Madlena Grintshak nakatab kõiki vene teatri vaimustusega

Madlena Grintshak on Estravelis töötanud peaaegu selle algusest, 90ndatest aastatest.  Alustas viisade tegemisega – sel ajal asusid kõik saatkonnad veel Moskvas – ja on tänaseks  üles ehitanud Estraveli venekeelse teeninduse osakonna ja seda kõik need aastad juhtinud.

Milline oli teie töö Estravelleri algusaastatel?

Estravel korralaldas reise juba 90ndal aastal – tegime näiteks Kreeka reise, aga ka muud. Igale poole oli viisat vaja, kõik saatkonnad olid aga Moskvas, Peterburis olid küll Saksa ja Prantsuse konsulid. Käisin seal iga nädal, vahel rongiga, vahel lennukiga. Kõik käis sularahas sel ajal ka. Näiteks läksin esmaspäeval Moskvasse, neljapäeval sealt Peterburi edasi, siis jälle Tallinna. Nii kogu aeg.

Igasuguseid asju juhtus nendel aastatel. Näiteks ükskord pidi meil rühm minema 7. novembril Keeniasse, lennud käisid siis kõik veel läbi Moskva, samal päeval pidime viisad kätte saama. Ja kellelgi ei tulnud meelde, et see on ju riigipüha Venemaal – saatkond oli lukus! 30 inimest oli jõudnud juba Moskva lennujaama. Kuidagi saime konsuli kätte kodust vannist, viisad olid muidugi tegemata, aga saime ikkagi kuidagi korda ja reis toimus. Inimesed ootasid lennujaamas ja ei teadnud sellest kõigest midagi, mobiiltelefone siis veel polnud.

Aastal 95 lõime Vene osakonna ja seal ma olen kõik need aastad olnud. Kokku Estravelis – kui lapsega kodus olemise aeg välja arvata –  25 aastat.

Olete suur teatrifänn – millised linnad maailmas on kõige põnevamad teatrireiside sihtkohad?

Moskvas ja Peterburis saatkondade vahet käies  ja passe oodates jäid ju õhtud vabad, hakkasin käima teatris. Siis ma sain aru, mis on teater. Eesti teatris ma siis eriti ei käinud, praegu muidugi käis. Olin käinud siis ikka Vene teatris, aga see pole ju võrreldav Peterburiga.

Nüüd ma käin ka Londonis päris sageli teatris. London ja Peterburi ongi minu suured teatri-lemmikud. Viimati käisin Londonis tütrega sügisesel koolivaheajal, vaatasime  “Lõvikuningat”.

Mul on viimastel aastatel olnud aastased Venemaa viisad. Mu ema on Peterburist pärit, on palju sõpru ja sugulasi, kelle juures peatuda. See on nii tore linn praegu. Nii et vaatan mängukavast, mida mängitakse ja sõidan tihti nädalavahetuseks.

Aga ma ei käi ainult teatris, käisin neli aastat tagasi Kiievis ka jalgpalli vaatamas, ja Donetskis. Ja just käisin Peterburis sellise grupi nagu Leningrad kontserdil.

Milline koht Eestis on kõige suurema elamuse pakkunud?

Kõik Eesti spaad olen ma läbi käinud, Kunagi oli lemmik Georg Ots Saaremaal, praegu on lemmik  Narva-Jõesuu kui kuurort. Vaim on nagu Venemaal, aga oled ikkagi Eestis. Kunagi käisin ka Jurmalas, kui seal olid suured festivalid, aga nüüd olen jäänud Narva-Jõesuu juurde. Kui ma suvel sinna paar korda ei saa, siis pole nagu suve olnudki. Praegu on seal kaks head spaad. Mul on seal sõpradel suvilad, kunagi peatusin nende juures, aga praegu olen alati Nooruse spaas, see on minu jaoks praegu kõige prarem spaa.

Vene klientidele meeldib ka väga Eestis spaas käia. Paljudele ei meeldi lennata ka, siis on siin suurepärane võimalus neil puhata, mida nad ka väga hindavad.

Kas on jäänud veel kohti, kuhu pole kordagi jõudnud, aga millest kaua unistanud olete?

Ma pole kunagi käinud Barcelonas, mis on olnud minu suur unistus. Ja siis tahaks Hispaanias veel ka Toledos ära käia. New Yorgis pole ka käinud, see on teine minu suur unistus.

Milline on kõige kaugem või kummalisem koht, kuhu mõnel kliendil olete aidanud reisida?

Üheksa aastat tagasi korraldasin  ühe ümbermaailmareisi – mis oli ühtlasi ka pulmareis. Pulmad ise olid Cannes’is, korraldasin ka kõigi külaliste piletid sinna.

Pruutpaar sõitis kõigepealt Jaapanisset, sealt edasi kümneks päevaks Bora Borale, siis edasi Los Angeles’i. Reis oli vanemate kingitus pruutpaarile. Maksma läks see umbes 120 000 eurot.

Aga marsruut oli ikka noortega kooskõlastatud, kõik riigid oma reisil valisid nad ise.

Kui tihti reise kingitakse?

Tuleb ette. Aga ma ütlen alati kõigile, et reisi ei tohi kinkida üllatusena. Äkki kingituse saajale ei meeldigi, ta ei taha minna? Praegu on tühistamise tingimused ka nii keeruliseks läinud.

Mis on veel olnud suuremad muutused reisimaailmas nendel aastatel?

Alguses olid meie osakonna kliendid ainult Eestist, praegu on meil tekkinud Peterburi püsikliendid, kes ei usalda sealseid büroosid.  Neile meeldivad  näiteks puhkusepaketid algusest Helsingiga  – aga Soome reisikorraldajatel on tihti ainult soomekeelsed lehed ja otse veebist on keeruline osta. Peterburist käivad iga  tunni tagant marsad Helsingisse, see on nende jaoks nii lihtne.

Muidugi on kõik kolinud praegu internetti. Mina kasutan kõiki rakendusi, mida Estravel on loonud konsultatidele, meil on kindlasti kõige innovatiivsem firma selles osas. Mina ise ei julgeks ise kusagilt interneti reisivahendajatelt midagi osta. Meil on vahel tunne nagu me oleks Estravel reisijate jaoks kiirabihaigla, inimesed ostavad endale igasugustest kahtlastest kohtadest lende, broneerivad hotelle ja siis on mingi probleem, muidugi nad on hädas, keegi nendega ei tegele ja lõpuks on nad ikka meie juures.