Mehhiko pindala võiks võrrelda terve Euroopa omaga, kuid selle maastike, kultuuride ja kliima kirevus ei luba üht piirkonda teisega kõrvutada. Iidsed linnad, autentsed maitsed, hingematvad kosed, kaunis käsitöö ja paradiisirannad on vaid mõned märksõnad Mehhiko pärlitest.
Mehhiko on kontrastide ja suurte vastuolude maa ning seda väljendavad nii järsult muutuvad kõrgused, kliima, mitmenäoline kultuur kui ka elanike eluolu klassiühiskonnas. Ilu ja suurust on seal nii lihtsuses kui ka luksuses, maad valitsevates kõrgustes kui ka tema valutavates haavades. Oaxaca ja Chiapase osariigis leidub külluslikult just seda „päris Mehhikot“, mis enamjaolt jääb eemale kuurortidest ja mugavusstoonist, ent pakub siiski kõiki võimalusi ka kõige peenemateks elamusteks, sest needki on osa autentsest Mehhiko kultuurist.
Mehhiko pealinn México
Mehhiko seiklust alusta pealinnast Ciudad de Méxicost. Sealt leiad kuulsad Teotihuacani püramiidid, võid sõita paadiga Xochimilco kanalites või jälgida kohalikku elu Mehhiko metroos ja sõita otsejoones kesklinna. Sealt leiad kaunite kunstide templi – Palacio de Bellas Artesi ja Diego Rivera loodud seinamaalid Rahvuspalees. Vaatamisväärsus on ka keskväljak ehk Zocalo võimsa katedraali ja asteekide peatempli varemetega.
Ööbida ja puhata on külastajal mõnusam mõnes rahulikumas piirkonnas, näiteks moodsas Condesa linnajaos, kus võib turvaliselt rattaga ringi sõita, uudistada elu parkides, arvukates kohvikutes ja butiikides. Populaarne on ka vanema ajalooga Coyoacáni linnaosa, mis on hinnatud oma kultuurse ja rahuliku õhustiku poolest. Seal on elanud ja tegutsenud hulk kuulsaid Mehhiko kunstnikke ja intellektuaale, nt Luis Buñuel, Diego Rivera ja Frida Kahlo.
Omaette elamus on kõndida Coyoacani tänavatel, turul ja muuseumites. Viimastest on tuntuimad Trotsky majamuuseum ning turistide mekaks saanud Frida Kahlo sinise maja muuseum, mis tutvustab legendaarse mehhiklanna elu ja lugu.
Kesklinnas kõrgub pilvelõhkuja Torre Latinoamericana, mille tipust saad ülevaate kogu melust ja võid klõpsida panoraamfoto.
Chiapase osariik – koskede paradiis
Chiapase ja Oaxaca osariik domineerivad enamikus Mehhiko reisisoovitustes. Riigi lõunaosas on peidus Mehhiko suurimad taastuvenergiavarud ja kultuuriline varandus. Põlisrahvaste osakaalu ja tänini kõneldavate keelte arvu silmas pidades on tegu kultuuriliselt mitmekesiseima paigaga terves Ameerikas.
Chiapase osariigis, väga lähedal Guatemalale, paikneb iidne Palenque – maiade klassikalisel ajal õitsenud linn ja tänapäeval rahvuspark arvukate koskede ja troopilise metsaga. Pärast ringkäiku mööda väljakaevatud püramiide (mida on vaid kümme protsenti linna kunagistest hoonetest) astu kogenud giidi saatel mõneks tunniks ka džunglisse. Lehtedesse mattunud rajad looklevad sadade veel välja kaevamata ehitiste ja püramiidide kohal, millest annavad tunnistust siin-seal välja ulatuvad kivimüürid ja ukseavaused.
Palenques kohtuvad mitmed jõed, mis moodustavad läheduses võimsaid koski. Kaunite, kuid hirmsasti ülerahvastatud Agua Azuli koskede asemel sõida pigem tunni kaugusele Roberto Barriose külla. Sealsed sama ilusad ja palju vähem tuntud mitmeastmelised helesinise veega kosed on suurepärane koht ujumiseks.
Teel Palenquest San Cristóbal de las Casase poole asub Misol Há, mis on arvatud 15 kõige erilisema kose hulka maailmas ja lisaks läks ka ajalukku Arnold Schwarzeneggeri kuulsa vettehüppega filmis „Kiskja“ („Predator“, 1987).
Kose ümbrust haldava kogukonna restoranis pakutakse ümbruskonna parimat mageveekala. Palenquest kaugemal lõuna pool üllatab külastajat tõeliselt paradiislik El Chiflóni kosk, kus looduslike basseinide äärest saab liikuda kõrgemale. Kose ülemiselt platvormilt võivad julgemad alla sõita köisraudteel.
Vanalinn kesk männimetsi – San Cristóbal de las Casas
Paljude jaoks on üks Mehhiko kõige erilisemaid paiku Chiapase kunagine pealinn San Cristóbal de las Casas. Üle kahe tuhande meetri merepinnast kõrgemal kesk männimetsi asuvas vanalinnas aitab aklimatiseeruda soojalt mõjuv müstiline õhustik sagimist täis tänavail, koloniaalajastu hoonete eriline hõng ja kohalike sõbralikkus. Sealses toiduvalikus on nii Chiapase traditsioonilisi kui rahvusvahelisi roogi, käsitööturgudel pimestab silmi värvikirev ilu ning kõikjal saab julgelt harjutada hispaania keelt maiadest kohalikega, kes ei pruugi seda enam osata kui keskmine eestlane.
Kunagises dominiiklaste kloostri hoones väärib külastust Chiapase kultuuride muuseum (Museo de los Altos), mis jutustab linna asutamisest ja siinsete rahvaste allutamise katsetest 16. sajandil. Samas asub maiade tekstiilikunstikeskus (Centro de Textiles del Mundo Maya) koos kirjeldamatult ilusa ja põhjaliku tekstiilide koguga tänapäeva maiadelt üle Kesk-Ameerika. Vanal kombel puusatelgedel kudumine on elus ja aus, kujutades peenel moel ka salajast „kirjatraditsiooni“ ja keelt, milles iidseid sõnumeid segamatult edasi anda saab. Maiade kudumiskunsti saab näha ka näiteks lähedal asuvas Zinacantáni külas.
Üks ainulaadne paik linnas on ka mägimaa maiade pärimusmeditsiini muuseum (Museo de la Medicina Maya), mille lõi osariigi traditsioonilise ravikunsti ühing, et tutvustada nende iidset ja tänini terviklikku arusaama tervisest ja selle hoidmisest.
Chiapase nüüdse pealinna Tuxtla Gutiérreze külje all haigutab auväärne Sumidero kanjon, mille sängis voolav Grijalva jõgi kutsub külastajaid paadisõidule, ning võimsad vaated avanevad ka kanjoni serval asuvatelt vaateplatvormidelt. Chiapasele oluline Grijalva jõgi toodab suure osa terve Mehhiko vee-energiast, seda osariigis, mille küladest suur osa elab veel elektrita.
Oaxaca – pärl avastajale
Oaxa linn on samanimelise osariigi iidsete kultuuride keskus, samas avatud ja sõbraliku atmosfääriga kosmopoliitne maailmalinn. Oaxacat peetakse terve maa toidukultuuri ja Mehhiko mastaabis ka kõrgkunsti südameks.
Õhtuti on paljude eriilmeliste galeriide, muuseumite, butiikide ja poekeste uksed avatud. Platsidel ja lokaalides käib elu Mehhikole omases kirevuses.
Läheduses paikneb arheoloogiline muistis Monte Albán, mille rajasid eelklassikalisel ajal sapoteegid ja mida hiljem asustasid ka misteegid. Just sealsetest hauakambritest on leitud terve Ameerika kontinendi seni kõige rikkalikum aare, mis koosnes misteegi ülikutele kaasa pandud vääriskividest ja ülipeenest metallehistööst, mille autoreid võib meisterlikkuse poolest võrrelda vaid toonaste inkadega Lõuna-Ameerikas. Veel sadu unustusehõlma vajunud iidseid asulaid ootab ümbruskonnas alles avastamist.
Lisaks suurepärasele kunstile ja käsitööle leiab Oaxacast ka Mehhiko kõige rikkalikuma toidulaua. Arvatakse, et just Oaxaca org on see paik, kus inimkond kümne tuhande aasta eest maisitaime „kodustas“. Tavapärase linnaekskursiooni võib asendada nii kõhtu kui ka vaimu toitva ringkäiguga mööda parimaid turge ja tänavatoidulokaale, kus armastab süüa linnarahvas ise.
La Cosecha maheturul keset vanalinna kostita end mõnusa meeleolumuusika saatel roogadega puhtast toorainest, mis saabub päeva jooksul otse lähematest küladest. Esindatud on ka autentsed road ja joogid, samuti mahejäätised ja käsitöökosmeetika. Kahtlemata tuleb ära proovida põlisrahva püha kaktusejook pulque, mezcal’ist kõnelemata.
Tsivilisatsioonist eemale
Oaxaca mägise maa teedel võib piisava kannatlikkuse juures jõuda pea puutumata loodusega põlisküladesse. Või siis ette võtta veidi käegakatsutavam teekond üle ilusa Sierra Madre mäestiku, kus pilvepiiril saab proovida sapoteekide koobassauna, et seejärel mõne tunniga laskuda männimetsast mitu kliimavöödet alla otse troopikasse Vaikse ookeani äärde. Seal meenutavad rannad veel paradiisi. Mazunte, San Agustinillo ja Zipolite – kolm rannaküla, igal eriline nägu.
Mazunte on tuntud oma kilpkonnade, Punta Cometa poolsaare ja looduskosmeetikat valmistava kogukonna poolest. San Agustinillol leiad kõikjal värskeid mereande, mida võid ka koos kohalike kalameestega püüdma minna. Nudistide rannana tuntuks saanud Zipolites on tänini alles hipiliku hõngu parimad noodid ja tänu võimsatele lainetele on sellest saanud ka surfarite sihtpunkt. Madalate õlgkatuste all leiab mõnusaid söögikohti ja rannabaare, ning loomulikult on silmapiiril alati paar võrkkiike. Lähedal on ka väikesed luksuslikud spaad. Öö saabudes süütab kohalikest kaluritest koosnev „vabatahtlik rannavalve“ vee piiril lõkke, et tähise taeva all vaikselt maailmaasju arutada.
Veel mõnekümne aasta eest tundmatutest paikadest, kus kohalikud peale kalastamise ka kilpkonnade ja krokodillide röövpüügist elatusid, on saanud nüüd Mehhiko maheturismi kohad, mis säilitavad oma vaikse, rahuliku ja puhta elukeskkonna.
Mehhiko
Asukoht:
Põhja-Ameerika lõunaosa
Naabrid: USA, Guatemala, Belize, Kuuba
Pealinn: México
Pindala: 1 972 550 km2
Rahvaarv: üle 129 miljoni
Rahaühik: peeso (MXN)
Riigikeel: hispaania
Fotod: Shutterstock ja erakogu
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2019. aasta kevadsuvises numbris.
Teemad