valmis kulutama palju oma reisi ühele aspektile – näiteks eritoidule või ühele lennule kõrgemal teendindustasemel –, kuid mitte alati kõikidele reisikomponentidele. Samuti pöörakse suurt tähelepanu lojaalsusprogrammi punktidele ja eelistele.
Prognoositakse, et luksuslikku majutust pakkuv sektor kasvab kiiremini kui ükski teine. Samuti tiheneb konkurents luksushotellide vahel: klientidel on võimalus rentida luksuslikke villasid koos personaliga, broneerida tube luksushotellides või minna luksuslikule kruiisireisile.
Kaasaegne reisija hindab luksuslikus keskkonnas ja mujal järjest enam kogemusi kui käega katsutavaid asju. Konsultatsioonifirma uuring näitab, et peamine tegur, mis mõjutab klientide (majutuse) valikut, on “elamuse saamine, mille eest tasub rohkem maksta”, mitte reisitoode üldiselt.
Allikas: mckinsey.com
McKinsey & Company on Ameerika Ühendriikides 1926. aastal asutatud rahvusvaheline strateegia- ja juhtimiskonsultatsioonifirma, kelle klientideks on erinevad ettevõtted, valitsusted ja organisatsioonid. McKinsley on vanim ja suurim MBB juhtimiskonsultatsioonifirmadest. MBB on lühend, mis viitab kolmele kõige mainekamale strateegiakonsultatsioonifirmale: McKinsey, Bain ja Boston Consulting Group.
Teemad