Filmitegija Andres Maimik tegi autoreisi eriilmelises Kanadas ja annab põhjaliku ülevaate, milliseid seiklusi USA vennasriik kahe nädala ja kolme tuhande kilomeetri jooksul pakkuda suudab.
Minu ettekujutuses on Kanada alati olnud selline „haritud mehe Ameerika“, kus kõik on väliselt sarnane USAga, aga kraadike väiksem ja vaiksem ja viisakam. Riigi pakutavat heaolu on rohkem, püsse on vähem, raha samuti ja inimeste vahel on palju-palju enam ruumi. Ameeriklastele omane lärmakus ja joviaalsus on maha keeratud, suhtlusstiilis on säilinud vana hea euroopalikkus.
Alastirand ja lubatud kanep
Alustame Kanada reisi läänepoolseimast suurlinnast Vancouverist. Ühe uuringu järgi on Vancouveri elanikel Põhja-Ameerika suurim rahuloluindeks. Olgu sellega, kuidas on, aga Vancouver on suur sadamalinn, kuna Ida-Aasia võimsad tööstusriigid on vaid üle Vaikse lombi hüpata. Aga ka liberaalne kultuurilinn, mille keskmeks on British Columbia ülikool. Otse ülikooli naabruses tegutseb Wrecki clothes-optional-rand, kus nii vallalised kui ka paarikesed, hetero- ja homorahvas hõljuvad ringi sellisena, nagu kõigevägevam on nad valmis vorminud – paljalt. Ranna atmosfääri täidavad paradiislikud meditatsiooniüminad ja maguskirbed aroomid, sest British Columbia osariigis on kanep legaalne.
Iga kolmas Vancouveri elanik on Hiina päritolu ja Hiinalinna tänavalettidel jõllitavad eksootilised mereelukad, millest osavad kokad kohapeal hõrgutise valmis smoorivad. Vancouveri suhteline heaolusüsteem ja Hiina kaudu sisse tulvavad odavad narkootikumid on linnapilti kokku meelitanud massiliselt kodutuid ja uimastisõltlasi, mistõttu päris ennast ära kaotada all-linna melus siiski ei maksa.
Kui tavalise inimese jaoks toob “Ameerika põlisasukas” silme ette tomahooki viibutavad indiaanlased, siis antropoloogiamuuseum tõestab, kuivõrd eriilmeline on algasukate esemeline kultuur, eluviis ja sotsiaalne ülesehitus. Kosmopoliitses Vancouveris toimetab väike, aga tegus eestlaste kogukond. Spetsiaalselt soetatud maatükil tähistatakse jaanipäeva, kus Kungla rahvast vihuvad nii vana aja eestlased kui ka noored, kellel kontakt eesti keelega on hajumas, aga identiteeti hoiavad nad endiselt kõrgel.
Vancouver on linn, kus magamine on nõrkadele – ööelu pakub võimalusi igale maitsele ja orientatsioonile. Igal hipsteriaugul on oma pruulikoda ning sortide valik paneb pea ringi käima. Muidugi, rahakott peab olema tüse, letihinnale keevituvad otsa maksud ja jootraha, mis on siinses teeninduskultuuris vabatahtlikult kohustuslik.
Ürgloodusest Leninini
Suurlinna vibratsioonidest tüdinud, tuleb siirduda ürgsematele radadele. Näiteks sõita praamiga Vancouveri saarele. Saare lääneosas, Pacific Rimi rahvuspargi randades saab rullida Vaikse ookeani majesteetlikel lainetel, nii surfilauaga kui ka ilma. Rannaäärne ürgloodus on täis salapäraseid olevusi, puumajäljed soomudas annavad tunnistust, et sa pole metsas üksi.
British Columbia pealinn Victoria annab rändurile kiire ülevaate esimeste kolonistide Victoria-aegsest arhitektuurist ning pakub kümneid võimalusi süvaookeanikalastuseks või vaalavaatlusretkedeks.
Vancouverist on vaid mõnetunnise praamisõidu kaugusel Ühendriikide Washingtoni osariik. Üks lääneranniku suurematest linnadest Seattle on tuntud oma panusega IT-valdkonda, siin on peakorterid Microsoftil ja Amazonil. Popkultuurimuuseum on kokku korjanud Seattle’i suurima poja, Kurt Cobaini purukslöödud kitarrid ja eksponeerib neid kõrvuti Elton Johni platvormsaabaste ja Jimi Hendrixi passiga. Microsofti asutaja Paul Alleni kirg Hollywoodi artefaktide vastu on toonud muuseumisse ka originaal-Alieni, Terminaatori ja Darth Vaderi.
Seattle’i tänavatele on külvatud skulptuure nagu Kalevipojal kivisid. Pargipingil istuv vanahärra osutub lähemal vaatlusel pronksiseks, silla all võid kohata hiiglasuurt kivist trolli ning ühel tänavanurgal põrnitseb sind kuue meetri kõrguselt Vladimir Lenin isiklikult. Üks ettevõtlik ärimees taris kunagi oma baarile tähelepanu tõmbamiseks Ida-Euroopast kohale mahakantud kommunismirajaja monumendi, mis ka aastakümneid hiljem kapitalismi kantsi turiste meelitab. Kuna tähelepanu võitmine on Ameerika bisnismudeli A ja O, siis liialdustega ei koonerdata.
Igaüks võib olla ämblikmees
Seattle’ist paaritunnise autosõidu kaugusel asub linnake Leavenworth, mis on üles ehitatud kui mõne Baieri linna koopia. Vahveldusega nukumajade ja kellatornide vahelt kostab joodeldamist, trullakate dekolteedega Mädchen’id ja nahkpükstes jäägrid kannavad ette Bratwurst’i hapukapsastega.
Kanadas tagasi, tuleb sisse põigata Okanagani orgu, kuhu on koondunud Kanada suurimad ja parimad veiniistandused. Lõputud kirsi- ja aprikoosipõllud pakuvad lahkesti ise noppimise võimalust.
Eriti ägedaks läheb maastik Jasperi ja Banffi rahvusparkides keset Rocky Mountainsi mäestikku. Sügavad kanjonid, helesinised mägijärved, kärestikulised jõed, lumised tipud, mäeahelikel tiirlevad matkarajad – mida veel tahta, et tunda täie rinnaga elus olemise tunnet? Mount Robsoni jõel tuleb kindlasti proovida rafting’ut, kus kummipaaditäis rahvast kihutab kiljudes kärestikke pidi. Kohalik kajakikunn kütab vahusest kosest alla, nii et ei köhi kah.
Banffis kaljuronimist katsetades aga avastasin enda jaoks gravitatsiooniseaduse suhtelisuse: ei tohiks olla võimalik, et minu vanuses ja kehakujuga isend suudaks peaaegu püstloodis kaljut pidi üles turnida nagu mingi ämblikmees. Aga näed, ära tegin!
Banffi püsielanikkond on mägedega sedavõrd sina peal, et kasutusele on võetud üks ekstreemsemaid viise kontide murdmiseks – mägirattaga allasõit –, langevarjuga suusatamine ja lindkostüümis liuglemine.
Maailma ilusaimaks tituleeritud Jasperi ja Banffi vaheline mägimaantee viib mööda liustikest, mille sulamismärgid aastakümnete kaupa kirjeldavad kliima soojenemist vägagi tõsiseltvõetavalt. Tee peal tuleb vastu karusid, kaenlas mesitarusid. Kuigi karurahva rünnakud inimeste vastu on üliharv nähtus, on hoolsamad matkalised varunud spetsiaalset karuspreid.
Dinosauruste pealinna!
Miette’i kuumaveeallikad osutuvad aga pettumuseks – ülerahvastatud ja kloorihaisuses basseinis hõljuvad turistid nagu frikadellid. Parem otsida turismimarsruutidest kõrvale jäävaid puutumata allikaid, mida pidavat sealkandis ohtralt leiduma.
Calgary poole edasi sõites algavad lõputud preeriatasandikud. Drumhelleri ümbruses hakkab pihta badlands: vesternitest tuttav maastikuvorm, kortsus liivakivikaljude ja hiiglaslike looduslike kiviseentega, võimsate kanjonite, kuivanud jõesängide ja kaktustega poolkõrb. Preeriakoerad varitsevad oma käikude suudmetes. Drumheller tituleerib ennast maailma dinosauruste pealinnana, sest uhteorgudest kaevatakse välja üha uusi juuraajastu valitsejaid.
Kanada on nii lõputu, et kahe nädala ja kolme tuhande läbitud kilomeetriga ei jõua sajandikkugi avastada. Aga võimsate maastike ja põnevate kultuurikihistuste, kuid ka tsiviliseeritud teeninduse ja sõbraliku elanikkonna poolest on see maa top-notch-reisisiht.
Fotod: erakogu
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2019. aasta sügistalvises numbris.
Teemad