Suusatada saab Lõuna-Euroopaski

Eelmises Estravelleris kirjutasime Põhjamaade parimatest suusapaikadest. Seekord jagab turismiasjatundja Katrin Henno oma muljeid Lõuna-Euroopa mägedest: hoolimata oma asukohast jätkub sealgi veel lund!

Hispaania, Sierra Nevada

Võib tunduda üllatav, et Lõuna-Hispaanias, vaid kahetunnise sõidu kaugusel Costa del Soli liivarandadest on suurepärased mäed, kus saab suusatada viis kuud aastas! Suusataja jaoks on see täiuslik alternatiiv Alpidele.

Sierra Nevada oma Hispaania kõrgeima tipu Mulhaceniga (3481 m) ongi Euroopa lõunapoolseim suusakuurort – päikesepaistelisi tunde on siin rohkem kui kusagil mujal. Järsud nõlvad asuvad suures osas metsapiirist kõrgemal, mis teeb nad ideaalselt sobivaks puutumatu lume ja off-piste otsijatele.

Suusakuurort pakub rohkesti võimalusi ka lumelauduritele, 3398 meetri kõrguse Veleta mäe jalamil on isegi lumelauapark. Kuna enamik suusaradu jääb põhjapoolsetele mäenõlvadele, ei hakka lumi kevadpäikese käes ka liiga ruttu sulama.

Kuurordis on viimastel aastatel tehtud palju investeeringuid, pikendamaks hooaega ja laiendamaks radade valikut. Täiuslik lumekahurite süsteem teeb Sierra Nevadast parima kunstlumepiirkonna Euroopas.

Märgistatud radade kogupikkus on kasvanud kolmandiku võrra, ulatudes 87 kilomeetrini.

2100 meetri kõrgusel merepinnast asub Sierra Nevada tähtsaim keskus, enamuses 1960. aastatel rajatud Pradollano suusaküla, mida sageli nimetataksegi lihtsalt Sierra Nevadaks.

Kohapeal on küll olemas kõik puhkuseks hädavajalik, pikemaks ajaks jääma paik aga ei veena. Hotellide hinnatase on arusaadavatel põhjustel kõrge – sellel laiuskraadil puuduvad igasugused konkurendid.

Tegemist on tehismaastikuga, mis ei hiilga oma arhitektuurilise välisilmega, samuti puudub õhtu- ja ööelu ning suhtlemine mägikülas käib valdavalt hispaania keeles.

Samas pakub vaid 32 km kaugusel asuv, haruldaselt põneva kultuuripärandiga Granada eksootilist võimalust nautida hommikul lumistest

mägedest avanevat vaadet Aafrika rannikule ning jalutada õhtupoole  linnatänavatel apelsinipuude all.

Seal saab osa 13. sajandist pärit ja kaheksandaks maailmaimeks nimetatud maailmakuulsast Alhambra paleest, õhtusest vanalinnast oma restoranide, kohvikute ja tapas-baaridega ning igaõhtuste flamencoetendustega Sacromonte koobastes.

Prantsusmaa, Brides les Bains

Brides les Bains pakub rahakotisõbralikku võimalust suusatada maailmakuulsas Kolmes Orus.

Les 3 Vallées, mis maakeeli tähendabki Kolme Orgu, on üks maailma suurimaid suusapiirkondi oma 600 kilomeetri omavahel ühendatud laskumisradadega. Kõrgeimad tipud küündivad üle 3000 meetri ja kõrguste vahed kohati kilomeetrini.

Aukartust äratavad numbrid tähendavad seda, et nädalaga kõiki radu läbi sõita ei jõua ja alati jääb midagi, mille pärast tagasi tulla. Reklaamides lubatud “igaühele midagi” ei ole siin vaid sõnakõlks: 600 kilomeetrist jätkub tõepoolest nii lastele kui täiskasvanuile, algajaile kui edasijõudnutele, laudureile kui radadeta sõidu ehk off-piste harrastajatele.

Piirkonna suusakeskustest tunnevad Eesti suusatajad eelkõige Meribeli, Courcheveli ja Val Thorensi suusakülasid. Vähem teatakse, et Les 3 Vallées ühendab endas tegelikult koguni kaheksat küla.

Rohkem kui paarisaja-aastase ajalooga spaa- ja kuurortlinnake Brides les Bains tõusis suusakuurordi staatusesse 1992. aasta Albertville’i olümpiamängude aegu, mil Meribeli keskus ja sellest 850 meetrit allapoole jääv Brides les Bains ühendati suure gondliga, mis suusatajad 25 minutiga ühest kohast teise sõidutab.

Erinevalt paljudest kuulsamatest Prantsuse suusakeskustest on linnake suutnud säilitada ainuomase sarmi ja isikupära ning taskukohased hinnad. Hotellide hinnatase on kuni kolmandiku soodsam kui otse suusaradade keskel asuvas Meribelis.

Teades kurba tõsiasja, et Prantsuse Alpide hotelliomanikud ei kasseeri sinu käest raha mitte ainult oma majutusasutuse mugavuste, vaid ka mägede eest (need on paraku tõepoolest ülimad, mis Euroopal pakkuda), ei tundugi igahommikune ja -õhtune 25minutiline liftisõit enam väga hirmuäratav.

Austria, Schladming

Aastast aastasse korraldatavad maailmakarika etapivõistlused on teinud Schladmingist Austria talispordi pealinna. Schladming kuulub Austria viie suurima suusakeskuse hulka ja on saanud ka parima suusakeskuse tiitli. Siia armastab suusapuhkusele tulla ka samast pärit Arnold Schwarzenegger.

Schladming-Dachstein Tauerni suusapiirkonna moodustavad nelja mäe – Hauser Kaiblingi (2015 m), Planai (1894 m), Hochwurzeni (1850 m) ja Reiteralmi (1860 m) suusanõlvad. Koos Dachsteini liustikuga (2700 m) on siin 167 kilomeetrit parajalt pikki, laiu ja tempokaid radu.

Suurimad kõrguste vahed on üle kilomeetri ja kuna rajad paiknevad peamiselt allpool metsapiiri, ei pääse külmad tuuled ja halb ilm suusatajaid kimbutama. Schladming sobib peredele ja pühapäevasõitjatele, kuid pakub piisavalt väljakutseid ka kogenumale suusatajale või laudurile.

Enamik laskumisradu on märgitud sinise ja punasega, kuid puude vahel looklevat rada on näha vaid järgmise käänakuni, mistõttu laskumised pakuvad pidevaid üllatusmomente. Vahemaad on üllatavalt pikad ja puude varjus päikese eest kaitstud lumel kasvab kiirus lausa iseenesest.

Schladming on “lumekindel” kuurort, ehkki ei paikne eriti kõrgel – suusarajad kulgevad lõviosas põhjapoolsetel mäenõlvadel ja on varustatud hästi välja arendatud lumekahurite süsteemiga. Lisaks sellele sajab siin statistiliselt palju enam lund kui teistes samal kõrgusel asuvates suusakuurortides.

4500 elanikuga, 700 aasta vanune Schladming pakub rohkesti võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks. Jalakäijate tänavalt leiab nii poekesi ja kohvikuid kui ka mõnusaid restorane, baare ja diskoteeke. Kes iga päev suusatada ei viitsi, võib hüpata rongi ja on vähem kui tunni ajaga Salzburgis.

Lisaks slaalominõlvadele asuvad piirkonna idüllilistes orgudes ka murdmaasuusarajad. 1999. aasta maailmameistrivõistluste linn Ramsau jääb Schladmingist vaid mõne kilomeetri kaugusele ja pakub enam kui 200 kilomeetrit murdmaaradu.

Schladmingi suusanõlvad kuuluvad ühe osana hiigelsuure Ski Amade piirkonna (kokku 860 km laskumisi) koosseisu, mis kõik on suusatatavad sama mäepiletiga.

Itaalia, Monte Rosa

Maiuspala neile, kes otsivad algupärast, massiturismist puutumatut mäestikumiljööd ja ootavad suusapuhkusest eelkõige sportlikku väljakutset. Euroopa parimad off-piste võimalused.

Monte Rosa on suur liustikuga kaetud massiiv Edela-Šveitsi ja Loode-Itaalia piiril Pennini Alpides, mille kõrgeim tipp Monte Rosa (Dufourspitze, 4663 m) on kõrguselt teine Euroopas. Kõrgeid mägesid lahutavad pikad ja kitsad orud.

Monte Rosa suusapiirkond ühendab endas kolme oru – Valle d’Ayasi, Valle di Gressoney ning Valsesia suusarajad. Trasside kõrgus kuni 3550 meetrit, radu 180 kilomeetrit. Kolm suurt nõlva Alagna, Gressoney ja Champoluc on omavahel suusagondlitega ühendatud ja neid saab kasutada ühe mäepiletiga.

Itaalia ja Šveitsi piiril Valsesia orus asuv Alagna (mitte segi ajada sarnaselt häälduva Türgi kuurortlinna Alanyaga!) on meelispaik laudureile ja neile suusatajatele, kes armastavad off-piste laskumisi. Väike ja rustikaalne alpiküla nagu kogu muugi Monte Rosa suusapiirkond on massiturismist suhteliselt puutumatu.

Igal sammul raha kulutama ahvatlev teenindussfäär on alles välja kujunemata, liftijärjekorrad tundmatud  ja puuderlund jätkub veel mitu päeva peale sadu. Alagna on tõsiste suusatajate peatuspaik – lõbusa after-ski paiga leiad vaid siis, kui selle ise endale tekitad.

Alagna nõlvad on suhteliselt järsud. Kes soovib laugemat laskumist, peab gondliga sõitma edasi Gressoney piirkonda, mis sobib hästi ka lastega peredele. Väljaspool märgistamata radu laskumiseks soovitan turvalisuse huvides kasutada kohalike suusainstruktorite abi. Kogenud suusahundid võivad alustada päeva, tõustes helikopteriga Indreni liustikule (4500 meetrit merepinnast) ja alustada sealt kilomeetritepikkust peadpööritavat laskumist mööda märgistamata radu.

– – –

Artikkel on ilmunud ajakirja ESTraveller numbris veebruar – märts 2006.
Taustapilt: Shutterstock