Nord-Pas de Calais: Mõnusalt rahulik Põhja-Prantsusmaa

Mõnedki meist on käinud Pariisis. Tänu Estonian Airi otselendudele ja ülisoodsatele hindadele on paljud ka sel suvel sinna sõitmas. Kellel aga linn nähtud ja ka Prantsuse Riviera kuurordid läbi käidud, võiks Pariisi jõudes hoopis auto rentida ning tutvust teha Põhja-Prantsusmaaga.

Nord-Pas de Calais piirkond asub Prantsusmaa põhjaosas ja külgneb Belgiaga. Aastaid oli see regioon majanduslike näitajate poolest mahajäänu staatuses ja turistidele suhteliselt tundmatu. Nüüd on kõik muutumas. Regiooni keskuseks on Lille, mis valiti koos Itaalia linna Genovaga 2004. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Nii on käesoleva aasta jooksul seal oodata tõelist kultuuripalavikku, sest kultuuripealinna privileegidest ja kohustustest lähtuvalt korraldatakse kokku üle 1000 temaatilise kultuuriürituse.
Autoga sõites on seal tunne nagu koduses Eestis, välja arvatud see, et räägitakse prantsuse keelt. Samasugune loodus, männimetsad, kasesalud ja põllulappidega kaetud tasandikud. Isegi kliima on sarnane, kui muidugi talv välja arvata. Seegi on Põhja-Prantsusmaal lumeta, aga suhteliselt külm. Tuult jagub siin aastaringselt.

Kohalegi pääseb kergesti ja kiiresti – Inglismaalt laevaga või Eurotunneli kaudu. Brüsselist ja Pariisist rongiga ja loomulikult autoga igalt poolt maanteid mööda.

Prantsuse keel valitseb

Nord-Pas de Calais on väga populaarne ka prantslaste endi hulgas. Siia tullakse nautima belgiapärast elustiili ja pikki liivarandu. Kui veel mõned aastad tagasi oli regioon ainult prantsuskeelne, siis kultuuripealinnaks olemine sunnib kohalikke enam tähelepanu pöörama ka ingliskeelsele teenindusele.
Sellegipoolest võib juhtuda, et nii Lille’i kui ka teiste väikelinnade turismiinfopunktides on piirkonna kohta ainult prantsuskeelset materjali, või et ingliskeelset infot tuleb kalli raha eest osta.
Selline suhtumine on aga kohaliku turismiameti sõnul kohe-kohe pöördumas ja kogu regioon soovitakse muuta välisturistidele avatumaks ja sõbralikumaks.

Nii tänapäeval kui ka kogu eelmise sajandi on regiooni kõige enam külastanud inglased. Paljudel neist on Nord-Pas de Calais’s kinnisvara ja nad käivad siin puhkamas, soodsalt šoppamas ja suurepärast kohalikku gourmet-kööki nautimas.

Teise suurema rühma moodustavad belglased, aga nemad tunnevad end koduselt, sest Belgia mõjud nii arhitektuuris kui restoranikultuuris on väga tuntavad. Ka flaami keelt kuuleb palju, eriti söögikohtades.
Veinist siin eriti ei räägita ja ka restoranide menüüdes pakutakse enamjaolt kohalikku õlut. Kohalik on siin mõeldud sõna otseses mõttes, sest igal müüjal on oma pruulikojast pärit õlu, mida väidetavalt kusagil mujal juua ei saa.

Mõnes paigas ei saa õlut isegi kaasa osta, sest see on mõeldud ainult kohapealseks tarbimiseks. Suur osa õlledest on esindatud iga-aastasel nn. amatööride õllefestivalil, mis toimub septembrikuus piiriäärses linnas nimega Sainte-Marie-Cappel.

Väikelinnade romantika

Kui Pariis on suurlinn, milles ekslemine võtab päevi ja nädalaid, siis Nord-Pas de Calais’sse peaksid reisima inimesed, kes soovivad nautida kauneid väikelinnu, suhelda kohalike elanikega ning olla eemal massiturismist ja liiga suurtes hulkades antavatest vaatamisväärsustest. Just Nord-Pas de Calais on üks neid piirkondi, mille tundmaõppimisest ja sellest vaimustumiseks piisab nädalast.

Sisemaal toimetavad rahuliku elustiiliga ja hästisäilinud arhitektuuriga linnakesed oma igapäevases elurütmis. Liiklusskeem on viisakas ja kõigile arusaadav, milles ka välismaalane hätta ei jää. Väikestes ja hubastes perehotellides on klient tõesti kuningas.

Siin on ka vabaõhuturud, kus müügil kõike alates lilledest ja lõpetades riietega; muuseumid, mis on täis tuntud kunstnike teoseid; jalutustänavad poodidega, milles kaupa kuulsatest brändidest kuni kohalike toodeteni. Restoranid, õlletoad, kohvikud – neid jätkub igale poole ja igale maitsele.
Peaaegu igas linnas on mingi kultuurikants, tavaliselt oma Kaunite Kunstide Muuseum. Linnade arhitektuuris on tunda hispaania ja flandria mõjutusi.

Regiooni suurim linn Lille on kõige mitmepalgelisem. Siin on oma vanalinn, aga ka moodsat metall- ja klaasarhitektuuri. Raekoja plats (Grande Place), vana börsihoone (Vieille Bourse), Vaubani kindlusehitised, Hospice Comtesse’i muuseum hulga tuntud flaami kunstnikega – need on parimad näited sellest linnast.

Lille’i Kaunite Kunstide Muuseum on Louvre’i järel riigis suuruselt teine. Lille on ka šoppajate paradiis, kus leidub suuri poodide komplekse, butiikide tänavaid ja suuri kirevaid turuplatse.
Kõige suuremal, Wazemmes’i turul, toimub kärarikas kauplemine igal pühapäeval. Paljud ei külasta seda mitte ainult ostude sooritamiseks – siin juuakse oma hommikukohvi ja nauditakse puhkepäeva.
Kindlasti ei tohi unustada iga-aastast septembrikuus toimuvat Braderie’d, mis on põhja-Euroopa suurim täika ja kindel turismimagnet.

Kes jõuaks kiita prantsuse kööki? Aga Lille’is olles tuleb kindlasti külastada belgia restoranide tänavat, kus iga restoran ja selles pakutav on täiesti omanäoline ning väga maitsev.
Valenciennes on tuntud ka põhjamaade Ateenana. Just siin on sündinud mõned tuntud kunstnikud (maalija Watteau, skulptor Carpeaux) ja vaatamisväärsustest tuleks külastada Püha Cordon Basilica kirikut (Notre Dame du Saint Cordon Basilica).

Arras on tõeline arhitektuuriline pärl, mille moodustavad Raekoja plats ja sellega harmoneeruvad 155 flaami stiilis residentsi. Kohalik Kaunite Kunstide Muuseum annab väga hea ülevaate 17.-19. sajandi prantsuse koolkonna esindajate töödest. Arras on tuntud oma igasuvise hiiglaste karnevali poolest, mille peategelasteks on aednikud Colas ja Jacqueline.

Jalutuskäikude vahele liivapurjetamine?

La Manche’i ääres asuvad suvituslinnad Wimereux ja Le Touquet koos imeilusate liivarandade ja düünidega. Siin leiab majutust igale rahakotile, väga head parkimisvõimalused, palju muuseume, poode ja toitlustuskohti ning vilka ööelu.

Selles piirkonnas on loodud suurepärased võimalused golfimängijatele, surfaritele, ratsutajatele, liivapurjetajatele. Mõlemad kuurordid on eriti soositud lastega perede hulgas.

Wimereux’s on säilinud sajandivanuse traditsiooniga merekuurordi arhitektuur. Villad, mida renditakse tavaliselt juba aastaid ette, on saanud täiendust 5-10 korteriga majade ja suurte hotellide näol.
Viimased on populaarsed nende hulgas, kellel pole aega pikalt puhata. Apartemente renditakse nädalateks ja tavaliselt on kortermajades ka ühine köök ning söögituba, kus majaperenaine hommikuti kohvi, croissante ja puuvilju pakub.

Pärast päeva rannas või golfirajal kulgevad puhkajad mööda mereäärt või külastavad poode ja restorane. Tõeline puhkus!

Le Touquet on tuntud kuurort aktiivse puhkuse harrastajatele ja on ka aktiivselt kasutusel kogu aasta. Ilusad männi- ja kasemetsad on parimaks jalutus- ja jooksukohaks. Korralikud jalgrattateed võimaldavad võtta ette pikemaid matku. Viimaste eesmärgiks on tihti näha oma silmaga neid suurepärase arhitektuuriga villasid, mis on küll paljud inglaste omad ja kasutuses ainult hooajati, aga aastaringselt piinlikult korras ja pakuvad tõelist vaatamiselamust.
Le Touquet on tuntud ka golfiklubide ja -väljakute poolest, samuti on siin võimalik harrastada liival purjetamist. Le Touquet on nende jaoks, kes tunnevad huvi thalassoteraapia vastu, mis Eestis alles lapsekingades.

Montreuil-sur-Mer on vähem kui 3000 elanikuga linn, millel on väga omapärane ja kuulsusrikas ajalugu. Selle kulgu meenutavad pikad linnamüürid, paljud kaitsetornid ning teised hästi säilinud sajanditevanused ehitised. Vanalinn on omapärane ning viimase peal korras!

Igal maja ajalugu ollakse ka turistile kohe valmis rääkima. Värskelt valmistatud šokolaad koos kuuma kohviga jääb pikemaks lauale seisma, sest selles poes on müüja, kes tundub ka Eestist kõike teadvat.
Külastamist on väärt veel ökomuuseum Fourmies Trelon’is. Just siin tehti esimesed pudelid kuulsatele Lancome’i, Elisabeth Ardeni ja Helene Rubinsteini parfüümidele. Ja väike klaasimuuseum-ateljee Sars-Poteries’is annab hea ülevaate prantsuse klaasikunsti minevikust ja tänapäevast ning kus tihtipeale näeb rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnike näitusi.

Seega – kui aeg ja laiskus vähegi lubavad, tasub teistkordsel reisil Prantsusmaale ka Pariisist väljuda. Nord-Pas de Calais on üks selliseid piirkondi, mis rahuliku, kaalutleva ja mõnusa loomusega eestlastele imehästi nädalaseks puhkuseks sobivad.

– – –

Täispikk artikkel onilmunud ajakirja ESTraveller numbris aprill-juuni 2004.

Teemad