Siit tuleb üks ootamatu reisiidee neile, kes armastavad avastusi stiilis „leia kulda oma kodutrepi alt”. Nimelt on soomlaste seas väga populaarsed kruiisid Lappeenrannast Viiburisse. Meie raamatupidaja Tiina otsustas oma silmaga vaadata, mis seal kanalil siis nii põnevat on, ja jagab allpool reisimuljeid.
Saimaa kanal on aastatel 1845–1856 rajatud veetee, mis ehitati ühendamaks omavahel tollase Soome autonoomse suurvürstiriigi linnasid Lappeenrantat ja Viiburit. Moskva rahulepinguga 1940. aastal jäi Viiburi linn Venemaale, kanal aga jagati kahe peale ja kogu liiklus sellel peatus.
Järgmise lepinguga 1963. aastal rentis Venemaa oma osa kanalist ja Ravansaari saare 50 aastaks Soomele, kes kanalit süvendas ja 1968. aastal taas liiklusele avas. Kanali nüüdne pikkus on 43 km, kõrguse vahe merepinnast Saimaa järveni 76 meetrit. Kanalil on 8 lüüsi, neist Soome poolel 3 ja Venemaa poolel 5. Langemiskõrgused lüüsidel vahelduvad 5,5 meetrist 12,4 meetrini.
Saimaa kanali piirkond ei kuulu Soomele, vaid on endiselt Venemaa osa. Kehtivad Vene seadused, küll mõningaste mereõigust ja kanalil töötavaid inimesi puudutavate eranditega – viimaste töösuhteid reguleeritakse Soome seaduste alusel. Kanalikruiisidel osalejatelt Vene viisat ei nõuta, aga passi on tarvis ja seda kontrollitakse piiril.
Laevareis Lappeenrannast Viiburisse kestab 5 tundi, 2 tundi jääb aega Viiburiga tutvumiseks ja siis sõidetakse 5 tundi jälle tagasi. Soovi korral saab valida ka reisi ööbimisega Viiburis, mida paljud soomlased ka teevad – mõlemal juhul on reis viisavaba. Peale selle võib reisida ka nii, et sõita ühe suuna laevaga ja teise bussiga, aga sel juhul on juba viisat vaja.
Meie valisime ühepäevase kruiisi. Kahjuks ei vedanud ilmaga, taevas oli hall ja terve päev sadas lakkamatult. Alles õhtu eel juba Soome poolel tagasi olles võisime pilvede vahelt näha ka päikeseloojangut.
Viiburi linnast muidugi kahe tunniga ülevaadet saada ei jõua. Buss viib sadamast turuhoone ette ja enamus turiste seal oma vaba aja veetiski. Vihmase ilma tõttu olid Viiburis liikvel vaid turistid ja taskuvargad. Viimaseid oli kohe häirivalt palju. Huvitav, miks arvasid vargad, et keegi vene keelest aru ei saa? 🙂 Või miks muidu kamandas pikanäpuboss otse meie nina all alluvaid turuhoonest väljuvaid turiste jahtima, mitte sisenevaid…
Lüüsidest läbisõit oli aga väga huvitav kogemus. Tagasi Soome poole sõites tundus mitu korda, et vihm hakkab järele jääma ja läheb valgemaks, aga tegelikult oli põhjus selles, et lüüs oli veega täitunud ja meie koos laevaga tõusnud 10 meetrit kõrgemale. Neile, kes naudivad rahulikku kulgemist, rohelisi vaateid ja laevasõitu, võib kruiisi julgelt soovitada.
Teemad