Elus on juhuseid, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta. Üks sellistest oli võimalus külastada Oxfordi Ülikooli, kus minu hea sõber on lõpetamas kursust Executive Master of Business Administration. Ta oli lahkesti nõus tutvustama meile nii linna, ülikooli kui ka Oxfordi kaunist ümbrust.
Oxford on äärmiselt armas linnake: madalad, pikkade ja kitsaste hoovidega inglisepärased majakesed, palju rohelist ja imekaunis linnakeskus. Kõike seda vürtsitab kirju kooslust üliõpilastest ja õppejõududest, kes on kõikjalt maailmast kokku tulnud.
Mida teha Oxfordis?
Külasta kolledžeid!
Oxfordis ei saa üle ega ümber ülikoolist ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Oxfordi Ülikooli alla kuulub 38 kolledžit, neist tuntumad on Christ Church, Trinity, New College ja salapärane All Souls College.
Kolledži mõistele ei ole Eestis päris õiget vastet, kõige lähem on ehk korporatsioon. Esmalt peab tudeerima minev üliõpilane valima kolledži, mis üldjuhul ei ole seotud erialaga, ning alles seejärel tuleb valida kool ja eriala.
Kolledži liikmelisus on eluaegne ning seda vahetada praktiliselt võimatu. Kolledžites toimub kogu kooliväline elu – seal elatakse, süüakse, käiakse kirikus ja raamatukogus, peetakse konsultatsioone õppejõududega ning mis seal salata – ka väike pidu on kindlate kolledžimüüride vahel üsna tavaline.
Enamasti on kolledži territooriumid suletud ning läbi pääseb vaid üliõpilase kaardiga, valitud kohtades ka grupiekskursiooniga. Paljud kolledžid on üle 500 aasta vanad ning juba arhitektuuriliselt väga põnevad ja võimsad. Lisaks on kuulsad lõpetajad palju seiku ajaloopärandisse kirjutanud. Trinity kolledžis nt on Harry Potteri hõngu tunda, Christ Churchi kolledži söögisaalist sai inspiratsiooni „Alice Imedemaalt” jne.
Seega kui vähegi võimalik – jaluta mõnes kolledžis, külasta kas või pühapäevahommikust jumalateenistust. See on elamus omaette!
Vaata linna kõrgustest! St. Mary the Virgini kirikutornist avaneb suurepärane vaade kogu linnale. Torni ronimine maksab kolm naela ja võib olla üsna katsumusterohke, kuna trepp on väga kitsas ning üksteisest mööduda peaaegu võimatu. Ülal olev vaateterrass on samuti kitsuke, seega ole valmis väikeseks ekstreemsuseks. Kogemus on siiski vahva ning kirikutornist saab mitme kolledži hoovi lausa tasuta piiluda.
Söö Jamie või Raymondi juures! Kas teadsid, et Jamie Oliveri esimene Itaalia restoran avati Oxfordis? Just siit leiad linna parimad pastad ja hea külma veini, mis täiendab maitseelamusi. Kui sinu Jamie-vaimustus ulatub toidust kaugemale, leiad kõikjalt restoranist erinevaid raamatuid, suveniire ja muud lõbusat, mida kodustele kaasa soetada. Jamie restoran asub otse kesklinnas: 24-26 George Street.
Raymond Blanc on üks tuntumaid iseõppinud prantsuse kokkasid. Hommikusöögiks hüppa Maison Blanci, kus serveeritakse Inglismaa parimaid croissant’e ning kosutavat kohvi. Õhtusöögiks vali aga Brasserie Blanc aadressil 71-72 Walton Street. Maitseelamused on garanteeritud.
Kui õhtusöögist veel jaksu üle jääb, siis tagasiteel kesklinna kiika kindlasti Freudi-nimelisse ööklubisse. 1988. aastal avatud ööklubi tegutseb 19. sajandi alguses ehitatud kirikus! Sõnadest jääb väheks, et seda kirjeldada.
Tee sporti! Kui sul on ülikoolis käsi sees, tasub erinevate kolledžite aedades jooksmas käia. Aga näiteks lohe lennutamiseks sobib paremini Jerico linnaosa kõrvale jääv aas. See on kesklinna vahetus läheduses asuv ilmatusuur muruväljak, kus perekonniti käiakse värsket õhku nautimas, pikniku pidamas ja niisama aega veetmas.
Pane tähele, et aasa kaunistavad päris elusad lambad ja haned. Ole ettevaatlik, et mitte mõne üllatuse sisse astuda! 🙂
Mine puntima! Tund aega naerukrampe ja valutavad käelihased! 🙂 Punting meenutab pisut Veneetsiat – see on kitsa ja pika paadiga madalal kanalil opereerimine, nii et hoog saadakse pika kaikaga põhjast lükates.
Ega kurssi hoida ja kanali keskel püsida nii lihtne olegi, kui eemalt paistab. Meie rammisime igatahes korduvalt nii teisi paate, kalda ääres kasvavat võsa kui ka kanalipiiret. Lisaks kipub hoolükkamise teivas põhjamutta kinni jääma. Soovitan kindlasti ise sõita, mitte paadijuht võtta – nalja saab kordades rohkem. Tund aega omapäi lõbusõitu maksab 20 naela.
Külasta muuseume! Kultuur peab rahvale olema tasuta. Seega on ka enamik muuseume Oxfordis tasuta. Käi näiteks University Museum of Natural Historys, kus on esindatud nii dinosauruste skeletid kui ka päris ehe mesitaru elusate mesilastega. Avastamist jätkub tundideks. Muusemi ees on eksponeeritud mahakukkunud vihmametsa puud „Ghost Forest” projekti raames. Kas teadsid, et iga nelja sekundi järel hävitatakse jalgpalliväljakusuurune tükk vihmametsa ja et vihmametsades elutseb umbes 40% kõigist maailma loomaliikidest?
2009. aastal rekonstrueeritud Ashmolean Museum on kohustuslik kõikidele kunsti- ja ajaloohuvilistele. Esindatud on muuhulgas Michelangelo ja da Vinci maalid, Oliver Cromwelli surnumask, Posie sõrmuste kollektsioon (millest sai inspiratsiooni Tolkien „Sõrmuste Isanda” kirjutamisel) ning Antonio Stradivari viiul aastast 1716, millel ei ole iial mängitud – Messiah-Salabue Stradivarius.
Museum of the History of Science’is on esindatud kõikvõimalikud instrumendid – matemaatilised, astronoomilised ja navigatsiooniseadmed, mikroskoobid, teleskoobid ja kaamerad, keemia- ja meditsiinitarbed. Vaatamist väärib ka Einsteini 1931. aastal loengus kasutatud tahvel, millel on kirjas relatiivsusteooria valem.
Šoppa! Ükski tripp ei ole ostlemiseta täiuslik, eks ju? Oxfordi linnas leiab kõike alates Primarkist ja lõpetades Debenhamsiga. Kui Sul on pisut rohkem aega, soovitan külastada Bicester Village’i nimelist outlet-keskust Oxfordist pooletunnise bussisõidu kaugusel. Buss nr S5 väljub Oxfordist Magdalen Streetilt ning edasi-tagasi pilet maksab 4,40 £.
Nagu ikka on outlet’i hinnad poest soodsamad ning esindatud on suur valik igasugu tuntud kaubamärke. Kui jätad külastuse hilja peale, vaata kindlasti peatusest busside graafikut – õhtupoole liiguvad need vaid kord tunnis.
Oxford on nüüd raudselt minu viie lemmiklinna hulgas. Kindlasti lähen sinna ühel heal päeval tagasi – kas turisti või üliõpilasena, eks seda näitab elu! 🙂
Teemad