Laulja ja näitleja Kristjan Kasearu usub, et parim investeering iseendasse on reisimine. Juhuslikud tutvused välismaal on toonud tema ellu positiivseid keerdkäike ja andnud elule uue suuna. Eestis on tema jõukoht Saaremaal vanas rookatusega talus, välismaal olles leiab ta igas riigis midagi erilist, olgu see rahvarohke New York või sõjakolle Afganistanis.
Afganistan
Mulle jääb igavesti meelde sõit Afganistani 2011. aastal. Sattusin sinna Eesti kaitseväe abil ja esinesin seal Eesti sõdurpoistele, kes olid missioonil. Sõjakolle ja ohutunne lisasid adrenaliini ja tegid selle reisi unustamatuks. See, kuidas meid transporditi ühest baasist teise ja turvati, oli erakordne. Näiteks suurem liikumine käis öösiti kopteritega, kuulipildujatega mehed kõrval istumas – see oli midagi hoopis muud kui tavaline lend. Kui ööbisime põhibaasis, siis seal oli ohutu: ümberringi laius avarus ja puhtus, vaenlasel oli raske sinna ligi pääseda. Kuid enamik Eesti poisse elas n-ö isetehtud laagris, kus oli vaid kaks–kolm meetrit kõrge müür. See koht pakkus juba rohkem põnevust ja närvikõdi. Minu käest on palju küsitud, kas mul polnud hirmus? Verd tarretavaid olukordi polnud, küll aga oli see väga adrenaliinirohke reis, sest õhus oli tunda pinget. Samas oli ka elulisi ja ilusaid hetki, kui kuulsid magama jäädes koera haukumist ja hommiku poole kuke kiremist. Nagu oleks vanaema juures maal. Afganistan on tohutult looduslähedane koht ja ma läheks hea meelega sinna tagasi, et tutvuda sealse elu ja inimestega, suhelda kohalikega. Kahjuks ei saanud me tookord seda endale lubada.
Tai Kuningriik
Kuigi Taimaa ei ole eestlase jaoks enam kuigi eksootiline ja see on ammu avastatud rada, on see minu jaoks ikkagi väga eriline koht. Olen elanud seal kahel järjestikusel aastal mitu kuud järjest. Reisil olles näeme kõike läbi turisti silmade, aga kui elad riigis järjest kolm kuud, siis näed päris elu ja teistsugust Tai inimest. Jah, nad naeratavad alati turistidele, kuid teate, nad naeratavad sulle ka siis, kui ei näe sinus turisti – siiralt. Nagu öeldakse, Taimaa on naeratuste maa. Esimest korda olin seal jaanuarist märtsini, teist korda märtsi lõpust juunini.
Mulle väga meeldib Tai kultuur, toit ja elustiil. Maja, kus elasin, asus mäenõlval. Ärkad üles, päike paistab, tõmbad lühikesed püksid jalga, varba otsa plätud, istud rolleri otsa ja sõidad mäest alla asju ajama. All võtad hommikukohvi või smuuti. Ühesõnaga, naudid kohaliku inimese elustiili. Samas põhjamaise inimesena tegin oma tööasju edasi ega jätnud trenni vahele – võrkkiigemeest minust ei saanud. Mulle väga meeldis elada täiesti teistsuguses keskkonnas ja kliimas: meri, päike ja naeratavad inimesed. Boonusena alati värsked puuviljad.
Saaremaa
Miks Saaremaa mind nii tohutult võlub ja enda poole tõmbab, sellele ei oska ma loogilist vastust anda! Ma ei ole seal lapsepõlves mööda muru jooksnud, mul ei ole seal vanaema ega mõnda teist sugulast. Olen Pärnu poiss, kuid nii kui ma Saaremaal praamilt maha astun, tuleb hinge eriline ja soe tunne. Seal elavad minu väga head peresõbrad, kes taastasid seal vana talu. Olen ütlemata õnnelik, et saan Saaremaal olles olla mitte spaas, mis mulle ka tegelikult meeldib, vaid maalähedases kohas mere lähedal, rookatusega majas. Kui olen üle töötanud ja tunnen, et on vaja võtta paus, n-ö juhe seinast välja tõmmata ja puhata, siis tean, kuhupoole rool keerata. Saaremaa on mul südames.
New York
Üks osa minust naudib Saaremaa karget loodust, teine osa on absoluutselt õnnelik suurlinna pilvelõhkujate keskel. Mind ei häiri megapol ja selle kiire elutempo. Usun, et saaksin New Yorgis hakkama ja oleksin seal õnnelik. Mulle meeldib, kui minu ümber on energilised, töökad ja otsustusvõimelised inimesed. See motiveerib ja annab tööhoogu juurde. Mulle avaldas mõju New Yorgi arhitektuur, inimesed, stiil ja suursugusus. Sama reisi ajal sõitsime seltskonnaga edasi Miamisse ehk kuurortlinna. Kuna see oli bändireis, siis oli ka palju nalja, pidu ja seiklusi. Olime noored, hullud ja emotsioone oli üle pea. Kui võrdlen Pärnu ja Miami randa, siis mulle sümpatiseerib Pärnu oma väikelinna atmosfääriga rohkem. Samas ka midagi erakordset on Miami hiigelsuures ookeanikaldas. Ma ei tea, kas see oli hea või halb, kuid me sattusime sinna septembris, kui kõrghooaeg oli läbi ja rand polnud inimesi pungil täis, nagu filmides ikka näidatakse. Sõitsime ringi ka maailmakuulsate inimeste villade kandis, mis olid üliuhked.
Cannes
Lõuna-Prantsusmaal ja Cannes’il on kindel koht minu mälestustes ja südames. Käisime koos režissöör Kadri Kõusaarega Cannes’i filmifestivalil seoses „Magnuse“ filmiga (Kristjan mängis nimitegelast Magnust. – toim). See oli väga emotsionaalne reis, hetk minu elust, mida on alati tore meenutada. Me ei olnud festivalil kaua, kuid saime sõita mööda Lõuna-Prantsusmaa rannikut, mis on nii looduse kui ka arhitektuuri poolest erakordselt ilus, stiilne ja väljapeetud. Sealsed väikelinnad on erakordsed: luksuslikud villad, uhked jahid, nooblid söögikohad, elegantselt riietatud inimesed. Kõik see meenutas kalli elustiili ajakirja esikaant – elu teine tase. Heas mõttes väga peen elu.
Tekst: Liina Rein
Fotod: erakogu
Tekst on ilmunud reisiajakirja Traveller 2022. a sügis-talvises numbris.
Tahaksid ka reisile? Vaata reisipakkumisi pakettreiside otsingust või leia sobivad lennud lennupiletite e-poest.
Teemad