Meie Lõuna-Eesti piirkonna müügijuht Pille käis eelmisel aastal uurimas, kui valged need paljukiidetud Maldiivide rannad tegelikult on. Loe lähemalt, kuidas täita oma aega tibatillukestel saartel, kus seltsiliseks on võrkkiik ja paar palmi, lisaks elektriautod ja armsad beebihaid.
Olen Maldiivide suhtes siiani skeptiline olnud. Reisides tahan pigem uusi asju näha ja kogeda ning mulle ei meeldi aega päevitades mööda saata. Millega täita oma päevi tibatillukesel saarel, kus on paar palmi ja võrkkiik? Kogemus näitab, et sellegipoolest võib nendesse väikestesse saarekestesse lausa ära armuda – Maldiivid on tõepoolest sellised nagu kõige läikivamate klantspiltidega turismikataloogides võib näha – kirgas sügavsinine vesi vaheldumas mererohelisega, lopsakad neoonrohelised palmid, õiteküllas troopilised põõsad ning puhas valge liiv päikese käes säramas. Tõeline paradiis!
Maldiivid asuvad India ookeanis peaaegu ekvaatoril, lähimateks naabriteks on India lõunatipp ja Sri Lanka. Tervelt 99% riigi territooriumist hõlmab ookean, ülejäänud 1% moodustab aga ligi 1200 saart, millest ainult 200 on asustatud. Asustus tähendab sageli ühtainukest hotelli, selle teenindavat personali ja puhkajaid. Saared on väga väikesed – suurim neist kõigest 8 ruutkilomeetrit! Pealinna Malest, õigemini kõrvalsaarel asuvast lennujaamast, saab teistele saartele põhiliselt vesilennukiga.
Meie lend Turkish Airlines´iga Riiast Maldiivide pealinna Malesse kestis 17 tundi, sealhulgas 5 ja pool tundi ümberistumist Istanbulis. Turkish on sümpaatne lennukompanii – teenindus viisakas, menüü tavapärase lennukis pakutava kohta rikkalik. Tagasilennul õnnestus ka äriklassi mugavusi proovida ja selle kohta võib ainult kiidusõnu öelda. Võimalus öised 8 lennutundi pikaliasendis mööda saata paneb lennukompaniisse iseäranis positiivselt suhtuma!
Oma reisi jooksul veetsime aega peamiselt kahel saarekesel – mõlemal asusid suurepärased Constance´i ketti kuuluvad 5* hotellid. Meie esimene peatumiskoht, Constance Moofush Resort asub saarekesel, mis on vaid 380 m pikk ning 162 m lai ning needki mõõtmed vähenevad oluliselt tõusuvee ajal. Sellele alale mahub aga 2 restorani, 2 baari, SPA, bassein ja rohkelt väikeseid villasid. Enamik villadest asub vee kohal, seega on mõnus uksest välja astudes kohe vette sulpsata.
Teine peatuspaik Constance Halaveli Resort asub raasuke suuremal maatükil ning eeldab ka veidike suuremat eelarvet. See-eest leiab saarelt vahvad kahekordsed villad ning liivarannalt luksusliku presidendivilla. Vee peale on rajatud linnak koos SPA, baari ja veinikeldriga – mugavaks ringi liiklemiseks saavad külastajad kasutada ka elektriautosid! Tõeline luksus!
Söögist ja köögist
Mõlemad hotellid pakkusid väga rikkalikku valikut sööke. Restoranides olid iga päev erinevad teemaõhtud — vahemereline köök, jaapani köök jne. Eesmärgiks oli pakkuda klientidele võimalikult mitmekesist menüüd. Paraku ei õnnestunud minul ülearu suurt maitseelamust kogeda. Peale kala on kõik toiduained imporditud, enamasti Taist või Sri Lankalt. Kiidusõnu võib aga öelda magustoitude kohta – valik oli rikkalik ja põnev. Kindlasti tasub proovimist kohapeal valmistatav basiilikujäätis – see oli mitte ainult huvitav vaid ka tõeliselt hea.
Rannatoolist vihmavarjuni
Teenindus on Maldiividel suurepärane nagu Aasias ikka. Kummardused, naeratused, tervitusdringid. Kuumad ja külmad rätikud näo ja käte pühkimiseks, hotellitoas ootamas kas veinipudel või koogikesed. Igal sammul on mõeldud puhkajate mugavusele. Pehmed rannatoolid rullikeeratud saunalinadega ootavad sind kõikvõimalikes kohtades. Veega täidetud kannud sildadel on mõeldud jalgadelt liiva loputamiseks. Iga ukse kõrval on ootel vihmavarjud ootamatu saju puhuks. Võtmesõna on relax ehk jalanõud ja enamuse riietest võib rahumeeles kohvrisse jätta.
Muide, siinne liiv koosneb korallipurust ja seetõttu on ka kõige kõrvetavama päikesega liival jalutades jalataldadel meeldivalt jahe. Kui tegu polnud just piduliku õhtusöögiga, käisin enamasti paljajalu. Põrandaid ühiskondlikel ruumidel polnud, kuna need on otse liivale rajatud. Ka seinad on enamasti eemaldatavad.
Veealuse maailma üllatused
Maldiivid on sukeldujate ja snorgeldajate paradiis. Vesi on siin tõepoolest kristallselge, veealune loomastik-taimestik värviline ja rikkalik. Seda on võimalik isegi kaldalt või sillalt imetleda. Nägime beebihaisid, kes naudivad siin turvalist lapsepõlve ja suureks saades lahkuvad avamerele.
Nägime tohutult suuri raisid, keda paadisilla juures ööpimeduses toideti ja kellega ujudes küll kohtuda ei tahaks. Nägime noole moodi kalu ja korra üht suurt angerja (või siis, oo õudust! meremao) moodi elukat. Ja väga värvilisi väiksemaid kalu, kes uudishimutsedes kohe ligi tulevad, kui ujuma minna. Õnneks on uudishimu omane ainult väiksematele kaladele, suuremad koletised hoiavad sügavamasse vette. Meile kinnitati, et ujuda on täiesti turvaline, aga öösiti ujuma minna ei siiski soovitatud. Ei või ju kunagi teada, kes parasjagu kalda lähedal jahti peab. Adrenaliinisõltlastele pakutakse Maldiividel võimalust ujuda koos vaalhaidega, kes on teadupoolest maailma suurimad kalad – üle 10 meetri pikad elukad.
Käisime meiegi paar korda snorgeldamas. Minu jaoks oli see esmane ja väga vahva kogemus. Kuigi ma pole kehv ujuja ja vett ei karda, oli esimene reaktsioon maskiga nägu vette pistes paanika – appi-appi, ma ei saa hingata! Paanika läks küll kähku mööda aga… Maski ette pannes tuli olla väga hoolas, samuti hingamistoru hammaste vahel hoidmisega, sest tulisoolase vee valgumine suhu või silma pole just meeldiv elamus. Kuna ma ei tahtnud väga haidega kohtuda, siis hoidsin pingsalt instruktoril silma peal, et kogemata grupist mitte liiga kaugele merele ujuda.
Kohe korallrifi lõppedes langeb merepõhi järsult kuni 2000 meetrini alla merepinna. Aga nagu juba öeldud – elamus on garanteeritud, veealune maailm on värviline ja rikkalik. Moofushi saarel ulatuvad korallid peaaegu kaldani välja ja seega saab mugavalt otse rannalt snorgeldama suunduda. Kui teil on snorgeldamishuvilisi lapsi, siis on Moofushi saar just õige koht.
Millega siis Maldiividel puhates veel tegeletakse?
Meie käisime mõlemal saarel veine degusteerimas, siinsed sommeljeed olid väga uhked kogu maailmast kokku toodud veinivaliku üle. Avastasin tõeliselt hea valge veini Austraaliast nimega Overstone Sauvignon Blanc. Loomulikult on olemas mugavad SPA-d, kus saab lasta end masseerida või kreemitada. Harrastada saab kõikvõimalikke merega seotud tegevusi. Näiteks sõita kajaki või katamaraaniga, merel kala püüda, delfiine vaadelda, nautida päikeseloojangukruiise jne.
Meie esimesel õhtul toimuma pidanud päikeseloojangukruiis asendati päikese puudumise tõttu kalapüügikruiisiga. Üks tüdruk meie reisiseltskonnas püüdiski ühe kala – helesinise ja pool meetrit pika! Sellest hoolimata laskis paadimees selle vette tagasi kui liiga väikese. Püüdsime põhjast, landiga, söödaks roiskunud kalatükid, mis söödi nii mõnelgi korral otsast ära. Kalaõnne aga paraku rohkem ei olnud. Pettumust me siiski tundma ei pidanud, sest selle korvas täielikult hea šampus, mida paadimees ohtralt pakkus.
Pealinn Male
Enne tagasilendu õnnestus meil käia ära ka Males, mis on väga väikesel territooriumil asuv pealinn – 75 000 elanikku on mahutatud vaid 2,5-le ruutkilomeetrile. Kontrast paradiislike puhkusesaartega on tohutu. Elu keeb – mootorrattad põristavad, autod tuututavad, pisut räpastel tänavatel hõljub kerge hapukasmagus lehk. Hea oli pärast paradiisimullis viibimist tunda kohalikku, ehedat, päris elu.
Eriti vahva oli kitsuke turg oma tohutute lakkeriputatud banaanivanikute ja kõikvõimalike muude köögiviljadega. Muu hulgas toretses seal ka kohalik maiustus, mida millegipärast šokolaadiks nimetati. Tegelikkus oli asi palju proosalisem – banaanilehtedesse olid keeratud kookosest piklikud torukesed. Ostsime neid koju kaasa ja need maitsesid väga hästi.
Põnev oli vaadelda elu sadamas seisvatel laevadel. Pimenedes omandab taevas ainult lõunamaadele iseloomulikud sügavtumesinised toonid. Väga romantiline vaatepilt.
Maldiivid muudab populaarseks puhkekohaks kaunis tööstusest puutumata loodus ja suurepärane kliima – nii õhu- kui veetemperatuur püsib aastaringi 30 kraadi ringis. Talved on suhtelised kuivad, suved (aprillist oktoobrini) vihmasemad. Meie nägime oma maikuisel reisil ühte vihmast päeva! Sellist tõsist vihmaperioodi siin polegi. Vältida tasuks kohalike soovitusel juulit ja augustit. Parim aeg Maldiividel puhata on aga novembrist aprillini. Minge ja veenduge ise!
Kui reisipisik Sind nakatas, siis vaata meie Maldiivide reisipakkumisi või leia endale ise sobiv puhkusepakett pakettreiside otsingust.
Teemad