Mäesuusahooaeg Euroopa talikuurortides kogub vaikselt tuure. Enne reisile sõitmist tasub teada, et mäesuusatamine on paljude kindlustusseltside silmis kõrgendatud riskiga tegevus. See tähendab, et n-ö meditsiiniabikindlustuse tavapaketist ei piisa, vaid juurde tuleb osta lisakindlustuskaitse.
Niisiis selleks, et kindlustuskaitse kehtiks ka suusamäel juhtuda võivatele õnnetustele, tuleb paljude kindlustusseltside puhul kindlustusavaldusel eraldi märkida, et kavatsed reisil tegeleda mäesuusatamisega või sõita lumelauaga ning tasuda täiendav kindlustusmakse.
Samas on mitmeid kindlustusseltse, kes pakuvad meditsiiniabikindlustuse tavapaketis kaitset ka mäesuusatamisel juhtuda võivate õnnetuste eest ja eraldi lisakindlustust osta pole vaja. Kuna erinevad seltsid pakuvad erinevate tingimustega reisikindlustust, tasub enne lepingu sõlmimist vähemalt kolme pakkuja tingimusi võrrelda. Hoolega tasub tingimusi lugedes tutvuda välistustega – need on juhtumid, mille korral selts ei pea sulle kahju välja maksma.
Kolm olulist pidepunkti meditsiiniabi kindlustust ostes:
- Pööra tähelepanu kindlustussumma suurusele, mis peaks katma sinu võimaliku haigestumise kulud reisil olles. Kindlustussumma suuruse pakub välja kindlustusselts: sõltuvalt seltsist võib see olla kas lepingus juba kindlaks määratud või saad valida paari-kolme summa vahel.
- Pööra tähelepanu sellele, mida kindlustus hüvitab. Üldjuhul hüvitatakse vältimatu arstiabi, sh omavastutustasud ning hädavajalikud arsti määratud ravimid, samuti uuringud, haiglaravi ning haige transpordikulud välismaal ja sealt koju.
- Pööra tähelepanu sellele, mida kindlustus ei hüvita. Meditsiiniabi kindlustuse eesmärk on aidata sind haigestumise või õnnetusjuhtumi puhul, kuid kindlustuslepingus on loetletud ka välistused, mille puhul hüvitist ei maksta. Välistustena võivad olla kirjas näiteks kroonilise haiguse ägenemine, õnnetusse sattumine joobeseisundis. Suusareisile minnes tasub teada, et üldjuhul ei hüvita kindlustus kahju, kui õnnetus juhtus väljaspool märgistatud ehk ametlikke nõlvu või suusaradasid sõites.
Kui sinuga peaks reisil õnnetus juhtuma või haigestud, võta esimesel võimalusel ühendust oma kindlustusseltsiga. Kui maksad arstiabile kulunud summad esialgu ise kinni, hoia tšekid ja arved alles, sest kohustus oma kulusid tõendada on sinul.
Millist kasu saad Euroopa ravikindlustuskaardist?
Enne kui kindlustuslepingut sõlmima hakkad, mõtle, ehk piisaks sulle hoopis Euroopa ravikindlustuskaardist, mille saavad Eesti Haigekassas kindlustatud tasuta taotleda. Euroopa ravikindlustuskaart annab sulle õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu riikides ja mõnes liitu mittekuuluvas riigis.
Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ei tähenda siiski seda, et kui peaksid vajama arstiabi, on kõik tasuta. Esiteks ravikindlustuskaart erapraksistes ei kehti, nii et tuleb leida riiklik raviasutus. Riiklikus raviasutuses kaetakse küll vajaliku arstiabi kulud, kuid ei hüvitata omavastutusega seotud tasusid: näiteks visiiditasu, haiglas viibides voodipäevatasu jne. Need summad võetakse asukohamaa tariifide järgi ja on riigiti erinevad, ulatudes mõnekümnest eurost mitmesaja euroni. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.
Loe Euroopa ravikindlustuskaardist lähemalt siit.
Loe ka blogilugu Reisikindlusetuse ABC ning üldist infot reisikindlustuse kohta.
_______
Originaallugu on ilmunud 29. jaanuaril 2013 tarbijaveebis minuraha.ee
Teemad