Lennates kuue miljoni elanikuga Santiagost üle Tšiilit ja Argentinat lahutava imekauni Andide mäeaheliku, maandutegi Argentina veinipealinnas Mendozas. Kui Santiagos on südasuvine õhutemperatuur 25-27 kraadi, siis Mendozas võite sellele lisada veel kraadi viis, samuti on kliima siin märksa kuivem ja kõrbelisem. Just seetõttu küpsevad ka viinamarjad kiiremini, kuigi vajavad kunstlikku niisutussüsteemi. Viimane on aga siinkandis maailma üks paremaid.
Öösiti, tõsi küll, langeb õhutemperatuur 15 või isegi 20 kraadi päevasest madalamale, mis nõuab veel ka õlisoojendite kasutamist. Suurt ohtu viinamarjaväljadele kujutavad ka rahehood, mille kaitseks tõmmatakse üle viinapuude kaitsvad võrgud.
Viies veiniriik planeedil
Üllatavalt on Argentina veinide kogutoodangult viies veinimaa – riiki edestavad üksnes Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja USA. Kokku on Argentinas viinamarjaväljade all enam kui 200 000 hektarit ehk pea poole rohkem kui näiteks Tšiilis.
Lõviosa neist jääb just Mendoza piirkonda. Aastane veinitoodang küünib Argentinas aga 12 miljoni hektoliitrini, mis on juba kolmekordne kogus naabermaa Tšiiliga võrreldes. Argentina veinitoodangust on ligikaudu pool punane, umbes 30% rosé ja ligemale 20% valge vein.
Teenimatult tähelepanuta
Perspektiivseimaks viinamarjapiirkonnaks loetakse hetkel otse Andide jalamil asuvat ja merepinnast enam kui 1000 meetri kõrgusel olevat Uco orgu, mis asub piirkonnaga sama nime kandvast Mendoza linnast pisut enam kui 100 km kaugusel.
Kui Tšiili veinitootjad asusid aktiivselt oma veine tutvustama umbes 15 aasta eest, siis Argentina alles hiljuti. Seetõttu on mõistetav, miks ka Eesti veinisõprade vaieldamatuks lemmikuks tõusevad just Tšiili veinid.
Naabermaa Argentina sama mahlakad, puuviljalised ning tähelepanuväärselt hea hinna-kvaliteedi suhtega veinid aga ootavad alles avastamist.
Hetkel nauditakse Eestis Argentina veine umbes neli korda vähem kui Tšiili, Prantsuse või Hispaania omi. Kui aga soovite midagi uut ja põnevat, siis soovitan Argentina punastest veinidest Cabernet Sauvignon’i kõrval kindlasti Malbec’ist ja Syrah’st tehtud veine. Valgetest veinidest on parimad Chardonnay ja Sauvignon Blanc.
Arvestada tuleb aga mõistagi sellega, et tõus tavalise lauaveini tootjast eliitveinimaaks võtab omajagu aega ja seetõttu on täna ja ka edaspidi Argentina veine ostes üsna oluline otsida head tootjat, kel eesmärgiks teha pigem vähem, aga hästi.
Ühe sellise veinimajana annab maailmaturul endast tõsiselt märku Finca la Celia, mille Reserva veinid tunnistati kahel viimasel aastal Estonian Wine Challenge’il Argentina veinidest parimaiks ning mille uus veinisari Furia leiab maailmas ühe esimesena tutvustamist just Eestis.
Usun siiralt, et Eesti veinisõbrad avastavad enda jaoks Argentina üsna pea ning hakkavad hindama ning armastama selle põneva maa müstiliselt mõnusaid veine.
Kalev Vapper on ajakirjanik, purjetaja, veinide maaletooja ja võrratu veiniasjatundja.
Originaallugu on ilmunud ajakirja Estraveller oktoober-detsember 2004 numbris.
Teemad