Meie lennujaama büroo reisikonsultant Evelin astus seekord ka ise lennukisse ja sõitis avastama Colombiat. Õnneks oli tal kaasas fotoaparaat, millega värvikireva ja muljeterohke reisi emotsioonid kinni püüda. Meil on hea meel, et saame tema muljeid ja kauneid fotosid ka teiega jagada.
Colombia kohta võiks öelda, et usalda, aga kontrolli. Inimesed on sõbralikud ja abivalmid, aga kindlasti tuleb oma rahakotil ja väärtasjadel silm peal hoida.
Blondid juuksed ja sinised silmad on kohalike jaoks jäädvustamist vajav nähtus, mistõttu ei maksa ehmatada, kui palutakse luba teiega koos pilti teha. Meiega juhtus seda mitmel korral, kui kamp kooliõpilasi soovis ühispilti. Kujutan ette, millise õhinaga lapsed hiljem kodus rääkisid, et kohtasid linnapeal kahvanägusid, pilt selle tõestuseks.
Colombias tasub kindlasti külastada Cartagenat, mis on ilus koloniaalstiilis linn. Tegevust jätkub nii linna- kui ka rannapuhkajale. Öine Cartagena vanalinn on aga just kõige maagilisem. Just siis tasub ette võtta jalutuskäik ning külastada erinevaid kokteili- ja salsabaare.
Kui kohalikud arepa’d enam maitseelamust ei paku ja otsite midagi paremat, siis tasub õhtust sööma minna Tcherassi Hotel Spa restorani. Üks sellistest kohtadest, kus absoluutselt kõik on suurepärane: koht, teenindus ja toit. Paks rahakott kaasa… parem juba krediitkaart!
Kindlasti tasub teha päevane väljasõit Islas del Rosario saartele. Saarestik koosneb paljudest väikestest troopikasaartest helesinise vee ning laguunidega. Võimalik on külastada okeanaariumi, kus tutvustatakse kohalikke kalaliike ja turistide meeleheaks teevad delfiinid lõpetuseks väikse etteaste. Edasi viiakse lõbusõitjad reeglina Playa Blanca randa sööma ning lõõgastuma. Ekskursiooni saab osta sadamast, kuid kindlasti tuleb hinna üle natuke kaubelda.
Külastamist väärib veel El Totumo mudavulkaan – väga lõbus nii suurtele kui väikestele!
Cartagenast u 240 km ning 4 tunni kaugusel asub Santa Marta ja Tayrona rahvuspark, kuhu tasub ka minna. Kahjuks meil oli kodutöö tegemata ning sinna me ei jõudnud.
Rannapuhkuseks üks populaarsemaid sihtkohti on San Andresi saar. Öeldakse, et meri saare ümber on seitsmevärviline. Meri ja rannad on tõesti ilusad, kuid see on ka kõik, mis saarel on pakkuda.
Kohalik elu-olu ei ole väga kiita, majad on räämas ning saare sisemaaga väga tutvuma ei kisu. Kolm-neli päeva on piisav rannas lesimiseks ja snorgeldamiseks.
Ja muidugi pealinn Bogota, mille kohta meile räägiti erinevaid hirmujutte – kui räpane ja ohtlik seal on, kuidas seal röövitakse ning kui pimedaga satud veel väljas olema, siis ellu ei jää. Tegelikult aga ei olnud sel linnal väga vigagi. Valgel ajal liigub päris palju politseinikke ning võib end päris turvaliselt tunda.
Ööbisime mõnusas kesklinna hostelis ning jäime kõik ellu. Kõik muuseumid ja vaatamisväärsused olid jalutuskäigu kaugusel. Parim aeg linnaga tutvuda on neljapäevast pühapäevani, kuna siis pidavat olema laiem valik tegevust turistidele. Kolmest-neljast päevast piisab ka selle linnaga tutvumiseks.
Bogotas peab arvestama, et linn asub Andide jalamil 2640 km kõrgusel merepinnast, mistõttu on seal oluliselt jahedam kui mujal Colombias. Kuna meil oli kodutöö tegemata, siis sellega me ei osanud arvestada.
Kindlasti tasub Bogotas külastada kullamuuseumi Museo del Oro, mis on riigi suurim. Muuseum on tõesti uhke ning pakub tegevust paariks tunniks. Kellele pakuvad huvi smaragdid, siis palun väga – Museo de la Esmeralda ootab kõrvalmajas.
Natuke mehisemat uudistamist pakub politseimuuseum Museo de la Polici’a Nacional. Muuseumi tutvustab kohalik noorpolitseinik, kes jutustab ajaloost, Pablo Escobarist, näitab erinevaid relvi ja muud põnevat politseitehnikat. Kõik on tasuta ning väärib külastamist.
Kellele jääb sellest väheks, saab relvade vaatlemist jätkata sõjamuuseumis Museo Militar de Colombia Bogota. Siin on lisaks relvadele juba ka raskemat sõjatehnikat nagu kahurid, torpeedod, lennukid, helikopterid jne. Jällegi on külastus tasuta. Siit edasi ümber nurga asub kunstimuuseum Museo de Botero ning mündimuuseum Museo Casa de la Moneda.
Monserrate mäge ei saa kindlasti jätta külastamata, sest sealt avaneb suurepärane vaade Bogota linnale, lisaks saab kõik suveniirid ostetud kodustele viimiseks. Mäele on võimalik sõita trammiga mööda mäenõlva või gondeltõstukiga. Tervisesportlased saavad minna ka matkates.
Colombia on kohvimaa, mistõttu tasub läbi sõita ka mõnest kohviistandusest. Armenia ja Pereira piirkonnas u 300 km Bogotast asuvad peamised kohviistandused, kuhu meie küll kahjuks ei jõudnud. Kahetseme siiani. Aga ega’s midagi – jääbki rohkem järgmiseks korraks!
Teemad