Olin juba pikalt mänginud mõttega romantilisest puhkusest Prantsuse Rivieras. Kuna Estonian Airiga saab sinna sel suvel otse ja mugavalt, otsustasimegi selle puhkuse just seal veeta. Ootamatult üllatusterohkeks kujunenud reisil saadud õppetundidest võib aga kasu olla teistelegi, kel Taevasinise Ranniku reis alles ees.
Õppetund 1: usalda, aga kontrolli!
Võrdlemisi palju reisinud inimesena ei tekita ees ootav välisreis enam ammu erilist reisipalavikku. Koti pakkimine võttis aega napi tunnikese, sest mis riideid või asju seal soojal maal ikka niiväga vaja läheb, eks. Seega sättisime end õhtul üsna murevabalt magama. Hommikul helises äratuskell, sõime kiirustamata hommikust, suskasime hambaharjad kotti ja asutasime end uksest välja astuma, kui… järsku märkasime, et lennuk, kuhu minema pidime, lahkus Eestist viis minutit tagasi! Olime sisse maganud!
Sellist asja pole mul kunagi varem juhtunud. Kuna tänapäeva tehnika on nii peen, et minu telefon äratab mind ainult argipäeviti (sest nii olen tal käskinud; aga lend toimus laupäeval), ei teinud see hommikul piiksugi. Ja minu reisikaaslane, kes oli õhtul hilja just Rootsist naasnud, ei olnud koju naastes telefoni ajavööndit muutnud. Seetõttu äratas tema telefon meid Rootsi aja järgi – tund aega hiljem. Nii et ükskõik kui kindel te endas olete – kolmas äratuskell tuleb igal juhul kasuks!
Õppetund 2: kõige kiiremini saab pileti reisibüroost
Lennult maha jäädes oli meil kaks valikut: kas jääda Eestisse ning veeta nädal + 15 kraadi ja halva ilmaga või osta uued piletid ja lennata. Kuna reisitõrge sissemagamist ei kata, oli valikuid tegelikult ainult üks – ikkagi lennata!
Kui piletit on vaja kiiresti, tasub selle küsimusega pöörduda pigem reisibüroosse kui ise internetist otsida, sest reisibüroode piletite otsingu süsteemid koondavad infot kõigi suuremate lennufirmade lendude kohta ning enamik interneti teenusepakkujaid minu kogemuse põhjal samaks päevaks pileteid ei müü. Minu esimene käik (pärast veidikest internetis surfamist kodus) oli seega Estraveli lennujaama büroo, kust kiirkorras uued piletid saime.
Õppetund 3: hoia krediitkaardil piisavalt limiiti
Kuna reisi esimese päeva esimene tund osutus kõige kallimaks unetunniks minu senises elus, tuli esialgsest autorendi plaanist loobuda ja valida odavam alternatiiv ehk roller. Valituks osutus 125 cm3 Piaggio, mis andis peaaegu korraliku mootorratta mõõdu välja. Pisemaga oleks olnud üsna tüütu mööda rannikut üles-alla seigelda, aga sellest piisas täiesti.
Mis aga üllatas, oli rolleri tagatisraha suurus – krediitkaardilt broneeriti tervelt 1200 EUR. Kuigi broneeritud raha reaalselt su kontolt ei lahku, tähendab see siiski, et kasutada seda ei saa. Üks krediitkaart oli seega terveks reisiks “lõhki”. Siit moraal: enne reisi tuleks kontrollida, kas krediidilimiiti jagub ka ootamatusteks.
Õppetund 4: vihmakeepi on alati vaja
Kõige suurem üllatus Prantsuse Rivieras oli ilm. Sattusime nimelt selleks nädalaks, kui Draguignani lähistel olid tohutud üleujutused ning vihma sadas mitu päeva järjest. Seega vihmakeep ei ole tõesti kunagi ülearu ja parem, kui see ise kaasa võtta. Enamikus kioskites olid need ammu otsa lõppenud ning müüjad laiutasid küsimuse peale käsi ja naeratasid: „Meil siin ei saja ju kunagi.”
Õppetund 5: ringi seigeldes tee selgeks, mis on tagavaravariandid
Kui kasutate ringi rännates ühistransporti, olge valmis ootamatusteks. Raudteetöölistel on tavaks streikida, mistõttu bussid on mõnevõrra usaldusväärsem variant. Meie ühe päeva reisiplaani lõi aga segi üleujutustest tingitud rongiliikluse katkestus.
Kuna meie nii kavalad ei olnud, et endale busside liiklemist selgeks teha, tuli meil see käigu pealt ära õppida. Veidi närvirakke läks kaotsi, aga Cote d’Azuri kiituseks pean ütlema, et bussipeatustes on olemas üsna põhjalik info busside liiklemise kohta ja päris hätta keegi seal ei jää.
Õppetund 6: aeg on Provence’is suhteline mõiste
Ma olen käinud päris mitmes Vahemere riigis, aga pole ometi näinud, et kusagil siestat nii tõsiselt võetaks kui Cote d’Azuris ja Provence’is. Poed pannakse kinni mingil hoomamatul ajal kella 11 ja 13 vahel ning avatakse uuesti veel hoomamatumal ajal vahemikus 14 kuni 17, et nad siis kohe uuesti sulgeda – no hiljemalt kell 18.30. Seega kui tahate poodides tuulata, tuleb plaanid sättida kas selgelt ennelõunale või siis leppida sellega, et osa kohti on lihtsalt kinni. Sama kehtib ka toidupoekeste, pagariäride, pitsaurgaste kohta.
Samas ajal, mil poed ja eriti pisemad toidukraamipoed lahti on, tasub neisse kindla peale sisse astuda – panini’de, baquette’id, kõiksugu magusate küpsetiste, puuviljade-aedviljade, juustude ja muu toidukraami valik võtab silme eest kirjuks ja suu vett jooksma. Kindlasti külastage ka turgusid – Nizzas lilleturgu, Antibes’is Marché Provençali ja ehk sattude ka mõnda väikesesse külakesse just turupäeval, viimasest saab kindlasti kõige ehedama elamuse.
Õppetund 7: söögiaeg on püha
Kui te lähete Lõuna-Prantsusmaal restorani valel kellaajal, teile süüa ei anta. Nii lihtne see ongi. Lõuna serveeritakse mitte varem kui kell 12 ja mitte hiljem kui kell 16 ning õhtusöök algab meie mõistes võrdlemisi hilja ehk pärast kella 19.30. Kui lähete restorani kell 18, saadetakse teid kas ukselt tagasi või pakutakse jooke ja võimalust õhtusöök ära oodata.
Normaalne prantslane sööb vähemalt kolm käiku ja vähemalt kolm tundi. Kui tõusete lauast enne seda, peetakse teid opakaks. See kehtib kõige enam õhtusöögi kohta. Veini müüakse enamasti pudelikaupa, harvem ka klaasiga.
Mida Cote d’Azuri kohta veel teada?
Oma veidrustele vaatamata on tegu siiski ülimalt sarmika paigaga. See kõlab küll klišeena, aga tegelikult pakub Taevasinine Rannik tõesti midagi igale maitsele.
Loodusehuvilised ja matkajad võivad seigelda Massif de l’Estereli matkaradadel. Kultuuri- ja kunstihuvilisi paeluvad erinevad festivalid (nt Jazz à Juan Antibes’is) ja muuseumid, nt Matisse’i ja Chagalli muuseumid ning moodsa kunsti muuseum Nizzas. Monte-Carlo ja Monaco tänavail on Ferrari tavaline auto ning jahid sadamas suuremad kui kusagil mujal. Romantikud võivad end unustada jalutama imelistesse mägiküladesse nagu Eze, St. Paul de Vence või Tourrettes-sur-Loup. Šopahoolikud võivad hulluda Nizza poodides. Rannalõvid naudivad Cannes’i ja Villefranche sur Mer’i liivarandasid.
Cote d’Azur pakub tõesti kõike, mida mõnusalt puhkuselt ihkaks – võluval, ehtprantslaslikul moel.
Tahad ka Lõuna-Prantsusmaale? Vaata näiteks villapuhkuse võimalusi.
Teemad