Kreeka saared – paradiis käeulatuses
Magusa hinnaga päikesereisid ahvatlevad aprillist oktoobrini tuhandeid eestlasi. Millisel saarel täpsemalt päikest taga ajada? Toome Kreeka 1400 saarest välja viis.
Kreeta: number 1
Kreeka suurim ja lõunapoolseim saar on nii suur, et ühe nädalaga seal kõike ära näha on keeruline (kilomeetriterohke). Mägede, randade ja rikka ajalooga saar on aastast aastasse olnud Kreeka sihtkoht number üks.
Valged liivarannad ja rannast algavad mäed, iidne ajalugu ja suus sulavad mereannid toovad korra Kreetal käinud puhkaja ikka ja jälle tagasi saare eri nurkasid avastama.
Peaaegu 3000 aastat lebasid muistse Minose tsivilisatsiooni jäänused Kreeta rannikutasandike all, kuni 20. sajandi alguses kaevati välja suured Minose-aegsed lossid Knossoses, Phaistoses, Malias ja Zakroses. Nende suurejoonelisus demonstreerib Euroopa kultuuri allikaks peetud Minose tsivilisatsiooni aegset haritust ja kunstilist kujutlusvõimet.
Kreetal on selge puhas meri, liivarannad ja hunnitu päike. Põhjaranniku on vallutanud kuurordid, nagu Rethimno, Chania, Irakleio, Agios Nikolaos, Elounta ja paljud teised.
Matkajate paradiisis Samaria mäekurus on 18 km pikkune matkarada, mille läbimine võtab 5–7 tundi, pakkudes väljakutset ja imetabaseid vaateid.
Santorini: muinasjutuprintsess
Kreetat külastades tasub võtta päevane laevareis lähedal asuvale Santorini saarele. Santorini otsekui marmorjad lumivalged linnad, ülimalt puhtad tänavad, linavalged majad, hingematvad päikesetõusud ja -loojangud, mõnusalt aeglane elutempo ja naeratavad inimesed jäävad kauaks meelde.
Santorini rannad on ühed pilkupüüdvamad kogu Kreekas – eelkõige värvikirevuse poolest, sest seal saab imetleda nii musta, punast kui ka valget rannaliiva.
Rhodos: perele ideaalne
Estraveli statistika järgi on Kreeka saartest külastatavuselt teisel kohal Kreeka lõunaosas asuv Rhodose saar. Erinevalt võimsast Kreetast on Rhodos nädalaseks külastuseks paraja suurusega. Autot rentides saab näiteks kolme päevaga saarele tiiru peale teha – vahemaad on sealjuures täpselt nii parajad, et autosõit ei ole liiga väsitav ka pisiperele.
Ajaloolise hõnguga Rhodosel asuvad kaunid liivarannad, kus on laiad võimalused veespordiks, tsitrusviljaaiad ja viljapõllud. Saare idarannikul asuv Lindos on maaliline külake valgete 17. sajandist pärit majadega ja üks saare populaarsemaid turismisihtpunkte.
Malta ordu ja osmanite järjestikuste pingutuste tulemusena püstitatud ja müüridega ümbritsetud Rhodose vanalinn mahub vaid neli kilomeetrit pika linnamüüri sisse ja on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Ristirüütlite losside varemeid ja kauneid freskodega kirikuid leiab mitmel pool Rhodosel.
Üks Rhodose ilusaim, Elli rand, paikneb linna lääneosas. Saare läänerannikul asuvad Ixia ja Ialyssos sobivad rahuliku puhkuse otsijale. Idarannikult leiab lastega perede lemmikkuurordi Faliraki, kus asub suur veepark.
Korfu: “Minu pere ja muud loomad”
Korfu saarel on palju rohelust – põhjaosas haljendavad oliivisalud, keskosas kõrguvad metsaga kaetud mäetipud, lõunas võib nautida puutumatut mägist loodust. Kas teadsid, et Gerald Durrelli raamat “Minu pere ja muud loomad” on inspiratsiooni saanud autori elust ja elamustest Korfu saarel?
Korfu saare kuurordid ei ole liiga suured ega tihedalt kõrghooneid täis pikitud. Nende hulgas on nii aktiivse ööeluga piirkondi kui ka privaatsust võimaldavaid paiku. Kuurordid, kuhu saab mugavalt Eesti reisikorraldajate otselendudega, asuvad saare idarannikul Korfu pealinnast kahes suunas: lõunas ja põhjas.
Korfu lähinaabruses on mitu väikesaart, kuhu korraldatakse laevaretki. Hüpake paadist kristallpuhtasse vette ujuma, nautige merd ja päikest. Saare põhjaosa paikneb praktiliselt vastu Albaaniat, nii et sealgi tasub ära käia.
Kos: jalgratturite paradiis
Kos on väike kaunis saar Kreeka lõunarannikul Türgi külje all ning seda peetakse arstiteaduse rajaja Hippokratese sünnikohaks. Tegu on osaga mäeahelikust, mis kunagiste maavärinate tagajärjel eri saarteks laiali lagunes. Väidetavalt on Kosi oma rännakutel külastanud ka Herakles isiklikult. Kosil asus üks vana maailma suuremaid turgusid – Agora –, mis meelitas ligi kaupmehi nii kaugelt kui ka lähedalt. Tänapäeval on turu kunagisest hiilgusest järele jäänud ainult arheoloogide välja kaevatud ehitiste vundamendid, mida on võimalik oma silmaga üle kaeda.
Saarel on 112 kilomeetri pikkune rannajoon, mida iseloomustavad laitmatult puhas liiv ja ümbruses kasvavad palmid. Tänu metsikult kasvavatele oliividele ja viigimarjadele, tsitruselistele, aprikoosidele ja granaatõuntele võib Kosi lugeda lausa paradiisisaareks.
Kos on mõnus paik jalgrattahuvilistele – seal asub riigi kõige ulatuslikum jalgrattateede võrgustik. Sealsetel sumedatel metsastel rattaradadel on korraldatud kuulsaid jalgrattavõidusõite.
Fotod: Shutterstock
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2019. aasta kevadsuvises numbris.
Teemad