Estravelleri kruiisitoimetaja Timo Kauppinen jätkab käesolevas numbris oma artiklitesarja rahvusvahelistest kruiisifirmadest ja maailma põnevamatest sihtkohtadest. Sedapuhku oli Kauppise võõrustajaks kruiisil Prantsuse Rivierast Costa del Solini SeaDream Yacht Club, kes esindab tervenisti uut kontseptsiooni maailmamerel ja kutsub end mitte klassikaliseks kruiisifirmaks, vaid jahifirmaks.
Esmalt prantsuse shampus ja vene kaaviar
Maikuine päike paistab poolpilvises taevas, kui saabun Nizzasse. Sadamas ootab sinivalge jaht SeaDream II, mis saab mu koduks järgmiseks kuueks päevaks, teel Málagasse Hispaania kuulsal päikeserannikul Costa del Solil.
Juba laeva pardale minek näitas, et tegemist on millegi parema kui massiturismiga. SeaDream II kapten Erik Lund Anderssen ja hotellimanager Kevin Dunn olid trapi juures iga reisijat isiklikult vastu võtmas.
Seejärel juhatati reisijad laeva peasalongi, kus meid tervitati prantsuse shampuse ja vene kalamarjaga. See oli üks paljudest erinevustest massikruiisi ja luksusjahi vahel, aga reis polnud veel õieti alanudki…
Shampuse ja kalamarja järel ootasid laeva vestibüülis kajutiteenijad, et juhatada reisijad kajutitesse. Sisekajuteid sellel laeval ei tunta, vaid kõik SeaDreami kajutid on ruumikad väliskajutid, mille varustus vastab parimate hotellide tasemele.
Järgnesin Belgiast pärit kajutiteenijale oma kajutisse, mis rahuldanuks ka kõige nõudlikuma kruiisireisija maitset. Ligi 50-ruutmeetrine Owner’s Suite oli laeva üks parimaid kajuteid.
Luksuskajut täis mõnusaid pisimugavusi
Sviidi varustusse kuulusid muuhulgas eraldi elutuba ja magamistuba, sööginish ja kaks marmoriga kaunistatud vannituba. Ühest vannitoast avanes kaunis vaade merele.
Suuremas vannitoa oli lisaks vannile veel spetsiaalne massaazhidush. Vannitubades ootasid mind maailmakuulsa Bvlgari dushigeel, shampoon, juustebalsam, seebid ja kätekreemid.
Magamistoa riidekapist leidsin ka hommikumantli ja vannisussid. Kapikesi ja riiuleid oleks kajutis piisanud ka mitmekuulise kruiisi tarbeks. Juba esimesest hetkest tundsin, et see kruiis hakkab mulle väga meeldima…
Omanikusviidi meelelahutuskeskus sisaldas 2 lamedat televiisoriekraani, CD-mängija ning DVD filmide jaoks. Punktiks i peal olid aga märkmepaberid ja muud vahendid mu töölaual – kõik varustatud minu nimega! Internetiühendus oli selle kõrval juba igapäevane asi, 20 dollari eest päevas võis laptopi endale ka üürida.
Minibaarist avastasin karastusjookide kõrval veel kaks liitrist alkoholipudelit, mille kohta firma uuris minu maitset broneeringut tehes. Milline hotell paneks igale kliendile minibaari kaks liitrist alkoholipudelit ja veel ilma lisamaksuta?
Lisaks omanikukajutile on SeaDreami reisijatel valida veel kahe kajutikategooria vahel: 18-ruutmeetrine Yacht Club Stateroom ja 36-ruutmeetrine Commodore Club Stateroom.
Kõigi mainitud kajutitüüpide standardvarustuse hulka kuuluvad nagu omanikukajutilgi minibaar jookidega, reisija nimega märgistatud märkmevahendid, rannamantel ja vannitoasussid, massaazhidush, Bvlgari pesuvahendid, lameda ekraaniga televiisor, CD-mängija ja DVD ning loomulikult ööpäevaringne kajutiteenindus.
Enam kui pooled reisijatest eurooplased
Samal ajal kui kruiisilaevade veeväljasurve hakkab juba üle 110 tuhande brutoregistertonnistele megalaevadele lähenema, pakkudes personaalse teenindamise asemel ööpäevaringset organiseeritud massiprogrammi, suunduvad nõudlikumad kruiisireisijad isikupärasemat vabaajaprogrammi otsima väikestele kruiisilaevadele.
SeaDream võtab oma pardale 110 nõudlikku reisijat, keda teenindava personali arv ulatub üheksakümneni. – nii tagatakse kõrge tase. SeaDreami reisija tunneb selgelt, et ta on laeval oodatud ja austatud.
Prantsuse Nizzast Hispaania Málagasse suunduval kruiisil oli reisijaid 69. Neist kõige kaugemad olid kohale lennanud koguni Lõuna-Aafrikast, Singapurist, Kanadast ja Filipiinidelt. Ja märkimisväärne oli ka seik, et enam kui pooled reisijatest olid laeval eurooplased. Reisi pikkuseks kujunes 772 meremiili ehk umbes 1428 kilomeetrit. Jahi veeväljasurve on 4260 brutoregistertonni, pikkus 105 meetrit ja laius 14 meetrit. Reisijatekke on SeaDreamil kokku viis.
Kruiisil paar korda aastas
Inglased Valerie Austen ja Brian Cook uurivad maailma erinevaid paiku kruiisi abil paar korda aastas. Tuttavaks on saanud nii värvikas Madagaskar, päikeseline Kariibia meri, kosmopoliitne Läänemeri, müstiline Aasia ja isegi jäine Antarktika. Austen ja Cook on kruiisidel sõitnud alates 1985. aastast. Arvukatest sihtkohtadest peavad nad põnevaimaks Antarktikat, mida nad on külastanud mitmel korral.
“See on suurepärane sihtkoht oma looduse poolest. Sihtkoht, kus inimese jalajälgi veel pole näha,” jutustab Austen õhinal.
Aastal 2000 tegid Valerie Austen ja Brian Cook ainulaadse reisi Titanicu vrakile. Sukeldumine allveelaevaga kestis umbes kaks ja pool tundi, misjärel tiireldi vahetult vraki ümber viis tundi, kuni kätte jõudis aeg uuesti merepinnale naasta. RMS Titanic uppus 14. aprillil 1912. aastal oma esmareisil, põrkudes Newfoundlandi lähedal kokku jäämäega. Katastroofis hukkus 1523 inimest, laeva vrakk lebab ligi nelja kilomeetri sügavusel.
“Huvitav oli näha, kuidas veel 88 aastat pärast laevaõnnetust olid pudelid merepõhjas säilinud, kuigi kastid olid juba ammu ära lagunenud. See oli sügavalt meelde jääv kogemus,” nendib Brian Cook.
“SeaDream on luksustoode, personaalne teenindamine on meile jätnud hea mulje,” jutustab Valerie Austen. “Meie arvates on väike laev kõige meeldivam viis reisimiseks. Näiteks Kariibia meri on väikese laevaga suurepärane kruiisisihtkoht. Megalaevad rikuvad Kariibi mere saarte idülli, kui tervelt 3800 inimest väljub samast laevast päevaekskursioonidele.”
“Võimalus osaleda Vahemerekruiisil väljapool turismihooaega oli üheks põhjuseks, et valisime just selle kruiisi,” nendib Brian Cook. “Järgmiseks sihtkohaks oleme aasta lõpupoole plaaninud mitmenäolist Lõuna-Aafrikat.”
Söök valmib täpselt vastavalt tellimusele
SeaDream pakub lisaks personaalsemale teenindusele veel üht suurtest kruiisilaevadest erinevat teenust: “à la minute cuisine”, kus toit valmistatakse alles kliendi tellimisel ega võeta soojakapist nagu suurtel laevadel. Iga kokk teab, et pole kaugeltki sama, kas serveerida õhtusöök sajale või enam kui kolmele tuhandele inimesele.
SeaDreamil pakutakse nii hommikusööki kui lõunat Topside restoranis laeva välistekil, kus võib samal ajal nautida vahelduvat meremaastikku. Õhtusöök toimub tavaliselt jahi restoranis.
Restoranis on palju kaheinimeselaudu, kuid leidub ka laudu isegi kümnele inimesele. Restoran on piisavalt suur, et kõik reisijad mahuksid sööma samaaegselt. Seating on restoranis vaba, reisijad võivad vabalt ise endale lauakaaslased valida. Teistel kruiisidel on söögiajad ja laud tavaliselt kogu reisi ajaks kindlaks määratud.
Tüüpiliseks à la carte õhtusöögiks on valida kolme külmtoidu, kolme supi, kahe salati, nelja põhiroa ja viie järelroa vahel. Esindatud olid ka alternatiivsed taime- ja kergetoidud.
Maitseelamusi täiendab tasuta vein nii lõuna kui õhtusöögi juurde. Soovi korral võib veini tellida ka nn. connoisseur’ide veinikaardilt.
Söö, kus sulle meeldib
Maailma palju näinud reisija hindab SeaDreamil võimalust tellida toite ka väljapool menüüd. Näiteks õhtusöögi võib alustada kalamarjaga kasvõi igal õhtul. Ka kajutiteenindus toob soovi korral kalamarja ilma lisamaksuta. Esmaklassilised toorained ja viimistletud serveering täiendavad merelist maitseelamust veelgi.
Ühel õhtul otsustasin nautida õhtusööki oma sviidis. Vaid üks kõne kajutiteenindusse ja õhtumenüü oligi kajutis valimiseks valmis. Õhtusöök serveeriti käikude kaupa eelroast desserdini nagu jahi restoraniski. Paljudel megalaevadel oleks õhtusöök kajutis reisijate suure arvu tõttu üsnagi komplitseeritud.
Rahvusvahelistel kruiisidel on huvitav jälgida, kuidas erinevate rahvuste toitumisharjumused erinevad. Kui ameeriklane tellib oma taldrikule enamasti liha, siis eurooplane valib tihti kala.
Kalamarja tarbiti SeaDream II-l nädalas üle viie kilo, homaare 18 kilo, liha 45 kilo ja värsket kala 136 kilo. Jookidest kulus nädalaga sada pudelit shampust, 252 pudelit valget veini ja 168 pudelit punast veini.
Reisija on laeval kõige tähtsam
Reisijat peetakse laeval kõige tähtsamaks persooniks “otsekui seitsmendal merel” ja vaevalt keegi SeaDreami reisijatest paneb seda pahaks. Laeva personal koosneb peamiselt eurooplastest, kuigi kohtab ka aasiapäraseid näojooni.
Väikesest Oslo lähedal paiknevast Norra külast Kongsvinger pärinev SeaDreami II kapten Erik Lund Anderssen oli 18-aastane, kui ta tegi otsuse laia maailma minna nagu mõni teinegi enne teda. Kaubalaeva kapteniks sai ta 1980. aastal ning aastast 1985 on Anderssen töötanud reisilaeval.
“Laeval personal mitte ainult teeb tööd, vaid annab tervele laevale elu, et toode oleks edukas ka klientide seas,” sõnab Anderssen. “Oma suuruse poolest sobib SeaDream suurepäraselt tellimuskruiisidele – SeaDreami laevu on oma erireisideks üürinud muuhulgas ka sellised rahvusvahelised firmad nagu Nokia, Jaguar ja USA suuruselt teine õlletootja Miller. Ka mitmed eraisikud on laevu perepidustusteks rentinud.”
“Arvan, et oleme oma tööd hästi teinud,” tõdeb kapten Erik Lund Anderssen uhkelt.
Õukond lainetel ilma formaalsusteta
SeaDreami reisija ei otsi oma puhkuse ajal suuri sadamaid, vaid hoopis neid, kuhu megalaevad oma suuruse tõttu ei või siseneda. Väike köidab.
Õhkkond on SeaDreamil vaba. Koos kindlate söögivahetustega on üle parda heidetud ka dress code ehk siis meeste lipsukohustus õhtusöögil. Ja mis kõige toredam, see laev ei püüa välja näha nagu neoontuledes ujuv Las Vegas!
Kogenud kruiisireisija oskab hinnata ka seda, et laevatekil ei kõla tarbetuid teateid bingo ja pealelõunatee algamise kohta. Eriti tuleb ära mainida ka fakt, et jahi kaupluses tehtud ostud toimetatakse reisijale kinkepakendis otse kajutisse.
Aasia raviprotseduurid on populaarsed
SeaDreami eriliseks võluks on taastusravikeskus, mis kuulub Bali kuulsale ettevõttele Mandara Spa. Mandaral on üle 60 sanatooriumi üle maailma – Bahamast Maldiivideni ja Tahiitist Hawaiini. Ravikeskuse direktori Victoria Doyle’i sõnul tuleb SeaDreami reisijate eest igati hoolt kanda ka nende puhkuse ajal.
Eksootilised Aasia päritoluga ravikuurid on klientide hulgas väga populaarsed. Näiteks tõi Doyle muuhulgas hawaii massazhi ja massaazhi kuumade kividega. Hinnatud on ka aroomiteraapia ning rahvarohked tai chi- ja joogatunnid.
“Meesreisijad on enim huvitatud massaazhist ja näohooldusest. Tellitud kruiisidel on ärimeeste seas väga küsitud protseduuriks maniküür,” jutustab ravikeskuse direktor Victoria Doyle.
Oma tervise eest hoolitsejatele on SeaDreamil palju mõeldud. Jahil on hästivarustatud tervisespordisaal ja väga mitmekülgsed veespordivõimalused. Kui laev seisab ankrus, lastakse vette spetsiaalne parv, millelt võivad startida surfajad, veesuuskurid ja aerutajad. Ja kõik see on lisatasuta.
Laeval on olemas maastikujalgrattad, mida reisijad võivad laenata sadamas maale suundudes. Golfimängijatele pakub vaheldus golfisimulaator, millel saab valida maailma 30 tippväljaku vahel. Pealelõunast puhkust aitavad sisustada veel ujumisbassein, mullivann, bali voodid päikesevõtuks ja koguni kaheksa inimest korraga mahutav päikeselavats! Merepuhkus võib seega sisaldada palju muudki kui gourmet-toite tähttaeva all.
Majutust korraldab tõeline proff
SeaDream II hotellimanageriks on inglane kevin Dunn, kes on suure kogemusega proff. Ookeaniavarused on olnud tema töökohaks viimased 27 aastat.
1975. aastal sai Kevini esimeseks töökohaks Union-Castle Mail Steamship Company, kus ta alustas pakikandjana. Union-Castle teenindas tollal laevaliine Inglismaalt Lõuna-Aafrikasse.
Aasta hiljem siirdus Dunn laevakompaniisse Cunard Line, tõustes selles kruiisifirmas 25 aastaga kelnerist purseriks ehk reisitüürimeheks. SeaDreamile tuli ta mullu hotellimanageriks. Oma tööst on Kevin Dunn vaimustatud, kuna kohtab laeval inimesi väga erinevatest maadest.
“Kruiisid on palju muutunud nende 27 aasta jooksul, mil mina merd olen kündnud. Samal ajal kui kruiisisektor on kasvanud, on teenindus muutunud üha tähtsamaks kvaliteediteguriks. Rahvusvahelised kruiisid pakuvad tänapäeval igaühele midagi ja reisijad on sellega seoses noorenenud. Nüüd sõidavad kruiisidel teisedki, mitte ainult rikkad ja ilusad,” jutustab Kevin Dunn.
“Tüüpiline SeaDreami reisija on vanuselt 35-55 aastane, aktiivne ja edukas inimene, kes on maailmas juba üksjagu reisinud. Kes soovib erilist kogemust merel, leiab selle kindlasti SeaDream Yacht Clubi teenustepakettide hulgast,” kinnitab Dunn.
Mis teeb SeaDreamist erilise?
Möödunud aastal asutatud SeaDream Yacht Clubile kuulub kaks jahti – SeaDream I ja SeaDream II, mis suvehooajal seilavad Vahemere kultuuririkastel vetel ja talvel Kariibi mere paradiisisaartel.
Kui võrrelda kruiisihindu massilaeval ja luksusjahil, ei tohi vaadata ainult numbreid, vaid ka neis sisalduvaid teenuseid. Siit just ilmnevadki selgelt jahi eelised. SeaDreami hindades sisalduvad paljud lisateenused, mille eest tavalistel kruiisidel võetakse lisatasu. Sellisteks on näiteks joogid laevasalongides ja kajutis, veinid lõuna- ja õhtusöögilauas. Samuti jootraha teenindavale personalile (nädalasel kruiisil tavaliselt umbes 1050 Eesti krooni), tasuta ööpäevaringne kajutiteenindus (mitmetel tavakruiisidel on hakatud selle eest tänapäeval tasu võtma), võimalus õhtust süüa oma kajutis ja paljud teised teenused. Laeva päikesetoolidel ootavad teid juba rätikud, maalt laevale tagasipöördumisel pakutakse teile värske näorätik – väikestest detailidest luuakse teatavasti see suurem tervik, mis moodustab tõelise teeninduse ja mida on raske leida suurtel, tuhandeid reisijaid sadamast teise transportival megakruiisil.
Vastandina megalaeva minutipealt programmeeritud tegevuskavale pakub luksusjaht personaalset nauditavat teenindust.
Ka on väikeste jahtide sadamasihtkohad huvitavamad kui suurtel laevadel, kuna nad võivad sisse põigata ka sadamatesse, kuhu suured kruiisilaevad ei mahu. Päeva võib veeta kasvõi koos laevakokaga sisseoste tehes või kapteniga sukeldudes, või hoopis põneval jalgrattaretkel koos meeskonnaliikmetega.
Jaht võimaldab ka seda, et sihtsadamates viibimise aeg pole tingimata kivisse raiutud, vaid laeva kaptenil on õigus sadamasoleku aega kohapeal soovi korral ka pikendada.
Olles sõitnud paljudel maailma meredel, olen aastate jooksul õppinud üha rohkem hindama personaalset teenindust ja just sellest ongi tingitud SeadReami edu. Tore oli tõdeda, et juba paar päeva pärast teeleasumist tundis laevapersonal mind nimepidi – ma polnud siis pelk number reisijate nimekirjas, vaid inimene.
SeaDream Yacht Clubi motoks on Expect the unexpected – Oota ootamatut! Ja seda firmas ka pakub. Lähemalt võite SeaDreamist lugeda internetist aadressil www.seadreamyachtclub.com.
Külastatud sadamad
Nizza
Kauni Inglitelahe varjus asuv Prantsuse Riviera pealinnana tuntud Nizza on ajaloo jooksul olnud kõrgema seltskonna hulgas populaarne piirkond. Côte d’Azuri võlu on läbi aegade nautinud nii Vene tsaar Nikolai II kui ka Inglise kuninganna Victoria. Mõlemad maad on jätnud on jäljed ka Nizzasse.
Sibulakupliline vene õigeusu kirik valmis Nikolai II toetusel natuke enne revolutsiooni. Siin elanud inglased lasid aga 1820ndatel aastatel välja ehitada Pomenade des Anglais’. Rannabulvar koos rokokoostiilis luksushotelliga Negresco on aastate jooksul kujunenud Nizza tuntuimaks sümboliks.
Cassis
Umbes 20 kilomeetrit Marseille’st idapool paiknev Cassis on väike kaheksa tuhande elanikuga kaluriküla, mille sadamapiirkonna arvukad restoranid peibutavad reisija hetkekski proovima meresaake, samal ajal kui silm puhkab paate ja merevaadet nautides. Calanques ehk Vahemere lahesopid asuvad vaid parvesõidu kaugusel Cassis’st. Lähikonnast leidub ka Cap Canaille, Prantsusmaa kõrgeim ja Euroopa üks kõrgemaid kaljuseinu.
Cassis on tuntud oma veinide poolest ja sel on oma kvaliteeditunnus (A.O.C ehk Appellations d´Origine Contrôlée). Lõuna-Prantsusmaa Provence’i veinipiirkond, kuhu Cassis kuulub, on alguse saanud juba umbes 2600 aastat tagasi, mil siia jõudnud esimesed foiniiklased ja kreeklased tõid endaga kaasa viinamarjakasvatuse. Provence’i viinapuud on seega Prantsuse vanimad.
La Ciotat
La Ciotat on Lõuna-Prantsusmaa teine hea näide võluvast sadamakesest, kuhu suured megalaevad ei saa siseneda, kuigi sihtkohal oleks turistile palju pakkuda.
La Ciotat ja kino on lahutamatud. Kino ajalugu sai alguse sellest, kui prantsuse vennad Lumière’id korraldasid Pariisis esimese tasulise kinoseansi. Programmis oli muuhulgas filmike “Rong saabub jaama”, mis oli filmitud just La Ciotat’s.
Alicante
Juba vanad roomlased tundsid Costa Blancal asuvat Alicantet tänu päikeserohkusele Lucentumi ahk Valguse Linna nime all. Varjuliste palmidega Explanada de España on Alicante rahvarohke rannabulvar. Linnapilti valitseb valitsevaks Benacantili mäel paiknev võimas Santa Bárbara linnus, kus on ajaloojälgi ka 13.-18. sajandist.
Tasub sisse astuda Alicante raekotta, mis on etaloniks merepinna kõrguse mõõtmisel Hispaanias – Madriidis on vastavalt 0-kilomeeter vahemaade mõõtmiseks. Kuigi turistide seas vähem tuntud, on külastamist väärt ka linna kunstimuuseum, mis pakub suurepärast ülevaadet Alicante oma maalikunstnikest ja kohalikust kunstist.
Cartagena
Kartaagolased asutasid Cartagena koloonia pealinnaks 227. aastal e.m.a. Kahe linnusega kaitstud laht oli juhtivaks kaubasadamaks Kartaago, Rooma ja Bütsantsi perioodil. Cartagena ajalooliste vaatamisväärtuste hulka kuuluvad muuhulgas rooma teatri varemed esimesest sajandist e.m.a ja puunia linnamüür.
Cartagena l’ähedal asuv Euroopa suurim mereveelaguun Mar Menor on tuntud oma mineraalirikka ja tervistava vee poolest.
Málaga
Rahvusvahelise puhkepiirkonnana tuntud Hispaania Costa del Sol pakub reisijale kõike, mida too soovida võib. Päikeserannik on oma nime väärt – siin on ligi 124 liivaranda ja päike paistab enam kui 325 päeva aastas.
Algselt foiniiklaste poolt 1000. aastal e.m.a. asutatud Málaga on tänapäeval värvikas umbes 600 tuhande elanikuga sadamalinn. Selle tähtsaim vaatamisväärsus on Alcazaba, mis on olnud eeskujuks ka maailmakuulsale Granada Alhambrale.
Málaga on ka tuntud maalikunstniku Pablo Picasso sünnilinn. Tema sünnikodu asub Plaza de la Merced ääres. Málagas olles ei tasu jätta külastamata kohalikke veinitube. Linna tuntuim bodega on ”Antigua Casa de Guardia”, asutatud juba 1840. aastal. Just siinne malaga vein on kõige ehtsam!
Lugu on ilmunud ajakirja ESTraveller numbris juuli/september 2002
Teemad