REISIAPTEEK: kui võimalike terviseprobleemide ennetamisele mõelda aegsasti ja kõik vajalikud preparaadid kaasa võtta, on reisile minek muretu – nii ei ole vaja pead vaevata, kust võõrsil abi leida. Reisieelset nõu annab Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg.1.
Reisiapteek peaks sisaldama kindlasti esmaseid haavahooldusvahendeid. Kergemate vigastuste tohterdamiseks piisab järgmisest: eri suurusega plaastrid, isekleepuv haavaside, haavaliim, et mustus ja bakterid väikeste haavandite-kriimustuste puhul haava ei pääseks, ning antiseptiline lahus, mis on hea nii haava puhastamiseks kui ka käte desinfitseerimiseks, samuti erinevate putukahammustuste korral.
2. Villide ennetuseks on hea kasutada villipulka ja juba tekkinud hõõrumist kaitsevad villiplaastrid.
3. Tavapärasest erinev toit võib põhjustada kõhuhädasid – puhitust, kõrvetisi, kõhulahtisust või -kinnisust. Kõhulahtisuse korral võiks kasutada diosmektiiti sisaldavat preparaati ja/või söekapsleid, mis sobivad igas vanuses. Ägedama kõhulahtisuse korral kasutatavad loperamiidi sisaldavad tabletid ja kapslid on sobilikud alates 12. eluaastast ja on mõeldud ainult kahe- kuni kolmepäevaseks kuuriks.
Kui teate, et võõras toit ja reisi tavapärasest erinev elutempo võib põhjustada kõhumuresid, peaks probiootikume ehk nn häid baktereid võtma juba nädal enne reisi. Need aitavad tugevdada ja valmistada ette organismi mikrofloorat. Probiootikumide kasutamisel pole ajalist piirangut, seega võib neid julgelt tarvitada kogu reisi jooksul.
Kõrvetiste korral sobivad hästi maohapet neutraliseerivad kaltsium- ja magneesiumkarbonaati sisaldavad närimistabletid või maohappe tootmist vähendavad preparaadid, mis sisaldavad näiteks omeprasooli, esomeprasooli, pantoprasooli või ranitidiini.
Vahel võib reisil tekkida hoopis kõhukinnisus. Selle tarbeks võiks kaasas olla lokaalselt kasutatav rektaallahus. Pehmema toime saavutamiseks võib kasutada ka laktuloosi sisaldavat preparaati. Kõhugaaside korral saab abi simetikooni sisaldavatest kapslitest.
4. Kuumast õhust konditsioneeriga varustatud jahedasse ruumi liikudes on valus kurk ja nohu kerged tekkima. Seetõttu võiksid reisil kaasas olla kurguvalu puhuks valuvaigistavad imemistabletid ja nohu jaoks meresoolalahus, mis leevendab ka lennuki kuivast õhust tingitud ninakuivust. Palavikku alandava ja/või valuvaigistava preparaadina võiks kaasas olla paratsetamooli sisaldavad tabletid. Ibuprofeeni ja diklofenakki sisaldavad preparaadid ei sobi päikesega kokku, neist võiks päikesereisil viibides loobuda.
5. Allergia jaoks võiksid kaasas olla allergiatabletid ka neil, kel kodumaal tavaliselt allergiat ei esine. Allergia võib tekkida võõrastest toiduainetest, taimedest, putukatest, aga ka päikesest. Putukahammustusi aitab leevendada hüdrokortisooni sisaldav salv, mis vähendab sügelust ja hammustuskohtade sügamisest tekkida võivat põletikuohtu.
6. Päikesekaitseks on head päikesepõletust ennetavad ja leevendavad vahendid. Soojale maale reisides võiks kaasas olla 30–50 SPF numbriga päikesekreem. (Mis on IV-indeks ja mis on SPF-number – loe lähemalt siit) Kaitsekreeme kasutades tasub meeles pidada, et iga 2–3 tunni tagant tuleb kreemikihti värskendada. Kui nii sagedasti ei püsi meeles protseduuri korrata, siis ei ole võimalik saavutada kreemituubile märgitud päikesekaitset ja tuleks mõelda pigem suurema faktoriga kreemi kasutamisele. Päikesepõletuse leevendamiseks sobib hästi teepuuõli sisaldav hüdrogeel. Pärast päevitamist võiks kohe kasutada päevitusjärgset jahutavat kreemi või aaloe geeli, et nahka jahutada ja niisutada.
7. Pärast pikki jalutuskäike soojal maal on jalad õhtul turses. Jalgade verevarustust parandab see, kui õhtul puhates tõsta jalad kõrgemale ja määrida neile hepariini sisaldavat geeli.
Kui lähed reisile, siis tea, et ka Tallinna Lennujaamas on apteek, kust leiad kõik reisiks vajalikud apteegikaubad, ravimid ja hügieenitooted. Täpsemalt paikneb apteek reisijate alal tax-free kaupluse ja R-kioski vahel. Ehk siis pärast turvakontrolli – seega saab apteegist soetada ka vedelikke, mis on suuremas kui 100 ml pakendis.
Teemad