Liigu sisu juurde

24/7 klienditeenindus

(+372)626 6266

Küsi reisikonsultandilt

Otsi Estraveli lehelt
Populaarsed otsingud
Tagasi blogisse

Seiklused Bosnia ja Hersegoviinas

10.08.2023
Estraveli MTC (Master Travel Consultant) Marika Mikko

Estraveli MTC (Master Travel Consultant) Marika Mikko puhkas hiljuti Dubrovnikus (loe reisilugu) ja tegi vahepõike ka Bosnia ja Hertsegoviinasse.

Bosnia ja Hertsegoviina on väga mõnus vahepeatus, kui peatud Dubrovnikus ja soovid korraks teises riigis ära käia. Ühel päikeselisel hommikul alustasime sõitu Bosnia ja Hertsegoviina suunas, Dubrovnikust mööda rannikut väljaviiv tee on ilus ja pakub kauneid vaateid mägedele ja merele. Mööda rannikuäärt on kiirusepiirangud pidevalt 50 km/h ja kiirteel vaid 80 km/h, seega vahemaade läbimised võtavad aega. Aga uus Spliti suunas kulgev kiirtee oli väga mõnus ja tunneliterikas + uus ja uhke sild Pelješac Bridge, mis avatud juulis 2022 ja pikkust 2,4 km.

Bosnia ja Hertsegoviina piiriületus oli sujuv ja kiire. Bosnias on kohalik raha mark, kuid tasuda saab igal poolt kas kaardiga või võetakse vastu ka eurosid.

Esimeseks peatuseks oli meil Kravica kosk (parkimine tasuta ja kose külastus 20,65 euri kahele). Meil kenasti ujukad kaasas, et läheme ujuma, nagu piltidelt näha, et vesi madal ja saab ujuda aga kuna sealkandis oli enne seda 2 nädalat kõvasti sadanud, siis kosed ei olnud üldse piltidelt nähtavad nired, vaid ikka tõsised kosed ja kogu see muu ala, kus tavaliselt kohvikud ja istumiskohad, oli vee all. Vaatepilt see-eest vägev ja muljetavaldav. Mina proovisin ikka vettemineku ka ära, no käisin jalgupidi ja tulin ruttu välja, sest vesi oli ikka jäiselt külm. Kohvikus tegime väikese kohaliku õlle- ja veinipeatuse ka (4,50 €), istusime ja nautisime veemängu ja tumesiniseid kiile.

 

Edasi võtsime tee ette Mostari väikelinna kuulsat vana silda vaatama, tee kulges ikka üle väga kõrgete mägede üles ja alla. Esimese hooga me kohe õiget silda ei leidnud ja siis tuleb ikka Waze appi ja see teekond, mille Waze meile pakkus oli küll selline, et hoia ja keela. Raudteejaama alt kitsast ühesuunalisest tunnelist läbi, surnuaia kõrvalt ja siis sellisest püstloodis mäest üles, et ma ütlesin Makule, et mina panen nüüd silmad kinni… aga kohale me jõudsime. Ja siis hakkas jälle pull parkimisega pihta, parkimisaparaat oli vaid kohalikus keeles ja vastu võttis vaid markasid. Parkisime siis ühe apartemendi hoovi, onu juhatas meid ukse ette parkima ja ütles, andke 6 eurot ja olge kaua tahate.

Edasi suundusime silla poole, tee sinna viis läbi kohaliku tänavakaubanduse ja sain sealt oma esimese ja ainsa kleidi osta selle reisi jooksul. Jõudsime ka sillani, täpsemalt poolele sillale, kui minu plätu otsustas, et ta minuga enam koostööd ei tee ja läks katki. Ega siis midagi – plätud näppu ja tagasi auto poole, hea oli, et autos varuketsid ootamas.

Tagasi uuesti silla juurde minnes ostsutasime, et sööme enne ja valisime kohaliku Bosnia köögi restorani Sadravan, kuna seal oli palju rahvast ja tundus õdus aga no söögiga sai nalja, lõbus oli nii meil kui ka meie lauanaabritel. Võtsime eelroa ja 2 pearooga – mina kala ja Maku kohaliku toidu Bosnian plate, millest oleks jagunud vähemalt neljale, kuigi meile öeldi, et see on ühe inimese toit ja mina ei saanud mitte ühe vaid 2 pirakat kala. No kuna süüa oli palju, siis veini läks lausa 2 klaasi ja Makule vesi. Arve 43 eurot aga kuna meil oli nii tore kelner, siis maksime 50.

 

Ja kui me peale söögiorgiat silla poole suundusime, siis olid mustad murepilved linna kohale kogunenud ja pildid tulid juba väga dramaatiliste vaadetega, kuid sild oli tänu sellele pea tühi ja ainult meie päralt. Uurisime veel natuke kohalikku turuvalikut ja siis tulid juba esimesed piisad, kui autosse jõudsime oli korralik äikesetorm paduvihmaga kohal.

Selline saigi meie lõbus ja seiklusrikas ühepäevane tutvus Bosnia ja Hertsegoviinaga ja taas üks koht kaardil juures, kuhu tahaks kindlasti tagasi minna.

Horvaatisse tagasi jõudes tegime väikese rannapeatuse Slano linnas, mis jääb ca 27 km kaugusele Dubrovnikust. Väike armas unine kohake, kõrts ja kirik on olemas ja suur Admiral Grand hotell, mille ees ilus ja lai liivarand, kuid see on aiaga piiratud ja ligi sinna ei saa. Meie istusime hotelli kõrval kohalikus rannas koos julgete partidega, ujusime ja nautisime päikeseloojangut. Väga mõnus õhtupoolik oli ja vesi oli ka soe.

Tahaksid ka reisile? Vaata pakettreiside pakkumisi või osta lennupiletid e-poest.

 

 

Teemad